18. detsembril 2022 koos talvepealinna tiitli üleandmise pidustustega toimub traditsiooniline Otepää talveturg. Talveturg toimub kell 15.00-18.00 Otepää Keskväljakul.
Kõik Otepää piirkonna müüjad on oodatud hea ja paremaga talveturule kauplema. Teid ootab ees sisukas jõulueelne päev ning kehakinnituseks kuum supp.
Talveturgu korraldab Otepää Naisselts koostöös Otepää Kultuurimajaga. Toetab Otepää vallavalitsus.
Küsi infot ja registreeri kauplejaks tel. 5615 3357 Ene Raudsepp
Saame kokku Madsal 15. oktoobril kell 14.00. Kui sul on võimalik anna teada oma tulekust või mittetulekust. Ka sõna "võib-olla" rahuldab meid. Ilusa ilma korral saame veeta aega värskes õhus.
Tore ikka kõigiga kohtuda piiritute võimalustega Madsal ja kuulda kuidas on aasta läinud. Räägime tulevikuplaanidest ja tehtust. Sööme suppi ja maitseme kaasatoodud kohvikõrvast. Muusikat saame ise teha ja kuulata. Kes soovib võib mõne orienteerumispunktigi läbida.
Küpsetiste laud ootab katmist!
Oleme kõik oodatud!
Loe: (https://lounapostimees.postimees.ee/7424621/endale-tehtud-puust-vannist-kasvas-valja-ari#_ga=2.177064675.796600588.1641192067-1736405694.1588851525)
Arula rahvas jõululaadaga 19. detsembril Külatänaval
Valgamaa aasta õpiteo 2021 looja "Tatraleiva kogukonna loomine" Liisa Kaasik on loonud tatraleiva koolituste ja populariseerimise läbi aktiivse kogukonna, kuhu läbi 2016.aastal loodud sotsiaalmeedia gruppi kuulub üle 5000 liikme. Ta on oma töötubades õpetanud alates 2015.aastast ja jaganud leivaküpsetamise tarkusi paljudes erinevates kogukondades üle Eesti, samuti väliseestlastele Soomes, Turus, Tamperes ja Londonis. Seega on tema tegevus oluline ka eestluse hoidmisel võõrsil. See on oluline teadmine ja oskus just neile, kes ei talu gluteeni ja kel selle tõttu on valikud piiratud, tatra kasutamine on heaks tervislikuks alternatiiviks. Lisaks jagab Liisa on töötubades leivateo Eesti traditsioone ja pärimusi ja seeläbi hoiab elus ka olulist põlvkondade vahelist teadmust ja pärimust. Eelmisel aastal alanud koroona aastal tegi Liisa ka veebipõhiseid ja videotega rikastatud õpitubasid. Õpitegu on suunatud kõigile huvilistele, kes tunnevad leivaküpsetamise oskuse ja teadmiste vastu huvi. Osalejate seas on nii mehi kui naisi. Liisa on õpitubasid läbi viinud viimaste aastate jooksul üle kogu Eesti.
Valgamaa aasta koolitaja Ahto Kaasik on kirglik uurija ning täiendab end pidevalt arhiivimaterjaliga tutvudes, uute paikade pärimuslugusid uurides, kohapeal pühapaikades paikvaatlustel. Koolitaja Ahto Kaasiku tegevuse tulemusel on sajad koolitustel/hiieretkdel osalejad: - (taas)avastanud eesti rahvapärimuse tarkused ja väe - kogenud inspiratsiooni, leidnud väärtusi, saanud uusi suundi - leidnud jõudu ja kogenud tervenemist - saanud ainest oma loomingu või töö edasiarendamiseks rahvakultuurile tuginedes - taasleidnud eestlaseks olemise uhkuse ja jõu.
