Kõik teed viivad Arulasse?

Kõik teed peaksidki saabuval reedel Arulasse viima. Nimelt 24. augustil kella 19.00 on kõik oodatud raamatu esitlusele Arula külla, Lutsu tallu. Raamatu ilmumine - see oli pikk, kohtumisküllane arutluste ja muutmiste aeg, alates projekti kirjutamisest, elluviimisest ja muudatuste tegemisest, nii pildi kui tekstimaterjalides. Trükikurat ei maga kunagi, veendusime selles ise. Sellest kõigest räägime reedel Lutsul.

Raamatu trükkimist rahastas Rahandusministeerium SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali  (KÜSK) vahenditest.Täname KOP-i, kõiki toetajaid ja koostöötegijaid raamatu ilmumisele kaasaaitajaid. 

Oreliehitaja Kessler ja tema aeg

14. augustil võisime nautida Otepää Maarja kirikus kontserti "Sõnadeta laul".
Esinesid Merle Kollom orelil ja Lembit Saarsalu saksofonil.

Festivali raames toimus kultuurilooline konverents Tartus 15. augustil.

Nii mõnedki Arula inimesed võtsid sellest osa. Miks? Sest Kesslerist vaimustunud organist Helika Gustavson-Rätsep leidis üles õiged jäljed ja on kildhaaval avastanud uusi seiku meistri elust järgmisi fakte.

Alles hiljuti arvati, et Kessler pärines Saksamaalt. Kessler on ju meil Arula mõisas sündinud 1808. aastal, kingseppmeistri pojana. Perekond oli vist saksa verd. Kuigi ka Kreutzwaldi isa oli kingsepp...

Isa saab möldriks ja lapsed saavad haridust. Ernst Carl õpib Tartu kreisikoolis ja 1826. aastal leeri minnes on ta tuntud pillimeistri Maieri õpilane. Mitmel korral Sakasamaal täiendanud, hakkab ta ehitama oreleid ja pakkumistest puudu ei tule. Erinevalt teistest jätkub Kessleri oreleid kõikjale, Eesti- kui Liivimaale ja kaugemale. Kuna tema orelitel oli eriline kõla ja need püsivad hästi hääles, siis olid pillid hinnalised. Rõngu kiriku oreli eest sai Carl Ernst 1500 ja Torma oma eest saab 2460 rubla.
Kui ta on 1838. aastal abiellunud paidelanna Fanny Elisabeth Rollwageniga, sünnib perre 11 last, kellest 10 jõuavad täisikka. Kessleri kodu oli vaimne ja ta jõuab koolitada oma kahest pojast arstid, ühest cum laude lõpetanud apteekri, ühest vanade keelte kandidaadi.

Kessler ja aeg
Arvati, et Kessleri päevadest on saamas traditsioon.
Eestlastele oli Kessleri eluaeg suurte muutuste aeg, sest see oli pärisorjuse kadumise aeg. Toimusid Pühajärve ja Mahtra sõjad, saab lugeda Eesti Postimehe proovinumbrit ja Koidula esimest raamatut "Ojamölder ja tema minija".

Kas me teame?
Kõige kaugemal ehitatud orel asub Alaskal, Sitka linnas. Alaska kuulus siis Vene keisririigile.
Ehtne kullatis kaunistas Tartu Maarja kiriku Kessleri orelit.
Tartu ülikooli kirikule ehitatud 28 registriga orel oli Kessleri suurim töö.
Taagepera kirikus on Kessleri viimane ehitatud orel, valmis 1863.
Kolm ehtsat Kessleri orelit on: Karksis, Otepääl, Taageperas.

