Karl Parts, Aleksander Kink ja Ferdi Sannamees - kõik Arulas sündinud

Soomusrongi juht kolonel Karl Parts

Aleksander Kink Tartu Rahu eelläbirääkimiste pidaja.

Ferdi Sannamees, kes tegi Reaali poisi

Reaali poiss 

Vabadussõja sümbol

  

Wabaduse teekond EV100 Pukas

Meenutamaks 100 aasta möödumist Eesti Vabadussõjast asus 4. jaanuarist 2019 mööda omaaegset lahingutegevuse marsruuti teele Vabadussõja soomusrongist inspireeritud näidis nimega nr 7 „Wabadus''.

4. jaanuarist kuni 1. veebruarini 2019 on Kehrast Valgani palju peatusi, kus saab rongiga tutvuda ning saada osa tasuta kontsertitest ja Vabadussõja näidislahingutest. 

Puka jaamas peatub rong 25.01.19 - 27.01.19. 

Arula rahval on tulnud ettepanek:
25. jaanuaril, kell 11.00 oleme Puka jaamas rongi pidulikul saabumisel ja teeme ka ühispilti.  

Ütleme ka oma naabrile ja võtame ta kaasa. 

Miks just meie seal oleme? 
Sest, Vabadussõjas oli kapten Karl Partsile tehtud ülesandeks soomusrongide korraldamine ja juhtimine. Karl Parts on sündinud Arula Tinni talus 1886. aastal. 

30. novembrist 1918 kuni 21. jaanuarini 1919 formeeriti ja sõitsid kapten Karl Partsi juhtimisel rindele neli laiarööpmelist soomusrongi, mis olid relvastatud suurtükkide ja raskekuulipildujatega ning mehitatud dessantkomandodega. 
Vaata ka: https://www.ev100.ee/et/wabaduse-teekond 

Wabaduse teekond

Vikipeedia kirjutab: „Soomusrongid ja kapten K. Parts on üks mõiste, nad on lahutamatud.

Kahtlemata oli Parts üks omapärasemaid kujusid Vabadussõjas. Pikk, sihvakas, hea sõjamehe hoiakuga, oli ta väga esinduslik. Ta armastas ja oskas kõnelda, vahel oli häda temaga, sest sattudes kõnehoogu, ei tahtnud ega tahtnud lõpetada. Suur isamaalane.

Ka "vana Parts", nagu teda kutsuti omavahel, oli tüüpiline Vabadussõja vaimu esindaja. Ta oli väga osavõtlik teiste isiklike murede suhtes. Tal oli hea süda – paiguti võis teda isegi õrnatundeliseks nimetada. Ta muutus alati närviliseks ja pahaseks, kui keegi söendas tema või üldse soomusrongide tegudes ja võimetes kahelda. Kui veel siis tema vastu küllaldast lugupidamist üles ei näidatud, siis ei suutnud ta enam ennast taltsutada.

Kuid see on vähese tähtsusega Partsi teenete hindamisel Vabadussõjas. Need on hindamatud ja Parts on üks tähtsamaid kujusid Vabadussõjas.“ 
Autasud: Püha Anna ordeni III ja IV klass
Püha Stanislavi ordeni III klass
Vabadusristi I liigi 1. järk
Vabadusristi II liigi 2. järk
Vabadusristi II liigi 3. järk
Karutapja ordeni III klass (1921)
Kotkaristi I klass mõõkadega (1930)

Eesti Vabadussõja mälestusmärk haavatulindiga 

Arula 600 toimub 11. mail Madsal

1. detsembri koosolekul kuulasime tagasivaadet tehtule, valisime külavanemaks Voldemar Tasa ja arutasime peoplaane. Meie Arula oluline tähis - 600.
600. juubelipeoks tehti järgmised ettepanekud: trükitud voldiku avaldamine, filmiklipp olemasolevatest filmilõikudest ja fotodest, põlisele kivile juubeliks raie tegemiseks, juubeliks meene tegemine, peo kuupäeva valisime 11.maiks ja peo toimumispaigas Madsal, eeskava koostamine toimub vastavalt külarahva ettepanekutele. Üks ettepanek tuli perelt, kes on seotud Tõnis Mägi saateansambliga. On võimalus, et 1. mail 2019 annab Tõnis Mägi kontserdi  Otepää kultuurimajas, mis on pühendatud ka Arula 600-le.