Tänu Ahto loengutele, raadio- ja teleesinemistele, raamatutele ja artiklitele on sõnad "hiis" ja "looduslikud pühapaigad" saanud sisu ja tähenduse, mis nõukogude ajal meie rahva mälust ja keelekasutusest kaotati. Mitmed rahvakalendri tähtpäevad on taas ausse tõusnud ning neid on hakatud tähistama. Mitmed ununenud tavad on leidnud taas kasutusele võttu.
Saad lugeda:
Uudised ja teated: Valgamaa aasta õppija on Anneli Uffert
Toimetaja: MONIKA OTROKOVA 07.10.2021
Vaata meie Liisa tegemisi: https://www.facebook.com/events/660780995295135/
Liisa kirjutab:
Kutsun sind osalema inspireerivas jõuluhõnguses tatraleiva küpsetamise hübriid-õpitoas, kus õpid küpsetama gluteenist, pärmist, liigsest suhkrust ja lisaainetest prii imelise tatraleiva.
Osaleda on võimalik samaaegselt nii kohapeal olles (kuni 10 inimest) kui ka üle zoomi keskkonna veebi teel.
Liisa tatraleiva õpitoas ootavad sind ees:
- kiire, sisutihe, praktiline ja mõnusas õhkkonnas õpituba
- särav ja tunnustatud koolitaja, kes armastab tatraleiba ning tunneb hästi eesti põliseid leivatarkusi
- õpitoa käigus valmib värske tatraleib, näed kõiki leivateo etappe
- saad teada, milline on õnnestunud tatraleiva struktuur ning kuidas vältida enamlevinud vigu
- meeldiv koolituskeskkond Rahvatervise Akadeemias või üle zoomi sinu kodus 🙂
- igaühele isiklik põhjalik tatraleiva õpetus ja mitmete toortatra retseptide mini-kogumik
- isiklik järelnõustamine kui tekib vajadus
Kohaletulnud osalejatele boonuseks, mida zoomitajad kahjuks nautida ei saa on
värskete tatraleibade, toortatra baasil leivamäärete ning mitmete teiste tatratoitudega (sh tatrapiparkoogid!) kaetud laud
Samuti saavad kohalolijad värske parima tervise juures parimaid leibu valmistav leivapoja (=juuretis) KOHE koju kaasa (Üle Zoomi osalejad saavad juuretise 13.-19.dets nädala jooksul Itella pakiautomaati)
NB! Kohapeal õpituppa saan seekord paraku võtta vastu kuni 10 tervet ja tõendiga osalejat..........
Tatraleiva küpsetamise õpitoas saad tööriista kogu eluks. Tooratar on vaimustav vili, mis sisaldab väärtuslikke mineraal- ja fütotoitaineid, tervendades ja väestades su keha. Isegi kui sul ei ole otseselt tarvidust gluteeni vältida, pakub tatraleib seedimisele kerget, keha puhastavat ja maitsvat vaheldust.
Eestlase toidulauda on ilma leivata raske ette kujutada, ent poes leiduvate leibade koostis ei rahulda täna paljusid terviseteadlikke sööjaid. Soov pakkuda oma kehale ja perele parimat, puhtaimat ja armastusega valminud toitu, toob sageli huvilised just Liisa tatraleiva õpituppa.
Kas enda küpsetatud juuretisega tatraleib saab olla sinu tänavuse jõululaua suurim hõrgutis?
Otepää kirikus on Ernst Carl Kessleri orel aastast 1853. Orel on ühe manuaali ja 16 registriga.
Oma mitte just väga pika eluea jooksul jõudis Kessler (1808—1863) ehitada üle 120 oreli. Arula rahvas tahab Otepää kirikusse panna Kesslerile mälestusplaati. Oleme tänaseks planeerimisega hulga edasi liikunud ja on tarvis juba konkreetsemat nõusolekut. On vaja infot, kuidas me peame edasi tegutsema? Kas on vaja teha taotlus Otepää Maarja kogudusele ning muinsuskaitsele? Mälestusplaadi kavandid, paigutused ja tehnilise kirjelduse tegi skulptor Mari Hiiemäe. https://marihiiemae.wixsite.com/portfoolio/cv [1]Kui nõusolekud kirikult ja vajadusel muinsuskaitselt või muudelt ametkondadelt on olemas, siis saame edasi minna.