Ülikooli aulas nägime lustimängu "Kessleri viled ehk orelimeistri pöörane päev"

Helika Gustavson-Rätsep ja Ernst Carl Kessler

Kutsun Teid 13.-15. augustil Tartus ja Otepääl toimuvale orelimeister Kesslerile pühendatud festivalile. Täpsem info on allpool.
Kontsertidele on sissepääs vaba annetusega, etenduse pilet maksab 5,- eurot õpilastele ja pensionäridele, täispileti hind on 7.- eurot ja võimalik on osta ka toetajapilet 20.- eurot, mis annab suure panuse taastatavasse Tartu Maarja kirikusse uue, Kessleri stiilis oreli ehitamisse ja tagab etendusel ka parema istekoha. 5,- ja 7,-euroseid pileteid saab lisaks koguduse kantseleile ka Piletilevist.
 Leidsin rõõmuga, et olete oma leheküljele üles pannud põgusa ülevaate Kessleri elust ja tööst.  Ka on andmed vahepeal uuenenud. Uue info saamiseks tasubki tulla festivali konverentsile. :-)

Lugupidamisega,      Helika Gustavson-Rätsep

13.—15. augustil teevad Tartu Maarja kogudus ja Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus kummarduse orelimeister Ernst Carl Kesslerile (1808—1863). Kessler oli Maarja kiriku esimese oreli ehitaja ning oluline persoon 19. sajandi Tartu kultuurielus. Tänavu möödub tema sünnist 210 aastat.

Pärast kiriku ajaloolise hoone (Pepleri 1) taastamist soovib Maarja kogudus ehitada uue oreli just Kessleri stiilis. 1842. aastal valminud Tartu Maarja kirikus on ikka olnud palju muusikat. Siit mindi I üldlaulupeole, siin esines meie esimene naisorganist Miina Härma. On palju väärtuslikku, mida meenutada ja taas elustada.

Festivali avakontsert algab Tartu Pauluse kirikus 13. augustil kell 18. Väärikal, 2015. aastal valminud Pascheni orelil musitseerib Piret Aidulo. Kavas „Kaunimaid hetki Eesti muusikast läbi aastasaja” esinevad veel Kristina Kriit (viiul) ja Pille Lill (sopran). Kontsert toimub koostöös Pille Lille Muusikute Toetusfondiga.

14. augustil kell 18 siirdume Otepää Maarja kirikusse. Esinevad Merle Kollom (orel) ja Lembit Saarsalu (saksofon) kavaga „Sõnadeta laul”. Mängitakse klassikat ja eesti rahvamuusika töötlusi. Otepää oreli ehitas aastal 1853 festivali peategelane Kessler ise ja see on üks tema väheseid tänini säilinud instrumente.

Rukkimaarjapäeval, 15. augustil on aeg rääkida orelitest, orelimeister Kesslerist ja tema ajast pikemalt. Kell 12 algab Tartu kogudusemajas (Õpetaja 5) kultuurilooline konverents. Esinevad muusikateadlased Kalle Loona ja Ene Kuljus, orelitallaja Juhani Püttsepp ning oreliekspert Külli Erikson.
Maarja koguduse organist Helika Gustavson-Rätsep teeb ettekande Kessleri elust ja orelitest. Esitletakse ansambli Servimus Dominum Kessleri orelitel salvestatud CD-plaati.
Samal päeval kell 16 saavad huvilised tutvuda ajaloolise Maarja kiriku taastamistöödega aadressil Pepleri 1. Ringkäiku juhib Tartu Maarja Kiriku SA juhataja Silvia Leiaru.

Rukkimaarjapäeva ja festivali lõpetame kell 18 Tartu Ülikooli peahoone aulas (Ülikooli 18). Esietendub naljamäng „Kessleri viled”. Maarja kirik ehitati aastal 1224 just praeguse peahoone paigale. Nii on mängukoht justkui sajanditetagune pühakoda ise. Näidendi autor ja lavastaja on Maarja koguduse nõukogu liige Loone Ots. Kogudus lavastab komöödia ise, kaasates häid sõpru. Loomulikult on kõik lavalviibijad puha saksad. Ainus erand on koguduse õpetaja Joona Toivanen, kes soomlasena mängib näidendi ainsat eestlast. Silmailu pakuvad kaunid kostüümid. Teksti ehib elav muusika, selleks tuuakse aulasse väike orel.

Kõik teed viivad Arulasse

Rändur kas tead, et kõik teed viivad Arulasse

Soome Laiakivi juures

Kas tead mitu kilomeetrit Tartu Maratoni radu on Arula kandis?

Põlispuusse võib vihmavarju minna

Ja teed viivadki Arulasse. Selline raamat läks trükki. Täname KOP-i, kõiki toetajaid ja koostöötegijaid raamatu ilmumisele kaasaaitajaid. Projekt on rahastatud siseministeeriumi kohaliku omaalgatusprogrammi vahenditest.

