Meie taluköök Arulas

15.09.2023

Otepää Kogukonnakeskuses kell 18.00 

Kas soovid teada, kuidas edukas karjäärinaine Otepää põlistalus peale läbipõlemist taas hingekosutust leidis? 

Manona Paris ootab Sind raamatu " Meie taluköök" esitlusele. 

Raamat on kirjutatud Arulas, Otepää vallas.

Sündmus toimub 15. septembril, reede õhtul, algusega kell 18.00 verivärske Otepää Kogukonnamaja saalis.

Osalus TASUTA, võimalusega osta Manona imeliselt inspireeriv ja sügavalt naisi kõnetav raamat soodushinnaga.

Loe juurde: https://petroneprint.ee/raamatud/meie-talukook/

Kessleri aeg oli meiega

 

E.C.Kessleri plaadi õnnistamise päeval kirikus

Tänuplaadid organiseerijatele

Piret Paluteder oli mälestusplaadi tegemise projekti põhiidee kandja ja koordinaator

Kirikurahvaga ühenduse pidaja, idee autor  ja "taganttorkija" oli Mauri Mändoja

Olime kirikus 

 

Plaadi õnnistamine Otepää kirikus

Valgamaa praost Mart Jaanson, plaadi õnnistaja, päeva muusikalise esituse kokkuseadja

Valdur Sepp tänab valla poolt Arula rahvast  

EELK Otepää koguduse ansambel 

Heivi Truu - tänud muusikalise panuse ja põhjalike ettekannete eest.

Ettekanded „Ernst Carl Kessler 215“ja Otepää Maarja koguduse orel 170“  

 Sander Mändoja (keskel) Kessleri voldiku kokkupanija ja Otepää Teatajas ilmunud artikli autor ning 

Voldemar Tasa (Arula külavanem) tänavad kõiki 

Kõik fotod V.Aloelilt

 

 

Orelimeister E.C.Kessleri 215. juubel ja tema ehitatud Otepää kiriku oreli 170. juubel

 Kõik huvilised on oodatud 23. juulil 2023 tähistama Arulas sündinud orelimeistri Kessleri 215. juubelit ja tema ehitatud Otepää kiriku oreli 170. juubelit.

Kell 11 algab Otepää kirikus Kessleri ja oreli juubelite auks pühendatud jumalateenistus.

Teenistuse kava on lisas. Kuuleme Kessleri-aegset orelimuusikat ja laulab EELK Otepää koguduse ansambel.

Pärast teenistust umbes kell 12 toimub Kesslerile pühendatud mälestusplaadi 

"Arulas sündinud orelimeister Ernst Carl Kessler 1808 - 1863" õnnistamine.

Kuulata saab ettekandeid Kessleri elust ning Otepää kiriku orelist.

Soovijatele tehakse ajaloolise oreli juures tutvustav ringkäik ja näidatakse sajandivanuseid huvitavaid märkusi oreliruumi seinal. 

Kell 12.30 ootab kohvilaud kirikuaias Arula külaseltsi organiseerimisel. 

Kohvilauas saab kuulata lugusid Kessleri noorpõlvest Arulas.

Toimub korraldajate ja osaliste tänamine.

Arula külaselts andis välja juubelitele pühendatud voldiku.

Otepää Teatajas ilmus 15. juunil 2023 Sander Mändojalt artikkel "Pillimeister Ernst Carl Kessleri mälestusplaadi avamine". 

https://teataja.otepaa.ee/580OTnr11_15062023.pdf

Üleskutse osalejatele! Kui kellelgi on kodus mõni vana orelivile, siis palun võtke kaasa teistele näitamiseks. Kui leiate orelitest mõne põneva raamatu, plaadi või pildi, võtke ka kaasa - on hea kohvilauas teistega jagada.

Heade soovidega

MTÜ Arula Külaseltsi nimel

Piret Paluteder

------------------------------------------------------------------------------------------------

Kristuse kirgastamispüha jumalateenistus

Otepää Maarja kirikus pühapäeval, 23. juulil 2023 kell 11.00

Ernst Carl Kessler 215, Otepää Maarja kiriku orel 170

KAVA

Muusika

Friedrich Silcher (1789–1860)

• Koraalieelmäng „Wie gross ist des Allmächt'gen Güte“ („Kui suur on Kõigevägevama headus“

• „Poco Adagio“

Piret Stepanov (orel)