  Otsustati järgmiseks koosolekuks, 27. jaanuariks, selgitada järgmised küsimused:
 hinnad ja võimalused juubelivoldiku tegemiseks, kiviraiduri töödeks, meenete hinnad ja graveerimised.
Jooksvalt ootame uusi ettepanekuid peo kordaminekuks ja kaasalöömiseks.

Arula värviti valgeks

Tuled õue ja oledki talves. Härmatises mets ümberringi.

Saatke oma talu ümbrusest tehtud ilusaid pilte postitamiseks

Arula küla üldkoosolek 1. detsembril, kell 15.00 Lutsu talus, Arula külas

Anname teada, et 1.detsembril 2018. a on oodatud kõik Arula käekäigust huvitatud inimesed üldkoosolekule.

 Üldkoosolek toimub kell 15.00 Lutsu talus Arula külas.
Kavas on järgmised teemad:
1. Tagasivaade tehtule
2. Külavanema valimine (kõik, kes elavad alaliselt Arula külas või omavad Arulas hoonestatud kinnisvara)
3.  Arutelu Arula esmamainimise 600. aastapäeva tähistamisest 2019.aastal
Vajadusel info 5150092
Vaata ka:
https://www.riigiteataja.ee/akt/404092018004&LeiaKehtiv

Pilte Arulast
Palume võtta kaasa pilte Arula mailt. Olgu need talud, loodus, tööpildid, äratuntavad järved ja ojad jne. On kavas koostada üks raamat Arula taludest.

Näkisoo

Kaanjärv

Ain Antons otsib vanu pilte Soome talu ümbruse, Näkisoo ja Kaanjärve kohta. Sirvime oma albumid läbi. Enne vanade piltide äraviskamist võime neid koos vaadata. Võib-olla pakume kellelegi äratundmisrõõmu.
Kohtumiseni!

Johannes Uiga, kui üks suurim Pühajärve maalija

Sel aastal möödus 100 aastat kunstniku sünnist, kes on maalinud Otepää ümbruse järvi. Põhiliselt muidugi Pühajärve. Pühapäeval, 4. novembril, avati kunstnikule Pühajärve äärde mälestuspink Majakolgale, Armuallika lähedusse. Sinna viis küünaldega tähistatud rada, et tulijad ei eksiks, sest päikeseline ilm pani kõiki järve imetlema ja kõrvale astuma, et pildistada sillerdavat vetemängu.
Uigat meenutasid kunstiajaloolane Enriko Talvistu, Aivar Nigol ja kohalikud elanikud. Meeleolu lõi Külli Teearu klarnetil, Ene Tuisk ja Lea Ventsel oma luuleridadega.

Pingi tegid Jüri Ketner ja Sven Koch. Kasutasid lehist, saart ja haaba. Pingi rajamise ideele tuli kohalikult kunstnikult Reet Ohnalt. Keskkonnaameti ja RMK koostööna valiti koht ja pandi pink. Arula rahvas on seda pinki vaatamas käinud ja mõned avamaski. 

Pingil isudes vaatad Pühajärve vastaskallast

Pühendunud, pingivärvi vabakuulajad soojendavad end päikselisel rannal

Leonhard Praks sündis Arulas 107 aastat tagasi

Täna tuli selline kiri:

Teatan kurbusega, et 18.10.2018 lahkus jäädavalt Austraalia koondise
vil! Leonhard Praks c.37-II, sünd. 10.09.1911.

Leonhard Praks sündis Tartumaal Palupera vallas. Hiljem lõpetas
põhikooli, õhtugümnaasiumi ja astus sõjakooli, kus elas üle
lõhkeaineplahvatuse, mille tõttu hukkusid paljud kaaskadetid. 1934.
aastal lõpetas politseikolledži ning 1937. aastal alustas õpinguid Tartu
Ülikoolis. Sel ajal sai temast ka korp! Ugala liige. 1939. aastal
edutati Leonhard tööle Tartu kriminaalpolitseisse. 1940. aastal
Nõukogude annektsiooni ja sellele järgnenud okupatsiooni tingimustes
kaotas kriminaalpolitseinik Praks oma töö politseiametnikuna ning pidi
end metsatöölisena varjama. Teises maailmasõjas osales Leonhard Praks
Saksa sõjaväes ohvitserina. 1944. aastal sai ta Narva kaitselahingute
käigus haavata ja siirdus taganevate vägedega Saksamaale. Saksamaalt
suunati Leonhard edasi Tsehhimaale ohvitseride õppejõuks, kus ta sattus
korduvalt punavägede kätte vangi, kuid tal õnnestus siiski jõuda
Bayerisse, ameeriklaste okupatsioonitsooni. Seal kohtas ta taas oma
abikaasat ja tütart. Koos elati mitu aastat eestlaste põgenikelaagris
kuni 1949. aastal avanes võimalus Austraaliasse emigreeruda, kus tuli
uut elu taas nullist alustada. Tutvuse kaudu sai Praks peatselt koha
riigi trükikotta raamatuköitjaks.  Kahe aastase sundusliku töökohustuse
lõppedes läks tööle Siseministeeriumi maamõõdu joonestajana, kuni sai
alalise töökoha kartograafina ja kaartide joonestajana. Lõpetas töö
vanema kartograafina 1976. a septembris.