Arula pidu Madsal

Arula külaseltsi elu algab koos looduse tärkamisega. Esimeseks linnukeseks on ikka kevadine Arula pidu. Aastatega on ära tehtud palju, kuid kõike üleslugeda jälle ja jälle, sarnaneb koera saba kergitamisele. Meile endile on tähtsam see, millega täna oleme hakkama saanud ja kuidas kõigi kiuste oleme ikka veel selle koha tänased asukad. 

Tänavune Arula pidu toimus uues kohas ja uues kuues. Kõik see rahvas on tööd rabanud ja higi valanud terve aasta mehiselt ja nüüd on aeg see kõik EV100 pühendusega pidusse panna. Inimesel on jätkuvalt vajadus omase ja lähedase järele. Inimlike suhete hõreduse üle kaevatakse praegusel ajal rohkem kui kunagi varem. Vanal ajal möödus suur osa inimese elust oma küla kogukonnas, mis oli rasketel aegadel ellujäämisüksus. 

Mida rohkem me väärtustame eelnevaid põlvkondi ja mida rohkem panustame tulevikku, seda kindlamalt saab siin elu olema ka tulevikus.

Meie kogukonna kingitus Eesti Vabariigi juubeliks on kodukoha patriotism ja kaasalöömisrõõm.

Vaata pilte:  https://flic.kr/s/aHsmkEFG1Y

Päike pingutas üle oma paistmisega. Rohkem meid varju ei mahtunud. 

Ülejäänud on nurga taga peidus.

Ingmar vaatab huviga lauljat. Kust see hääl küll tuleb.

Lille Tali koos venna Kalle Raidsaluga. Pereansambel tõmbas peo käima.
Päästjärve tagant Kengu talust pärit Lille tõi kaasa kogu oma pere: tütred Margit Illingworth, Merle Soonberg ja lapselapsed Heidi ja Karl August.

Hindame koos kõike mis meil on. Hoiame kõike, mis meid ühendab. Kaitseme nii kultuuri kui loodust ja seda mis neid kahte ühendab, meie eesti inimest. 

Meie "Roosid". Alati külapeole oma laule toomas ja meid toetamas.

Kui lapsed juba uurivad kaarti ja tahavad teada kust need tädid-onud tulnud on, siis pole karta kokkusaajate puuduse üle.

Väsimatu pärimuste korjaja Mauri Mändoja tutvustab uue raamatu sisu mis kohe-kohe trükki läheb. 

Arulas on väga väikesele maalapile koondunud väga suur elurikkus. Asume Otepää kandi kõrgemate tippude vahel. Vanale eestlasele oli loodus müstiline oma pühapaikadega. Täna otsime ikka neid  kultuuriväärtusi taga. Maailmas on vähe paiku alles, kus saab nautida üksiolemist metsavaikuses, juua allikast karget puhast vett, imetleda rabajärve, rohtukasvanud metsateid.

Õnneks on meil ikka veel igatsus oma kodukandi pärimuse ja vanainimeste "hullude" juttude järele. Õnneks on meil inimesi, kes seda kõike jäädvustavad ja ka neid, kes seda kõike hinnata oskavad. 

Väsimatu pärimuste korjaja Mauri Mändoja tutvustab uue raamatu sisu, mis kohe-kohe trükki läheb.

Jõudu raamatu koostajatele. Tellijate nimekiri on juba pikk.
Tänud KOP-ile, sest selle programmi toel ja samuti külarahva panustamisel, raamat valmibki.

Tänulikud kuulajad.
 Meid jätkus saali, kõlakotta, Madsa majutusmajadesse, jõusaali, sauna ja orienteerumismaastikule. Ei saanud arugi, et meid oli kokku 110. ringis. Raido Mägi tutvustas rahvale kogu kompleksi ja lubas lahkelt kõike vaadata. Olime rahul, et leidsime aja kordki aastas kokku tulla. Järgmisel aastal täitub Arula esmamainimisest 600 aastat. Proovid Arula ajalugu käsitlevast loost algavad veebruaris Madsal, ütles Eve. Ja nii jääbki.
Täname kõiki, kes peost osa said ja kaasa lõid.