Selle kirja lisas on kaks kavandit koos paigutusega. Tehniline selgitus skulptorilt: kaks erinevat kirja/teksti, üks hele mustal taustal, teine tume heledal. Materjaliks must graniittahvel, paksusega 25 mm, pind ja ääred poleeritud. Pilt/tekst vastavalt graveeritud/sisse raiutud tähed. Seinale kinnituseks tuleksid nurkadesse lisaks plaati läbivad augud ankrute jaoks (kavandile joonistamata), mida katavad kas pronksist või roostevabast materjalist ilupead - võimalikud variandid.
Kui meil on plaadi panekuks vajalikud nõusolekud olemas, siis teeme plaanid avalikuks. Kirjutame Otepää vallale, Tartu Maarja kiriku SA-.le jne, mis meil käsil on.
Soovime teha plaadi avamise 2023 suvel (?), siis on Kessleri 215 sünniaastapäev. Äkki saab isegi orelil muusikat kuulata ja siis läheks külarahvaga edasi Madsale kohvi jooma ning kooki sööma. Kui orelisõprade ühingul on ka plaanis mingeid üritusi seoses Kessleri aastapäevaga, siis me haakuks nendega väga hästi.
Rõõmsat reedet,
Mauri ja teised Arulast
On keeruline aeg aga saime natukeseks nina päikese kätte pista!
Küll oli tore Madsalt läbi astuda, natuke juttu vesta, muusikat kuulata, kaasa laulda, orienteeruda ja korraks Ferdi Sannamehe aida ees seisatada, et pildile jääda.
Õues oli Arula mõisamaade kaart, kust jälle otsisime tuttavaid talukohti, mägesid ja orge.
Parklast lähenevate inimeste nimesid proovisime ruttu meelde tuletada ja saabujatele tutvustasime kohalolijaid kui vaja. Oli tore äraarvamismäng ja seda sai mõni aeg nautida.
Kõik said peolt möödunud palava sumeda suve mee suveniirina kaasa. Nii see pidu otsa sai. Tänud toetajaile, tulijaile, olijaile, uute mõtete jagajaile ja kõigile optimistidele.
Kevadet ootama jäädes!
Kel aega käigu Kõllimetsas Salakivi vaatamas. Seal on palju huvitavat vaadata. Ikkagi Arula aja lugu.
Saame kokku Madsal 30. oktoobril kell 14.00. Kui sul on võimalik anna teada oma tulekust või mittetulekust. Ka sõna "võib-olla" rahuldab meid. Ilusa ilma korral saame veeta aega värskes õhus.
Tore ikka kõigiga kohtuda piiritute võimalustega Madsal ja kuulda kuidas on aasta läinud. Räägime tulevikuplaanidest ja tehtust. Sööme suppi ja maitseme kaasatoodud kohvikõrvast. Muusikat saame ise teha ja kuulata. Kes soovib võib mõne orienteerumispunktigi läbida.
Igale perele määrime natuke mett mokapeale. Mesi on ajast aega hinnatud ja kiidetud ravivahend.
Oleme kõik oodatud!
Võid toetada Arula tegemisi: MTÜ ARULA KÜLASELTS EE201010220112835014
Esiteks kiitis valitsus heaks korralduse, mis lubab alates esmaspäevast kontrollitud tegevustes osaleda üksnes vaktsineeritud või COVID-19 läbipõdenud täiskasvanuid. Vaktsineerimata inimeste ligipääsu kontrollitavatele üritustele ja tegevustele piiratakse, kuna neil on väga kõrge nakatumise risk.
Sama korraldusega muudetakse rangemaks maskikandmise kohustust.
Oleme kirjutanud paar korda projekti savipõletusahjule ja Arula ajalootoale. Tänasega pole taotlused leidnud positiivset lahendust. On kellelgi häid mõtteid?