Sellega seoses on korp! Ugalas tänasest kuni matusepäevani (26.10.2018)
lein.

Mälestades

ksv! Andres-Kristjan Kuura
s/s scriba
Korp! Ugala

Leonhard Praks 

102. aasta sünnipäev. Leonhard Praks abikaasa Lainega Austraalias Canberras. 

Leonhard sündis 10. septembril 1911 Arula külas, Lutsu talus, 107 aastat tagasi. Parimad tervitused siiakanti saatis ta ilusa selge käekirjaga ja ikka kirja teel nagu vanasti. Inglise kuninganna on saatnud Praksidele nii sünnipäevade kui ka pulma-aastapäevade puhul oma auaadressid.  

Leonhard Praks jalgrattaga Otepää trükikoja ees. Siin trükiti esimene Otepää Teataja. Kõik tolleaegsed Arulas toimunud pidude piletid trükiti siin trükikojas. Arulas on Praksimägi. Siin elanud Prakside pere andis selle nime. Omanimelist mäge on isegi Austraaliast vaatamas käidud.

Põlva valla külavanemad tulid üle piiri Arulasse

Meil oli hea meel, et saime kohtuda Põlvamaa külavanematega Lutsu talus. Parasjagu räägib külavanem Voldemar Tasa küla tegemistest. Ennem oldi juba käinud Otepää vallavalitsuses, kus saadi kuulata kuidas Põlva vallas külade arendamine toimub ja kuidas neil on korraldatud külavanemate koostöö. Eike Tasa tutvustas meie raamatut "Kõik teed viivad Arulasse".

Jutud räägitud, siirduti Madsale

Madsal heideti pilk Arula kõlakojale ja paluti külavanematel teha mõned hääleharjutused. Eike Tasa rääkis siin nii Ferdi Sannamehest kui teistest Arulas sündinud inimestest. Edasi suundus seltskod Kappermäe Seltsimajja, Vidrike ja Pedajamäe külla. Plaanis oli veel külastada Sangaste taluturgu, Puka kogukonda ja Puka sügislaata.

Reaali poiss ja meie Ferdi Sannamees

Loodame, et sel aastal saab tunnustust meie Ferdi Sannamees. Peeter Volkonski räägib 300 mälestuskivi või -plaadiga tähistatud sünnipaigast. Seoses projektiga "Sünnipaik". 

Kolme aasta pärast saab Eesti rahva muuseumil olema virtuaalne kaart, kust näha, millised Eesti suurmehed kus sündinud on.

Reaali poiss

Reaali Poiss on vabadussõjas langenud Tallinna õpetajatele ja õpilastele pühendatud mälestusmärk. Mälestusmärgi valmistamiseks vajaminev raha koguti paljuski korjandustega, samuti toetasid ehitust Tallinna linn, Eesti riik ja Kultuurkapital.Kuju autorid olid skulptor Ferdi Sannamees ja arhitekt Anton Soans. Esialgne kavand nägi ette keskse kuju kõrvale veel kaht kuju, mis kujutanuks kaht surmavalt haavatud sõdurpoissi. Monumendi alus pidi suurenema selle võrra, et oleks jätkunud ruumi Vabadussõjas langenud õpetajate ja õpilaste nimede raiumiseks graniiti. Kolmest kujust valmis vaid keskmine. Modelliks kujule oli Tallinna Poeglaste Kommertsgümnaasiumi õpilane Harry Nurmet. Metall Poisi jaoks saadi endise Peeter Suure monumendi kätest ja saabastest. 