599 aastat möödub Arula esmamainimisest

Kohtume 12.mail kell 14.00 Madsal, uues kõlakojas.
 Pärast aastast pausi on suur rõõm  taaskord kokku saada, et mõnusasti aega veeta. Rääkida mõned lood, kuulata teisi ning võtta üheskoos aeg maha. Tule meie külla vanade tuttavatega kohtuma ja uusi leidma. Tulles võta suvi ja rõõmus meel südames kaasa ning oleks suur rõõm kui soovid midagi ka teiste kokkutulnutega jagada. Too peolauale natuke meelepärast kohvikõrvast nt. koduküpsetatud koogike, puuvili või midagi sügisel purki tehtut ja mida soovid teistega jagada. Meene ja soe söök on teid juba ootamas. Kõlakojas Madsal on lubanud esineda nii külalised kaugemalt kui lähedalt. Iga pakkumine on teretulnud. Seekord on tulemas üks lõõtspillimees ja kandlemängija. Üllatusi on ka.
Raido lubas, et Madsa sportlik rahvas korraldab mõned mõõdukad murumängud lastele ja täiskasvanutele. Nende lastel tuleb laulmine hästi välja ja nad on alati hea meelega olnud nõus esinema. Kõik kes eelmistel aastatel tantsinud ja laulnud on oodatud.
  Peo heaks kordaminekuks võid teatada oma tulekust aadressil arulakyla@gmail.com või telefonil 5218653. Tore kui sul on ilusaid mõtteid seoses kevadpeoga.
Tule, tule perega, tule sõbraga ja osale, muidu jääd Arula asjadest ilma!

         Arula Külaselts

Arula karu on ärganud

Arulas Äidu kandis on karu jäljed. Kas on tegemist pahura karuga? 

Olgem ettevaatlikud.

Esti Kittuse maalinäitus Tartus

On meeles Aili Vindi jutt lapsepõlve unistustest: "Õhtul vaatasin päikeseloojangut, kuidas päike hakkas värve segama mere peal, ma vaatasin suu ammuli värve ja kelkisin teistele lastele, et kui mina saan suureks ja hakkan kunstnikuks, siis ma maalin nii tulipunase mere, et te hakkate higistama." 

Sellist kunstnikku pole vaja kaugelt otsida, ainult siitsamast Puka kunstikoolist. Värvide dirigendi Esti Kittuse maalidel on nii tunderikas maailm, et neid vaadates hakkab lausa kuum. 

Kuidas on see võimalik. Põnevad, keerulised ja jäljendamatud värvide mängud on kaasa haaranud õpilasi nii lähedalt Pukast kui kaugemalt Arulast ja Otepäält.

Tänulik seltskond kunstinäitusel.

Maalide värvisõnumid võtame siit mälus koju kaasa. Siin tunneme tõelist naudingut kunstist. 

Aitäh, Esti! 

EV100 Arula külas

Seda kordumatut sündmust tuleb tähistada. Palju õnne, kallis juubilar! See on meie kõigi pidu.

EV 100 puhul tuli Arula külarahvas Vanamõisa Kuutse vahelisele põllule, et paaris olevate heinapallide taustal, kargel pidupäeva hommikul, pilti teha. 

Hiljem saabus veel rahvast ja igaüks leidis omale sobivad 00

Igaühel oma lipp kaasas

Päev on ja tuleb päikeseline

Kultuurkapitali aastapreemiate laureaadid teada. Kirjanduse valdkond.

Mats Traat – vähemalt pooltsadat teost sisaldav looming on alates 1962. aastal ilmunud esikkogust «Kandilised laulud» olnud sõna otseses mõttes Eestimaad kaardistav. Sarnaselt Tšehhoviga võiks ka tema kohta öelda: kui Lõuna-Eesti peaks kaduma, siis on võimalik seda tema teoste põhjal taastada. Ajaloo lõikes ulatab see teekond kaasajast Põhjasõjani.

Õnnitleme Mats Traati!  

Ahti Tiirmaa Arulaga seotud aretised

Ahti Tiirmaa on aastaid teinud tublit tööd ja aretanud uusi põõsasmarana ja põisenela sorte. 