Kas keegi teab kedagi, kellel on saviahi olemas ja tahab sellest lahti saada või lubab meil seal omad armsad asjad enne jõule kingitusteks vormistada.
OLEKSIME TÄNULIKUD!
Saame kokku Madsal 30. oktoobril kell 14.00
Tore jälle kõigiga kohtuda piiritute võimalustega Madsal ja kuulda kuidas on aasta läinud. Sööme suppi ja maitseme kaasatoodud kohvikõrvast. Muusikat saame ise teha ja kuulata. Kes soovib võib mõne orienteerumispunktigi läbida.
Igale perele määrime natuke mett mokapeale. Mesi on ajast aega hinnatud ja kiidetud ravivahend.
Oleme kõik oodatud!
OOTAME KÕIKI VAKTSINEERIMA
Koroonaviiruse haiguse COVID-19 kulg on ettearvamatu ja võib kahjustada nii noore kui vanema inimese tervist ja elukvaliteeti pikaks ajaks.
Soovin, et lapsed saaksid taas rõõmsalt koolis ja lasteaias käia, et täiskasvanud saaksid tööl käia ning me kõik oleksime terved ja ei nakataks teisi.
Kutsun noori alates 12. eluaastast ja kõiki veel vaktsineerimata täiskasvanuid vaktsineerimisele:
OTEPÄÄ GÜMNAASIUMI 10. augustil kell 10.30-16.00
KEENI PÕHIKOOLI 11. augustil kell 9.00-12.00
PUKA KOOLI 11. augustil kell 13.00-16.00
Soovitav on end eelregistreerida digiregistratuuris aadressil: digilugu.ee või Valga Haigla AS registratuuri kaudu telefonil 766 5100.
Vaktsineerima võib tulla ka eelregistreerimata!
Vaktsineerimine toimub Pfizer-BioNTech vaktsiiniga. Vaktsineerima tulles on oluline võtta kaasa isikut tõendav dokument.
Koolinoorte vaktsineerimisel olevad nõuded.
Koolinoorte vaktsineerimisel jälgivad vaktsineerijad selgelt väljendatud lapse enda nõusolekut ning lapsevanema või hooldaja nõusolekut. Selleks on kolm võimalust:
- laps tuleb vaktsineerima vanema või hooldajaga koos;
- laps tuleb vaktsineerima kaasas kirjalik vanema või hooldaja nõusolek;
- laps tuleb üksi ilma kirjaliku nõusolekuta, kuid annab registraatorile oma vanema või hooldaja kontaktandmed ning haigla töötaja helistab kohapealt lapsevanemale või hooldajale.
Lapsevanema või hooldaja nõusolek võib olla vabas kirjalikus vormis.
Oluline, et sellel teatisele oleks lisatud lapsevanema nimi, isikukood ja telefoninumber.
Kasutagem kõik head võimalust meie oma vallas, kodu lähedal mugavalt
vaktsineerida! Loodan rohket osavõttu.
Jaanus Barkala
Vallavanem
Mõni ilus ilm on ka lumelörtsi vahele ära eksinud!
Päike säras ja ootas meid!
Kutsume Arula küla talgutele!
Koguneme sel laupäeval, 1. mail kella 10-12 Arula Emalätte juures, et allika ümbrust okstest ja lehtedest puhastada. Võta kaasa töökindad ja reha.
Mats Traadi luulekogu "Taivatäis tsirke. Nelläss luulekogu Tartu kiilen"
Eesti kirjandusmuuseumis kuulutati 15. märtsil välja tänavune Gustav Suitsu luulepreemia laureaat, auhinna pälvis Mats Traat oma luulekogu "Taivatäis tsirke. Nelläss luulekogu Tartu kiilen" eest.
"Taivatäis tsirke" jätkab meie murdeluule traditsiooni.
Mats Traadi luulekogu "Taivatäis tsirke.
Nelläss luulekogu Tartu kiilen" nimiluuletus:
Taivatäis tsirke
Päiv veretäss taivatelki,
nink ammutse inimise
eitvä lämmind elki
üle üüde minemise.