Monument avati pidulikult 13. novembril 1927. aastal, kohal oli nii tähtsaid riigimehi, välisriikide saadikuid kui kõik koolid lippudega ja tuhanded linnaelanikud.1940. aastal võeti Nõukogude võimu korraldusel ausammas maha, taaspüstitati järgmisel aastal Saksa okupatsiooni ajal. Kuju püsis kooli ees kuni 1948. aastani, mil Nõukogude okupatsioonivõim kuju hävitas.Enne monumendi taastamist oli ühiskonnas pikk vastasseis, kus üks pool soovis algse kuju taasloomist ja teine pool “murtud” kuju loomist. 1993. aastal lõid skulptor Vambola Mets ja arhitekt Rein Heiduk uue monumendi algsete kavandite järgi. Kooli esimese korruse koridoris on aga Ekke Väli “Monument monumendile,” mis kujutab Poissi pärast pommitabamusi

100 salmi Pühajärvest

Arula rahvas käis Otepää aedlinna seltsingu kingitus-kontserdil Pühajärve rannas

Lugejad, küünlad, paat, muusika...

On järve muistses nimes ehk varjul mõni saladus...

Kuulen sinu lainte laksu salavete kohinat...

Siiski sinu salakohin hingest ei saa kaduda...

Kaugel, kaugel muistsed ajad...

Siis su rinnalt sõuan, jõuan välja väikse venega...

Kõik teed viivad Arulasse Otepääl

30. augustil, neljapäeval, kohtusime raamatuhuvilistega Otepää Linnaraamatukogus 

29 raamatusõpra kuulasid meie "päästetud pärimuste" kokkupanemise lugusid. Lood pole mõeldud ainult lugemiseks, vaid ikka edasirääkimiseks. Paljude rahvaste uskumustes öeldakse, et jumal elab seal peres, kus rahvajuttudest lugu peetakse. Sinna ei pääse ka kurat ligi, sest jutud saavad ise toast õue pugeda ja maja oma kaitse alla võtta. Lugude vestjale antakse kõik patud andeks. Mauri Mändoja kunagi aasate eest kirjapandud lood olid raamatu "seemneks". Esialgse raamatu tagasihoidlik maht paisus saja leheküljeliseks. 110. pildiga illustreeritud raamat muutus värvilisemaks, kvaliteetsemaks kui algul planeeritu, aga saime hakkama.

Külavanem Voldemar Tasa rääkis meie külaseltsi soovist ja otsusest jäädvustada kohalik kultuuripärand trükisõnasse. Kogumikuga tähistame nii EV100 kui ka Arula kirjaliku esmamainimise 600. aastapäeva. Inspiratsiooniks oli Jakob Hurda hull idee, üleskutse koguda kokku eesti rahvapärimus, millest möödub tänavu 130 aastat. Kogutud on lugusid nii minevikust kui tänapäevast. Mõned lood on tuttavad, mõned uued. Kuna Arulasse jõuavad viis suuremat teed, siis nii on nad ka raamatus esitletud. Kõik teed algavad kuskilt mingite objektide või lugudega ja jõuavad kirjeldustega Arula mõisa südamesse. Volli aitas need objektid kaardile kanda. Mõnikord võib ühe numbri all olla mitu lähestikku olevat lugu. 

Mauri muheleb (paremal) ise ka, kui palume tal rääkida kivide leidmise lugude üksikasju. Ta räägib Emalättest, Soome Laiakivist, Anuristikivist ja Roland Seeri illustratsioonidest, mida oleks võinud rohkemgi olla. Ajalooline lugu raamatus on ka Arula viikingiaegse sõrmuse leidmisest ja Arula küla vapile jõudmisest, Struve meridiaanikaare Arula punkti taasavamisest ja paljust muust. 

Raamatu kokkupanemise käigus sai ka selgeks, et atraktiivsete objektide viidastamine on oluline. 

Väsimatu otepäälane Aili Miks, kes on meie külaga seotud, jagas Arula külale tunnustust ja lubas ka meie ajalooveebi täiendamiseks materjali tuua. 

Jutuvestja Helju Kalme austas meid oma kohaloleku ja hea sõnaga. Saime talt kingituseks plaadi, kus papa Kreutzwaldi õueteater esitab: "Umatsõs tett Kreutzwaldi jutussõ´ võro keelen ja meelen". Emalätte jutud ja Kreutzwald, see meid võrukestega ühendabki. 

Suured tänud Otepää Linnaraamatukogu perele meid vastuvõtmast ja toetamast. Kuna vallavanem Kaido Tamberg ja volikogu esimees Jaanus Barkala olid hõivatud üritusega "Sada salmi Pühajärvest", saime neile oma raamatut tutvustada järgmisel päeval. 