Nüüd siis Jõuludeks järgnev kingitus:

Maalehe nõuandelisas "Targu talita" nr 50 14.detsembril 2017 on Ahti teinud ülevaate oma suurest aretustööst ka meile. Suvisel aianduspäeval oleme varmad vaatama ja ostma liike mille sordinimed on pandud pühendusega olulistele ja kallitele inimestele või austades oma kodukohta.

Valgamaa tänuüritus

Väike Oliver. 

Valgamaa rahvas hääletas aasta teoks nelja -aastase Tõrva poisi Oliver Kõvaski etteasted telesaates "Väikesed hiiglased". Oliver, kes endale suure hulga inimeste südameid võitis, pälvis tiitli veenva ülekaaluga. Tema poolt hääletas üle 500 Lõuna-Eesti Postimehe lugejat. Kokku osales hääletuses 2026 inimest. Auhinna andis üle aasta teo nominatsiooni autor, endine Valga maavanem Margus Lepik, kes tänas kõiki, kes tal seitsme aastase maavanemaks olemise ajal on aidanud  maakonna traditsioonilisi üritusi korraldada ja läbi viia.

Kultuurikeskusesse kogunes saalitäis tublisid sportlasi, kultuuritöötajaid, noori, sotsiaaltöötajaid ja terviseedendajaid, kelle tegemisi ja panust märgati ning kes tunnustamiseks välja valiti. Üle 150 inimese märgiti ära. Oli ka palju tänulikku publikut.

Seda kõike kajastati Lõuna-Eesti Postimehes. 

Tänuürituse lavastajaks oli Astrid Hallik. Kontsertosas esinesid Põlva spordi- ja tantsukool Meie stuudio, Kabu vilistlasrühm ja Konguta naisansambel Mesi. Õhtujuhtideks olid Luunja Aidateatri näitlejad Mafalda ja Loreida.

Arula kandi rahvast võtsid pidust osa Kaire Jaanus, Kaja Mõts, Eike ja Voldemar Tasa. Valju Aloel tegi pilti. Sirje Lemmik oli juba tööle rutanud kui pildi tegemiseks läks.

Tunnustamisürituse pildid ja lugu ajalehes:

https://lounapostimees.postimees.ee/4345757/valgamaa-tanas-ja-tunnustas?gallery=114975&image=7410613

Veel üks teade:

 Valga Maavalitsuse ja   SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali  (KÜSK) ning MTÜ Arula Külaseltsi vahel sõlmiti 21.11.2017 leping, lähtuvalt Valga maavanema 14.11.2017. a korraldusest nr 1-1/17-327, millega rahuldati toetuse saaja taotlus  „Raamatu „Arula vaatamisväärsuste lood“ trükkimine“ rahastamiseks.
Raamatu trükkimist rahastab Rahandusministeerium SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali  (KÜSK) vahenditest.
Oleme rõõmsad, et saame hakata raamatuga tegelema ja meid on märgatud.

Mats Traat sai 81

Peaaegu nagu romanss

~~~

Mine kolkasse, süüta seal küünal

vakstuga laual, kust küüritud kiri.

Kaasa paberit võta üks küünar,

tuju, mis pole veel lobjakast viril.

Talumajja aplaagrisse asu,

unusta linnade muusika hele,

head ja halba heaga tasu

ja mõtle kuuskede rohelusele.

~~~

Mõned luuleread Mats Traadi sulest:

Mu aastad kas ei lähe linnas raisku

     kui liha, millel puudub sool?

Neis aastais vedasid sa vilja Pukka,

     töö oli sinu ülikool.

~~~

----------------------------------

Ei karda talu ammu ühtki kratti.

     Kõik põllud – paljas karjamaa.

Kuid sinu hiirelõhnast kaeramatti

     ei siiski maha matta saa.

