Mats Traat

“Minge üles mägedele“ lugemine saab nüüd otsa.
24. aprill 2010 11:24
Maaleht

Mats Traadi “Õelate lambi” ilmumine tähistab tavatu loomingulise ettevõtmise lõpunijõudmist.

raamat: Mats Traat "Minge üles mägedele" (4. osa) Ilmamaa 2010

Kaua kirjutatud, kaunikene. Nii sobib Mats Traadi vastilmunud teose kohta öelda küll. Tuletame kõigepealt hästi põgusalt meelde, kuidas niikaugele jõutud on ja mis on olnud enne “Õelate lampi”.
Nii ammu nagu eelmise aastasaja viimase veerandi alguses 1976–1977 kirjutas Mats Traat XIX sajandi keskpaiga taluelu kujutava lühiromaani “Puud olid, puud olid hellad velled”.
Algas lühiromaanist
1979. aastal trükiti see 32 000 eksemplaris raamatuks ja võeti ka arvustustes väga sõbralikult vastu. Pealkiri “Minge üles mägedele” oli esimest korda lugeda Loomingu 1986. aasta augustinumbris, kus ilmus sellenimelise sarja esimene jagu “Võim”.

Loe edasi Maaleht

Mats Traat

Järgneva artikli seos Arula külaga:
Mats Traat on sündinud ja oma lapsepõlve veetnud Arulas. Osades teostes on ta ainest saanud just sellest kandist.
Blogisse on koostamisel tema elust ja loomingust ülevaade.


Mats Traat: täitsin aastakümneid tagasi võetud kohustuse
(14)
18.04.2010 12:21
Rein Veidemann, TLÜ professor / Postimees

Äsja romaaniga «Õelate lamp» tosina-jaolise jõgiromaani «Minge üles mägedele» lõpetamise puhul Postimehele antud intervjuus jõuab Mats Traat kirjanduse ja ühiskonna vaheliste suhete vaagimisel ja Eesti olude arvustamisel ühtäkki osutuseni, et «lehm on Eesti külas haruldane loom».
Ja lisab rõhutatult: pane see kirja, mõtle selle üle! Tõepoolest, äkki taipangi, et lehm ja eesti talu saatus asuvad ühel tasandil. Kutsekaaslaste ja lähedaste inimestena oleme sina peal, seepärast kulgeb järgnev vestlus vahetumas registris.

Mats Traat, mis tunne sind valdas, kui olid romaani «Minge üles mägedele» viimasele, 12. jaole punkti pannud?

Alustame kõigepealt terminitest. Ma ei teagi, kas see on romaanisari või epopöa – heal lapsel mitu nime – või on lihtsalt tegemist romaanide massiiviga, sest koos proloogiga «Puud olid, puud olid hellad velled» on neid kolmteist tükki. Kõik need on autonoomsed, igaühel neist on oma kontsenter. Ajaliselt laotub tegevus sajale aastale. «Puud olid…» algab 1845. aastal. Vahepeal on 40-aastane vaheaeg.

Põhiosa käsitleb Palanumäe Hendriku abielusid kuuekümne aasta jooksul. See algab pulmaga 1885. aasta sügisel ja lõpeb «Õelate lambis» 1946. aasta kevadel Helmi ja Hinnu lahkumisega Palanumäelt. Tegemist on avatud romaanivormiga.

Jagusid võib eraldi avaldada. Need on omaette, töötavad nagu putukate liitsilmad.
Aga mis tunnetesse puutub, siis needki muutuvad. Mingit ülevoolavat kergendust küll polnud. Tegelikult täitsin kohustuse, mille olin endale võtnud hulk aastaid tagasi. Eks muidugi tule siis peale rahuldustunne, kui oled jõudnud finišisse.

Loe edasi Postimees