Olge kõik tänatud kes leidsid kiirel ajal võimaluse esitlusele tulla. Täname Monika Otrokovat, kes tegi kõik need pildid. Erilised tänud Piret Palutederi, Paavo Mändoja ja fotograaf Andra Kirna peredele. Muidugi täname KOP-i, kõiki toetajaid ja koostöötegijaid raamatu ilmumisele kaasaaitajaid. Raamatu trükkimist rahastas Rahandusministeerium SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali  (KÜSK) vahenditest. 

Tunnustus tegijatele tuli kohe: 

See teie raamat vajab mitmekordset läbilugemist. Ta on nii väga tihe. Igal real on kaal. Nii palju tarkust koos! Tunnen isiklikku uhkust, et olen tuttav inimestega, kes on sellise raamatu valmis teinud. Ja üldse - kõiki sõnu, mis mul oleks vaja öelda, ei olegi kirjapildis olemas, nad on mul sees. Tead küll, kus selliseid sõnu hoitakse!

Raamatu esitlus

Arula külaselts väärtustab oma inimeste pärimusi. Need väikesed mälukillukesed on tulevikus lastelastele hindamatu väärtusega. Nende lugejad saaksid nagu terekäe ammulahkunud esivanematelt. Ainult kirjapandu elab edasi. Kõik ülejäänu ununeb ja kaob jäljetult.

Lutsu tallu oli kohale tulnud kõik huvilised, kel reede õhtul 19.00, veel pärast päevatööd, võhma jätkus. See oli esimene raaamatu esitlus.
 Teine esitlus tuleb neljapäeval, 30. augustil, kell 16.00 Otepää Linnaraamatukogus. 
Olete kõik oodatud.

Ene Kelder õpetab kuidas vigu nähtamatuks muuta. Me usaldasime sõnu aga nad mängisid meile ikka vingerpussi! 

6.minutit lugemist pidi vähendama südame löögisagedust, lihaspingeid ja aitama paremini uinuda, eriti veel siis kui see puudutab sinu kodukohta ja selle ümbrust. 

Volli rääkis esituse eelselt meie küla meestest, kes on ikka midagi Arulast eluks kaasa saanud. Mats Traadist, kes lapsepõlves Kuudsemäelt ja üldse Arulast sai niipalju emotsioone kaasa, et on tuhandeid lehekülgi kirjutanud. Ernst Carl Kessler sai oma 120. oreli ehitamiseks niipalju helisid Arulast põue ja oma aega, et need kajavad siiani Otepää kirikuski. August Vellneri igatsus suuremate vete järele, tegi ta Eesti hüdroloogia isaks ja väikese riigi kogu Euroopas tihedaima hüdromeetrilise vaatlusvõrguga maaks. Ferdi Sannamees võttis Arulast kaasa igatsuse ilu ja kunsti järgi. Tegi ta ju meie kuulsaima Reaali poisi. Tulevane kolonel, soomusrongide juht, Karl Parts sai Arulast kaasa suure vabaduseiha ja sõjamehe tõsise, töise vaimu. Puulõikemeister Leopold Kompus rääkis ja kirjutas Arulast erilise soojusega hinges. Ja see ei ole veel kõik... Neid inimesi on veel ja veel aga sellest edaspidi. 

Piret Paluteder pajatab oma isa Mauri Mändoja kunagisest kirjatükist alguse saanud mõttest, et raamat tuleb kunagi ikka kirjutada, korjatud pärimustele toetudes. Ta räägib, kuidas mõtted muutusid ja jõuti sellisesse faasi, kus kirja pandi palju rohkem lugusid kui planeeriti. Ikka lood ja objektid Arulasse suunduvate teede äärest. Pidime selle kõik mahutama 100. leheküljele. Pilte oli juba mitme raamatu jagu. Valik oli väga raske. Otsustasime ka Arula ütlemised "rosinatena" lisada. Roland Seeri fantaasiaküllased illustratsioonid meeldisid väga ja nii kõike lisades tuli raamatut mitu korda muuta ja küljendada. Pealkirigi muutus mitu korda. "Kõik teed viivad Arulasse" aga sobis kõige enam ja nii see jäigi. Iga pildi juures oli ju lugu. Toimetamist jätkus kõigile: kellel oma tööde, kellel puhkuse kõrvalt. Tänud kõigile.