~~~~

----------------------------------

Su sõrmed kui saarepuuoksad,

nad sebinud rohus ja juustes,

kaeras, rahas ja mullas, jah, mullas.

~~~~

 Mats Traadi 80. sünnipäeval peetud kõnes, ütles Jaan Undusk:"Mitte ükski nimekas eesti poeet ei ole avaldanud nii palju luulekogusid kui Mats Traat ja mitte ükski tuntud prosaist ilmselt nii paljuromaane kui tema.

 Selles tohutus ja samas üllatavalt nivookindlas tekstikorpuses võib ära eksida igaüks, niisiis antagu andeks, kui ka mina."

Roland Seer ja koomiksid

Täna näidati Ringvaates kuidas koomikseid teha. Grete Lõbu uurimas kuidas koomiksid valmivad.

Animatsioonirežissöör ja -kunstnik Roland Seer ja tema õpilane Mette-Mari Kaljas tõestasid, et koomikseid võib joonistada igal teemal, kaasa arvatud kutseharidusest.

Ringvaate stuudios joonistasid õpetaja ja õpilane Euroopa kutsehariduse nädala raames tunni ajaga koomiksi. Homme, 24. novembril korraldab Tartu Kunstikool 24 tundi vältava koomiksimaratoni, mille jooksul peavad osalejad joonistama 24-leheküljelise koomiksi.

"Olen midagi sarnast mitu korda teinud - see on enesega psühholoogiline võitlemine," tunnistas Seer viidates asjaolule, et kogu kunst peab sündima kohapeal ja ilma ettevalmistuseta.

Juba lapsepõlvest peale koomikseid armastav kunstnik kinnitas, et koomiks on rohkem kui lehesabas ilmuv nali. "On graafilisi novelle, mis on täiesti tõsiseid," ütles ta. "Eestis on koomiksikultuur seni üsna kidur."

Otse õpetaja silme all nähtavaid edusamme teinud Mette-Mari Kaljas arvas, et koomiksid jäävad tulevikus pigem harrastuseks, oma kutsena näeb ta graafilist disaini ja animatsioon

Märka Tegusaid Ühendusi

Valgamaa parimad MTÜ-d said tunnustuse
 Valgas Tiina Loomemajas toimus Valgamaa MTÜ-de aastaseminar Märka Tegusaid Ühendusi, mille raames tunnustati maakonna tublimaid MTÜ-sid.
Konkursile Valgamaa MTÜ ja Väärt kodupaik 2017 laekus 14 kandidaati, tunnustuse pälvisid MTÜ Epre Arendus, MTÜ Mäe Koda, MTÜ LC Tõrva Mari ja väärt kodupaigana tunnustati Nõuni kogukonda.
Tunnustatute tegevusi tutvustavad videoklipid on leitavad siit:
https://www.youtube.com/watch?v=N_QUTvRshuw
https://www.youtube.com/watch?v=JivwnBIM7os&t=1s
https://www.youtube.com/watch?v=3EzvzqxztfA
https://www.youtube.com/watch?v=Fqq15Ba_R3M&t=57s

Teised esitatud kandidaadid olid Taagepera küla, Arula küla, Vidrike  küla, MTÜ Valga Arvutikeskus, Stuudio Tiina, Valgamaa Parkinsoni Haigete Selts, Otepää Naisselts, Karula-Lüllemäe Tervise ja Spordikeskus,   Valga Muuseumisõprade Selts ja Mulgi Mekk MTÜ.
MTÜ seminar ja tunnustussündmus Märka Tegusaid Ühendusi toimus kuuendat aastat, selle aja jooksul on tunnustamiseks esitatud  82 ühingut ning tunnustatud 32 ühingut.
Tunnustamisele eelnes seminar, mille raames rääkis talu- ja blogi pidamisest Valgamaal Mart Kase Kalde talust. Mõniste Muusikapesa toimetamistest andis ülevaate Kadri G Laube ning Tiina Loomemaja saamisloost ja majas toimuvatest tegevustest kõneles Tiina Saarmann.
Seminari Märka Tegusaid Ühendusi korraldas Valgamaa Arenguagentuur koostöös Valgamaa Kodukandi Ühendusega, sündmust rahastasid Kodanikuühiskonna sihtkapital ja Valga Maavalitsus.

Mae Juske kutsub kõiki Hellenurme

Krabatimäng Hellenurme vesiveskis