Ei ole tan ullu.
Kiäki ei ole ollu,
Kõik omma konagi tullu,
kaonu ajast-aa kollu.
Perrä jääss taivatäis tsirke.
Vaata ka: https://kultuur.err.ee/1608143023/gustav-suitsu-luulepreemia-palvis-mats-traat
https://www.kuldnebors.ee/search/antiik-ja-kunst/kunstiteosed/kalju-nagel-olimaal-arula/search.mec?pob_post_id=82891804&pob_action=show_post_images&pob_cat_id=10985&pob_image_id=0d79e7aa627187ea6fd2fc42db5e8bca&pob_browser_offset=&pob_view_language_id=#0d79e7aa627187ea6fd2fc42db5e8bca.jpg
Täna saab Külatänaval igast külast üks inimene jõuluküünla.
ARULA tee meie 600-nda juubelini – aastad ja inimesed.
Tuli üks mees ja küsis: "Kas paneme asja idanema? " Emalätte taevasse ulatuv kivi oli juba alusel ja "Emaläte" kivisse sisse raiutud. Allikani viis omatehtud kivine tee. Emalättest võtame vett, kas teeme väikese puhastuse ka?
Tuli üks mees ja küsis: "Kas suurt kivi metsas olete näinud - Soome Laiakivi?". Kas teeks õige kivi ümbruse korda, uuriks kivi Jääajal tulekulugu, teadlaste abiga, uuriks karjalaste "katškii" ehk munade ja kivikeste kivil veeretamise lugu, paneks tahvlikese paika?
Tuli üks mees ja küsis: "Kas Anuristikivi juures olete käinud? Lähme ma näitan kus Anu istus kui oli surmani väsinud päevatööst. Istumisjälgki kivil.
Tuli üks mees ja ütles: "Ristimäe kivi sai põllult välja kaevatud ja ammuste Arula - Palupera valdade piiripost sinna kõrvale pandud. Kas teeme ta nähtavaks?
Tuli üks mees ja ütles: "Arulale peaks sünnitunnistuse välja andma. Vanal papüüruse rullil."
Tuli üks mees ja ütles: " Ferdi Sannamehe 120 sünniaastapäeva tähistamisest võtab osa kogu ta pere ja Enriko Talvistu ja Hannes Starkopfi kohalekutsumise võtab oma kanda."
Tuli üks mees ja ütles: " Kas teate, et orelimeister Ernst Carl Kessler sündis 210 aastat tagasi Arulas? Ehitas üldse 120 orelit s.h. ka Otepää kirikule? Kas osaleme Kesslerile pühendatud festivalil?"
Tuli üks mees ja ütles: "Osaleme kogu perega maailma kultuuripärandi objekti, GPS-i vanaisa, Struve kaare - Arula punkti taasavamisel ja filmime üritust."
Tuli üks mees ja ütles: "Paneks Madsal skulptor Ferdi Sannamehe pingi teisele otsale naabrimehe puulõikemeister Leopold Kompuse tahvlikese.
Tuli üks mees ja rääkis: "Nägin tänaval Mats Traati, tervitasin teda Arula rahva poolt. Viisin talle sünnipäeval lille ja olime selles ruumis ainukesed, kes Arulas käinud ja elanud."
Tuli üks mees ja ütles: "Nii palju on lugusid Arulast, kas teeme raamatu? Päästame pärimusi, mul mõned veel on."
Tuli üks mees ja ütles: "Arula pidu tulemas? Minu perest nagu ikka pane 10 inimest kirja. Tuleme kõik."
Tuli üks mees ja ütles: "Kõllimetsas on suur ja sobiv kivi ARULA 600. juubeliks, kas paneme selle oma ajalukku?"
Seda loetelu võiks jätkata.
Kes on see mees? Kas selline mees on üldse olemas kellele kõik korda läheb mis Arulas tehti, mis Arulas tehakse, mida Arulast räägitakse, mis Arulast saab?