Siia lõppu üks Arula lugu. Kaks meest ärkavad kõrvalises kohas pingil üles. On hämar. Üks küsib: Ega sa ei tiia, kas om ommuk, vai joba õdak? Saab vastuse: Ei mina ei tiia, ma ela kaugembal. 

Oli tore raamatutest hoolivate inimestega kohtuda ja eriti siis kui nad kõik on nagu omad. Täname KOP-i, kõiki toetajaid ja koostöötegijaid, raamatu ilmumisele kaasaaitajaid. Raamatu trükkimist rahastas Rahandusministeerium SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali  (KÜSK) vahenditest. 

Vahi talu uus elanik

Vahi tallu tuli suvel uus elanik

Siin pakuti talle varjupaika põua ja suvekuumuse eest.

Paavo tehtud pildid.

Kõik teed viivad Arulasse?

Kõik teed peaksidki saabuval reedel Arulasse viima. Nimelt 24. augustil kella 19.00 on kõik oodatud raamatu esitlusele Arula külla, Lutsu tallu. Raamatu ilmumine - see oli pikk, kohtumisküllane arutluste ja muutmiste aeg, alates projekti kirjutamisest, elluviimisest ja muudatuste tegemisest, nii pildi kui tekstimaterjalides. Trükikurat ei maga kunagi, veendusime selles ise. Sellest kõigest räägime reedel Lutsul.

Raamatu trükkimist rahastas Rahandusministeerium SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali  (KÜSK) vahenditest.Täname KOP-i, kõiki toetajaid ja koostöötegijaid raamatu ilmumisele kaasaaitajaid. 

Oreliehitaja Kessler ja tema aeg

14. augustil võisime nautida Otepää Maarja kirikus kontserti "Sõnadeta laul".
Esinesid Merle Kollom orelil ja Lembit Saarsalu saksofonil.

Festivali raames toimus kultuurilooline konverents Tartus 15. augustil.

Nii mõnedki Arula inimesed võtsid sellest osa. Miks? Sest Kesslerist vaimustunud organist Helika Gustavson-Rätsep leidis üles õiged jäljed ja on kildhaaval avastanud uusi seiku meistri elust järgmisi fakte.

Alles hiljuti arvati, et Kessler pärines Saksamaalt. Kessler on ju meil Arula mõisas sündinud 1808. aastal, kingseppmeistri pojana. Perekond oli vist saksa verd. Kuigi ka Kreutzwaldi isa oli kingsepp...

Isa saab möldriks ja lapsed saavad haridust. Ernst Carl õpib Tartu kreisikoolis ja 1826. aastal leeri minnes on ta tuntud pillimeistri Maieri õpilane. Mitmel korral Sakasamaal täiendanud, hakkab ta ehitama oreleid ja pakkumistest puudu ei tule. Erinevalt teistest jätkub Kessleri oreleid kõikjale, Eesti- kui Liivimaale ja kaugemale. Kuna tema orelitel oli eriline kõla ja need püsivad hästi hääles, siis olid pillid hinnalised. Rõngu kiriku oreli eest sai Carl Ernst 1500 ja Torma oma eest saab 2460 rubla.
Kui ta on 1838. aastal abiellunud paidelanna Fanny Elisabeth Rollwageniga, sünnib perre 11 last, kellest 10 jõuavad täisikka. Kessleri kodu oli vaimne ja ta jõuab koolitada oma kahest pojast arstid, ühest cum laude lõpetanud apteekri, ühest vanade keelte kandidaadi.

Kessler ja aeg
Arvati, et Kessleri päevadest on saamas traditsioon.
Eestlastele oli Kessleri eluaeg suurte muutuste aeg, sest see oli pärisorjuse kadumise aeg. Toimusid Pühajärve ja Mahtra sõjad, saab lugeda Eesti Postimehe proovinumbrit ja Koidula esimest raamatut "Ojamölder ja tema minija".

Kas me teame?
Kõige kaugemal ehitatud orel asub Alaskal, Sitka linnas. Alaska kuulus siis Vene keisririigile.
Ehtne kullatis kaunistas Tartu Maarja kiriku Kessleri orelit.
Tartu ülikooli kirikule ehitatud 28 registriga orel oli Kessleri suurim töö.
Taagepera kirikus on Kessleri viimane ehitatud orel, valmis 1863.
Kolm ehtsat Kessleri orelit on: Karksis, Otepääl, Taageperas.