Alguslaul KLPR 402 „Öö läinud mööda nüüd“

Kogudus oreli saatel

Algusliturgia, sh pihitalitus

EELK Valga praostkonna praost Mart Jaanson

Muusika

Conradin Kreutzer (1780–1849)/Jaan Jung (1835–1900)

„Jehoova päev“

EELK Otepää koguduse ansambel

Jutluselaul KLPR 282 (1–6)

Kogudus oreli saatel

Jutlus

Mart Jaanson

Kantslisalm KLPR 282 (7)

Kogudus oreli saatel

Mälestamised, teated, rahusoov

Mart Jaanson

Muusika

Friedrich Silcher

Koraalieelmäng „Freu dich sehr, o meine Seele“ („Minu hing, oh ole rõõmus“)

Piret Stepanov (orel)

Palvelaul KLPR 279 „Lase ustavaks mind jääda“

1. salm EELK Otepää koguduse ansambel a cappella, 2. salm kogudus oreli saatel

Kirikupalve

Mart Jaanson

Armulaud

Lõpuliturgia ja õnnistamine

Mart Jaanson

Muusika

Rahvakoraal, seadnud Cyrillus Kreek (1889–1962) „Mu armas Jeesus, minu rõõm“

EELK Otepää koguduse ansambel

Lõpulaul KLPR 355A „Ligidal on Jumal“

Kogudus oreli saatel

Ernst Carl Kesslerile pühendatud mälestusplaadi õnnistamine

Mart Jaanson

Muusika

Johann Abraham Peter Schulz (1747–1800)/Matthias Claudius (1740–1815)

„Abendlied“ („Õhtulaul“)

EELK Otepää koguduse ansambel

Ettekanne „Ernst Carl Kessler 215“

Muusika

Konrad Kocher (1786–1872)/Christian Heinrich Zeller (1779–1860)

„Treuer Heiland, wir sind hier“ („Ustav Õnnistegija, oleme siin“)

EELK Otepää koguduse ansambel

Ettekanne „Otepää Maarja koguduse orel 170“

Muusika

Friedrich Silcher

Koraalieelmäng „Ein Feste Burg ist unser Gott“ („Üks kindel linn ja varjupaik“)

Piret Stepanov (orel)

Martin Luther (1483–1546), seadnud Friedrich Brenner (1815–1898) „Meil tuleb abi Jumalast“

EELK Otepää koguduse ansambel

Korraldajate ja osaliste tänamine

Kohvilaud, võõrustab Arula Külaselts

Tasuta golfipäev vallaelanikele

 Vaata Otepää kdukalt või Otepää Teatajast

Tasuta golfipäev vallaelanikele

Alguskuupäev: 11.06.23

Otepää Golfikeskuses kell 12.00

Otepää valla elaniku tasuta golfipäev.

Tule tutvu vallaelaniku võimalustega!

Huvilistele igas vanuses 6-75a

TASUTA BUSS (MATI REISID) GOLFIPÄEVALE VÄLJUB:

10.50 NÕUNIST

11.00 OTEPÄÄ BUSSIJAAMAST

11.20 SANGASTE BUSSIJAAMAST

11.30 KEENI BUSSIJAAMAST

11.40 PUKA COOPI JUUREST

12.00 JÕUAD OTEPÄÄ GOLFI

23. juulil on orelimeister Kessleri mälestusplaadi avamine kirikus

  Kevad on käes ja juulikuu pole enam kaugel.

Sander Mändoja pani kokku artikli orelimeister Kesslerist, mis ilmub juunis  Otepää Teatajas. Infovoldikud on valmis ja viiakse juba varsti kirikusse. 😊

23. juulil on orelimeister Kessleri mälestusplaadi avamine kirikus. Lilleilu mälestusplaadi ümber teeb Merle lillepood  

ca 11 - armulauaga jumalateenistus

Kohe peale teenistust - info orelimeistri Kessleri ja oreli juubeli kohta (Orel 170, orelimeister Kessler 215)

Muusikalised vahepalad ja lühiettekanded Kesslerist ning orelist

ca 12.30 paiku - kohvilaud kiriku juures (Arula külaselts)  

Heade soovidega

Arula rahva nimel 

Mauri, Piret, Sander 

Meie E.C.Kessler Otepää kirikus

 

23. juulil toimub kell 12.00 Otepää kirikus E.C.Kessleri mälestusplaadi avamine. Päevakohased sõnavõtud Kesslerist ja Otepää orelist kirikus ja seejärel kohvilaud kirikuaias. 

Täpsem info Otepää Teatajas juunis. 