Jah, see mees on MAURI MÄNDOJA.
Ta on olemas. Ta tegutseb. Talle läheb kõik korda. Me tunneme teda. Me tunnustame tema tegemisi.
Möödunud aastate ahel
meile kullast tähtpäeva tõi.
Küllap tööde ja murede vahel,
õnnele-rõõmule ruumigi jäi.
Elu on viis, mida luuakse koos,
ühise naeru ja tegude loos.
Sarnased mõtted ja ühised teod,
üksteiselt sooja otsivad peod!
Need on meie inimesed.
See ongi Arula!
20.detsembril on võimalus minna tulekumas talveõhtule Otepää südames
MTÜ seminar ja tunnustussündmus Märka Tegusaid Ühendusi toimus üheksandat aastat, selle aja jooksul on konkursile esitatud 125 kandidaati ja tunnustatud 43 ühingu tegemised.
Tunnustamisele eelnes inspiratsiooniseminar, mille raames rääkis tegutsemisinnu loomisest ja hoidmisest koolitaja Harald Lepisk.
Seminari Märka Tegusaid Ühendusi korraldas Valgamaa Arenguagentuur koostöös Valgamaa Kodukandi Ühendusega ja selle toimumist toetavad Valgamaa Omavalitsuste Liit ning Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
Seminari Märka Tegusaid Ühendusi korraldas Valgamaa Arenguagentuur koostöös Valgamaa Kodukandi Ühendusega ja selle toimumist toetavad Valgamaa Omavalitsuste Liit ning Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
Konkursi Valgamaa MTÜ ja Väärt Kodupaik 2020 nominendid:
Puka Kogukond Aktiivsed eestvedajad, eripalgelised üritused ja nad on pidevalt pildil. Nad teevad kõike ikka sooja südame ja hingega! Väga meeldib, et hoiavad elu maal tegusana, sest tihti jääb mulje, et siinkandis toimub rohkem, kui linnas. Tänu projektidele on võimalik kohalikul huvigrupil erinevatest sündmustest osa saada taskukohase hinnaga. Eile anti teada, et kogukonna eestvedajale Anneli Uffertile andis rahvastikuminister Riina Solman üle kodanikupäeva aumärgi.
Vidrike kogukond
Erinevad külaüritused, kuhu on oodatud ka kaugema kandi rahvas. Palju noori tegusaid peresid, ettevõtjaid. Vidrike tegutseb ja innustab tegutsema ka naaberkülasid. Lisaks jäädvustab oma tehtu nii filmilindile kui raamatusse.
Kuigatsi - 2 erinevat kandidatuuri seadmist
Kuigatsi külamaja on alati köetud, mõnusalt soe, perenaine alati naeratav ja heatahtlik ning kaasatud meeskond hoiab kokku. Käima on lükatud erinevad ringid, traditsioonilised kokkusaamised ja üritused, kus koduselt tunnevad end nii kohalikud kui kaugemad külalised.
Taagepera Külaselts
Ühingu eestvedajad võtsid riski ja esitasid taotluse Rahvakultuuri Keskusele, et korraldada 07.juulil Laulu ja XX tanstupeo raames rahvapidu Valga maakonnas. Seega lisaks sellele suurele koostegemisele tähistatakse igakuiselt sünnipäevi, 2020 Tõrva tulepäevadel käidi oma telgiga väljas, traditsioonide jätkamine Taagepera moosipäeva näol, ühine Jaanipäeva tähistamine koos lastele mängudega ja šašlõki küpsetamine, saviring. Ja veel: erinevad koolitused joogatunnid, Mulgimaa peremäng. Rõõm, et küla elab!
https://mail.google.com/mail/u/0/#inbox/FMfcgxwKjdvNbkrhTrkxVzcfQMhhPWJK
Reisimuljeid jagati Järve talus.
Oli üks novembrikuu õhtu kui Merike näitas pilte reisist Mehhikos. See kõik oli juhtunud enne kui koroona tuli.