Ülikooli aulas nägime lustimängu "Kessleri viled ehk orelimeistri pöörane päev"

Helika Gustavson-Rätsep ja Ernst Carl Kessler

Kutsun Teid 13.-15. augustil Tartus ja Otepääl toimuvale orelimeister Kesslerile pühendatud festivalile. Täpsem info on allpool.
Kontsertidele on sissepääs vaba annetusega, etenduse pilet maksab 5,- eurot õpilastele ja pensionäridele, täispileti hind on 7.- eurot ja võimalik on osta ka toetajapilet 20.- eurot, mis annab suure panuse taastatavasse Tartu Maarja kirikusse uue, Kessleri stiilis oreli ehitamisse ja tagab etendusel ka parema istekoha. 5,- ja 7,-euroseid pileteid saab lisaks koguduse kantseleile ka Piletilevist.
 Leidsin rõõmuga, et olete oma leheküljele üles pannud põgusa ülevaate Kessleri elust ja tööst.  Ka on andmed vahepeal uuenenud. Uue info saamiseks tasubki tulla festivali konverentsile. :-)

Lugupidamisega,      Helika Gustavson-Rätsep

13.—15. augustil teevad Tartu Maarja kogudus ja Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus kummarduse orelimeister Ernst Carl Kesslerile (1808—1863). Kessler oli Maarja kiriku esimese oreli ehitaja ning oluline persoon 19. sajandi Tartu kultuurielus. Tänavu möödub tema sünnist 210 aastat.

Pärast kiriku ajaloolise hoone (Pepleri 1) taastamist soovib Maarja kogudus ehitada uue oreli just Kessleri stiilis. 1842. aastal valminud Tartu Maarja kirikus on ikka olnud palju muusikat. Siit mindi I üldlaulupeole, siin esines meie esimene naisorganist Miina Härma. On palju väärtuslikku, mida meenutada ja taas elustada.

Festivali avakontsert algab Tartu Pauluse kirikus 13. augustil kell 18. Väärikal, 2015. aastal valminud Pascheni orelil musitseerib Piret Aidulo. Kavas „Kaunimaid hetki Eesti muusikast läbi aastasaja” esinevad veel Kristina Kriit (viiul) ja Pille Lill (sopran). Kontsert toimub koostöös Pille Lille Muusikute Toetusfondiga.

14. augustil kell 18 siirdume Otepää Maarja kirikusse. Esinevad Merle Kollom (orel) ja Lembit Saarsalu (saksofon) kavaga „Sõnadeta laul”. Mängitakse klassikat ja eesti rahvamuusika töötlusi. Otepää oreli ehitas aastal 1853 festivali peategelane Kessler ise ja see on üks tema väheseid tänini säilinud instrumente.

Rukkimaarjapäeval, 15. augustil on aeg rääkida orelitest, orelimeister Kesslerist ja tema ajast pikemalt. Kell 12 algab Tartu kogudusemajas (Õpetaja 5) kultuurilooline konverents. Esinevad muusikateadlased Kalle Loona ja Ene Kuljus, orelitallaja Juhani Püttsepp ning oreliekspert Külli Erikson.
Maarja koguduse organist Helika Gustavson-Rätsep teeb ettekande Kessleri elust ja orelitest. Esitletakse ansambli Servimus Dominum Kessleri orelitel salvestatud CD-plaati.
Samal päeval kell 16 saavad huvilised tutvuda ajaloolise Maarja kiriku taastamistöödega aadressil Pepleri 1. Ringkäiku juhib Tartu Maarja Kiriku SA juhataja Silvia Leiaru.

Rukkimaarjapäeva ja festivali lõpetame kell 18 Tartu Ülikooli peahoone aulas (Ülikooli 18). Esietendub naljamäng „Kessleri viled”. Maarja kirik ehitati aastal 1224 just praeguse peahoone paigale. Nii on mängukoht justkui sajanditetagune pühakoda ise. Näidendi autor ja lavastaja on Maarja koguduse nõukogu liige Loone Ots. Kogudus lavastab komöödia ise, kaasates häid sõpru. Loomulikult on kõik lavalviibijad puha saksad. Ainus erand on koguduse õpetaja Joona Toivanen, kes soomlasena mängib näidendi ainsat eestlast. Silmailu pakuvad kaunid kostüümid. Teksti ehib elav muusika, selleks tuuakse aulasse väike orel.

Kõik teed viivad Arulasse

Rändur kas tead, et kõik teed viivad Arulasse

Soome Laiakivi juures

Kas tead mitu kilomeetrit Tartu Maratoni radu on Arula kandis?