Vana vendi legend, ajatu lugu saatanlikust veskist ja hulkurpoiss Krabatist: veskisellist ja nõiameistri õpilasest.
Igaüks meist peab vähemalt kord elus Krabatimängu päriselt läbi mängima. Tuleb otsustada, kas tiireleda eluveskis veskirattana ja lasta end voolul juhtida, või lõhkuda kindel voolusäng ja astuda koos armastatuga vabasse aga ebakindlasse maailma.
Aga nüüd! Nüüd mängitakse Krabatimängu täitsa ehedas vesiveskis, väga sarnases kohas, kus kunagi aastakümneid tagasi härra Preussler Krabati lugu alustas. Ja veel vägevamaks teeb need etendused see, et T-Teater jätab Krabati ja selle toreda mänguga Hellenurme Vesiveskis hüvasti. See tähendab seda, et Hellenurmes on täiesti viimane võimalus sellest maagilisest seiklusest osa saada.

80 aastat tagasi Kuudsemäel

1937. aasta Postimees kirjutab, et Arulas Kuudsemäel toimus kaitseliidu purilendurite lennuharjutuslaager.
http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=wabamaa19370913.1.5
Ligi poolsada purilennukit Kuudsemäel.

http://galerii.kirmus.ee/biblioserver/index2.php?kid=400489

Ilmselt sellepärast Arula noormehed on ehitanud ka ise purilennukit ja sellega Kuudsemäelt proovinud alla lennata. Sellest rääkisid Juhan Seer ja Jaan Lain.

Arula film "EV100 igas külas"

Tere head sõbrad!

Paul tegi Arula filmi kallal veidi veel tööd ja nüüd saame öelda, et see on valmis. Panen siia lingi, kust saate filmi ka endale alla laadida.

https://drive.google.com/file/d/0B7UvaZN2j_FpcXlteFJlVU90Qzg/view

Avalikkuse ette tuleb see klipp Maapäeval, 5. augustil, Vana-Võidus, „EV100 igas külas avaüritusel“. Kuuldavasti pidi kohal olema ka proua president.

Suur aitäh teile kõigile, et aitasite kaasa filmi valmimisele!

Kõlavaid laule ja kaasahaaravaid etendusi uuel laululaval!

Tervitustega 

Aili

Ernst Carl Kessler sündis Arulas

Ernst Carl Kessler (1808-1863) oli Eesti üks tuntumaid 19. sajandi oreliehitajaid, kes ehitas aastatel 1833-1863 vähemalt 123 orelit üle Eesti ning kaugemalegi.

E.C.Kessleri siluett (J.E.Panck 1853). 

"Keel ja kirjandus" 1967, nr. 7

Ernst Carl Kessler sündis 1808. aasta juulis või augustis Tartumaal Arulas, saksapäraselt Arrolis. Tema isa Johann Friedrich Kessler pidas kingsepa- ja möldriametit. Arvatavasti asus perekond 1818. aastal elama Tartusse, sest selle aasta 20. juulil võeti Ernst vastu Tartu Kreiskooli kolmandasse klassi.
Ernst Carl leeritati 11. aprillil 1826. aastal Tartu Jaani kirikus. Tollal 17-aastane noormees õppis juba Tartus pillimeister Maieri juures. Umbes 1830. aasta paiku rändas Kessler välismaale, kust naasis hiljemalt 1834. aasta jaanuariks. On tõenäoline, et oreliehitust õppis ta välismaal. Nõuab veel uurimist, kui kaua täpselt, millises riigis ja millise meistri käe all.
Kessler abiellus Paidest pärit Fanny Elisabeth Rollwageniga, kelle isa Wilhelm Ludwig Rollwagen pidas kooliõpetajaametit.

Ernsti ja Fanny perre sündis seni leitud andmete kohaselt seitse last, kolm poega ja neli tütart. Ernst Carl Kessler suri 8. augustil 1863 südamerikke tagajärjel, olles vaid 55-aastane.