Põlispuusse võib vihmavarju minna

Ja teed viivadki Arulasse. Selline raamat läks trükki. Täname KOP-i, kõiki toetajaid ja koostöötegijaid raamatu ilmumisele kaasaaitajaid. Projekt on rahastatud siseministeeriumi kohaliku omaalgatusprogrammi vahenditest.

Arula pidu Madsal

Arula külaseltsi elu algab koos looduse tärkamisega. Esimeseks linnukeseks on ikka kevadine Arula pidu. Aastatega on ära tehtud palju, kuid kõike üleslugeda jälle ja jälle, sarnaneb koera saba kergitamisele. Meile endile on tähtsam see, millega täna oleme hakkama saanud ja kuidas kõigi kiuste oleme ikka veel selle koha tänased asukad. 

Tänavune Arula pidu toimus uues kohas ja uues kuues. Kõik see rahvas on tööd rabanud ja higi valanud terve aasta mehiselt ja nüüd on aeg see kõik EV100 pühendusega pidusse panna. Inimesel on jätkuvalt vajadus omase ja lähedase järele. Inimlike suhete hõreduse üle kaevatakse praegusel ajal rohkem kui kunagi varem. Vanal ajal möödus suur osa inimese elust oma küla kogukonnas, mis oli rasketel aegadel ellujäämisüksus. 

Mida rohkem me väärtustame eelnevaid põlvkondi ja mida rohkem panustame tulevikku, seda kindlamalt saab siin elu olema ka tulevikus.

Meie kogukonna kingitus Eesti Vabariigi juubeliks on kodukoha patriotism ja kaasalöömisrõõm.

Vaata pilte:  https://flic.kr/s/aHsmkEFG1Y

Päike pingutas üle oma paistmisega. Rohkem meid varju ei mahtunud. 

Ülejäänud on nurga taga peidus.

Ingmar vaatab huviga lauljat. Kust see hääl küll tuleb.

Lille Tali koos venna Kalle Raidsaluga. Pereansambel tõmbas peo käima.
Päästjärve tagant Kengu talust pärit Lille tõi kaasa kogu oma pere: tütred Margit Illingworth, Merle Soonberg ja lapselapsed Heidi ja Karl August.

Hindame koos kõike mis meil on. Hoiame kõike, mis meid ühendab. Kaitseme nii kultuuri kui loodust ja seda mis neid kahte ühendab, meie eesti inimest. 

Meie "Roosid". Alati külapeole oma laule toomas ja meid toetamas.

Kui lapsed juba uurivad kaarti ja tahavad teada kust need tädid-onud tulnud on, siis pole karta kokkusaajate puuduse üle.

Väsimatu pärimuste korjaja Mauri Mändoja tutvustab uue raamatu sisu mis kohe-kohe trükki läheb. 

Arulas on väga väikesele maalapile koondunud väga suur elurikkus. Asume Otepää kandi kõrgemate tippude vahel. Vanale eestlasele oli loodus müstiline oma pühapaikadega. Täna otsime ikka neid  kultuuriväärtusi taga. Maailmas on vähe paiku alles, kus saab nautida üksiolemist metsavaikuses, juua allikast karget puhast vett, imetleda rabajärve, rohtukasvanud metsateid.

Õnneks on meil ikka veel igatsus oma kodukandi pärimuse ja vanainimeste "hullude" juttude järele. Õnneks on meil inimesi, kes seda kõike jäädvustavad ja ka neid, kes seda kõike hinnata oskavad. 

Väsimatu pärimuste korjaja Mauri Mändoja tutvustab uue raamatu sisu, mis kohe-kohe trükki läheb.

Jõudu raamatu koostajatele. Tellijate nimekiri on juba pikk.
Tänud KOP-ile, sest selle programmi toel ja samuti külarahva panustamisel, raamat valmibki.

Tänulikud kuulajad.
 Meid jätkus saali, kõlakotta, Madsa majutusmajadesse, jõusaali, sauna ja orienteerumismaastikule. Ei saanud arugi, et meid oli kokku 110. ringis. Raido Mägi tutvustas rahvale kogu kompleksi ja lubas lahkelt kõike vaadata. Olime rahul, et leidsime aja kordki aastas kokku tulla. Järgmisel aastal täitub Arula esmamainimisest 600 aastat. Proovid Arula ajalugu käsitlevast loost algavad veebruaris Madsal, ütles Eve. Ja nii jääbki.
Täname kõiki, kes peost osa said ja kaasa lõid.