Otepää kirikus on Ernst Kessleri orel aastast 1853. Ühe manuaali ja 16 registriga. Remonditud põhjalikult aastal 1989, muuhulgas paigaldati kompressor. Häälestati viimati Hardo Kriisa poolt 2009 aastal. Kasutatakse suvepoolaastal igal pühapäeval ja talvel pühadel. Talvekirikus asub harmoonium, mis heas seisus. Orelit on varem kasutatud kontserttegevuseks.
Ernst Carl Kessler töötas Tartus 19. sajandi keskel, ta ehitas elu jooksul umbes 120 orelit.
Need olid enamasti väikesed 5–8 registriga pillid, mis olid ehitatud kirikute ja koolimajade jaoks, aga ka koduorelid.

Suurim tema ehitatuist säilinud töödest on Otepää kiriku 12 registriga orel. 

Säilinud orelid on Alaskas Sitkas, Nõmme Rahu kirikus, Otepää Maarja kirikus, Karksi Peetri kirikusja Taagepera Jaani kirikus.
Kessler ehitas väikesi, kuid kvaliteetseid oreleid.
Kessleri oreleid
1834 Rõngu
1839 Puhja
1839 Torma
1842 Urvaste (orel asub lahtivõetuna kiriku ruumes)
1843 Saarde
1844 Võnnu (asub Tallinnas Nõmme Rahu kirikus)
1844 Sitka (Alaskal, säilinud)
1844 Viljandi Jaani (pandi 1900. aastal müüki)
1844 Alatskivi
1848 Karksi Peetri (säilinud)
1848 Paide
1848 Kärla
1850 Halliste (hävis põlengus 1863. aastal)
1853 Otepää (säilinud)
1853 Paistu
1854 Harju-Jaani
1856 Kursi (pandi müüki)
1857 Räpina
1860 Tartu Ülikooli kirik
1863 Taagepera (säilinud)

Andmete koguja:   Helika Gustavson-Rätsep 
https://sakala.postimees.ee/2153631/ernst-carl-kessleri-oreleil-on-laitmatu-kola

Arula kõlakoja avamine Madsal

18.juunil toimus Arula külas, Madsal, kõlakoja avamine. 
Kinnitati pidulikult tahvel "EV100".

Pildil on külarahvas koos esinejatega. Foto: Maris Ojasuu

Madsal laagris olevad lapsed olid meile 18. juuniks toreda kava kokku pannud

Seda kõike juhtis Kaire Nurja kes teadis esinejate kohta kõike

Sel päeval toimus ka Arula filmi tegemine 

Kõlakoja näol on kingitus EV100-le

Arula kogukonnal ja külalistel on nüüd kooskäimise koht. 

Siin saab koos väärikalt külapidu pidada, sportida, juttu vesta, külalistega kohtuda. 

Nii ilusat ja uhket esinemiskohta pole meil Arula mail kunagi olnud. Alles see oli, kui tuldi mõttega välja, ja siin see ongi.

Tubli Tartu Kalevi rahvas koos Madsa laagriga oli meile nõus esimesed esinemised tegema ja kõlakoja proovile panema.

 Esimesena laulis meie hõbehäälne Robin Tirooli kägu.  

    Arula külavanem Voldemar Tasa kinkis kõlakojale termomeetri, et esinejate temperament ikka kontrolli all oleks. Ta tänas Otepää külade kogukondi kes aitasid kõlakoja valmimisele kaasa.

Piruett sillas

Koosveedetud aeg aitab kaasa ja annab võimaluse pärandi säilimisele, rikastab meie kohalikku elukeskkonda. Arulal ja Madsal on olnud pikk ja väärikas ajalugu. Peaaegu 600 aastast lugu on võimalik jälgida kui teete jalutuskäigu meie blogi ajalooveebi.

 

   Arula rahvas soovis: palju ilusaid hetki siinolijatele ja tulevikus tulijatele! 

Veel meie plaanidest:

Järgmisel, 2018. aastal, tahame trükki anda Mauri Mändoja raamatu "Arula päästetud pärimused".

Valmistume Arula 600. juubeli tähistamiseks 2019. aastal. Arula ajaloo raiume siis kivisse.

Õhtu lõpetamisel käisime Soome Laiakivil munade veeretamise mägu mängimas 

Selle mängu võitja oli meie Robin

Soome talu oli meile rohkem kui kilomeeter imelist teed muruks niitnud üle oma heinamaa. Emalättel ootas meid Alliku talu rahvas. Täname ürituse ettevalmistajaid ja läbiviijaid.
Oli tore päev!