Voldikult saad lugeda lähemalt meie Kessleri lugu

Tartu Tähetornis toimus F. G. W. Struve 230. sünniaastapäevale pühendatud seminar

 Tartu Tähetornis toimus eile F. G. W. Struve 230. sünniaastapäevale pühendatud seminar  

Astronoom Tõnu Viik, Aivar Niinemägi ja ajaloolane Lea Lepik

Arula külaseltsi nimel käisid Tartu Tähetornis Voldemar Tasa, Mauri Mändoja ja Eike Tasa   

Kaasas oli Arno Kannikese tehtud film Arula punkti avamisest Meegaste mäel 2016. aastal. 

Täna, 15.aprillil, on tegelikult Struve sünnipäev 

Tartust alguse saanud maailmamõõtmine. Autor ajaloolane Lea Lepik tutvustas oma värsket trükist. Väga huvitav lugemine. Kuna esimesed mõõdistuspunktid (Harimäe ja Arrol) asuvad praeguses Otepää vallas, siis võiksime täna öelda, et Otepää kõrgustikult alguse saanud maailmamõõtmine. 

 

Tulevalget ja tuulevaikset aega kõigile! 

Ja veel. Tänud kõigile kaasaelamast Arulas sündinud E.C.Kessleri mälestusplaadi valmimisel.          Erilised tänud Mauri Mändoja tütrele Piret Palutederile, kes leidis sobiva kunstniku ja mälestusplaadi valmistaja. Homme saab minna Otepää kirikusse ja vaadata meie Kesslerit. Ametlik avamine on kevadel.

Kauneid ja rahulikke jõulupühi kõigile!

Tulekul on Talveturg

 18. detsembril 2022  koos talvepealinna tiitli üleandmise pidustustega toimub traditsiooniline Otepää talveturg. Talveturg toimub kell 15.00-18.00 Otepää Keskväljakul.

Kõik Otepää piirkonna müüjad on oodatud  hea ja paremaga talveturule kauplema. Teid ootab ees sisukas jõulueelne päev ning kehakinnituseks kuum supp.

Talveturgu korraldab Otepää Naisselts koostöös Otepää Kultuurimajaga. Toetab Otepää vallavalitsus.

Küsi infot ja registreeri kauplejaks  tel. 5615 3357 Ene Raudsepp

 

Arula pidu 2022 Madsal

 

2022. aasta külapidu Madsal  

Arula rahvas on tänulik ilusa ilma ja positiivse emotsiooni eest Madsal!!! Oli jälle võimalik kokku saada ja kogeda Madsa spordibaasi pere sõbralikku suhtumist külarahvasse!  

Meile mängis kandlel ja laulis Kandle - Oss 

Paljud küsisid, et kust see mees tuleb. Siit lähedalt, Rõngust. Ta on Vabariigi pillimees, Raplas sündinud Martin Arak. Lisaks uhkele nimetusele ja tiitlile, mida auväärselt  kaks aastat kanda, pälvis vabariigi pillimees hõbemärgi, Eesti Kultuurkapitali stipendiumi, soolokontserdi XXVIII Viljandi pärimusmuusika festivalil ja kontserdi koos 2018. a vabariigi pillimehe konkursi võitja Juhan Uppiniga. 

Lugeda, kuulata, vaadata võib ka:

Kadri Allikmäe kirjutas   

https://sakala.postimees.ee/7104247/uus-vabariigi-pillimees-on-martin-arak-ehk-kandle-oss 

Lapsed leidsid ka omale tegevust 

Kuulasime Kandle-Ossi mõlemas saalis  

Mänguasju tuli jagada või "rentida"

Selle aasta meene "Hääletu loom" külmkapi magnetina jõudis igasse kodusse. Kui keegi jättis võtmata, siis tule ja küsi. 

Valikorienteerumise raja läbisid: Siiri ja Silva, Mia-Liis, Meelis ja Aili, Erenoora, Kati ja Hilje, Anne, Rebeka ja Airika, Mia ja Eike. Rajameister oli Voldemar Tasa 

Täname kõiki toetuse eest! MTÜ Arula Külaselts saab nüüd oma tegevustega edasi liikuda. Valmimas Kessleri bareljeef, voldik ja meened. Seda kõike näeme kevadel. 

Oleme terved ja kohtumisteni! 

Arula pidu 2022

Saame kokku Madsal 15. oktoobril kell 14.00. Kui sul on võimalik anna teada oma tulekust või mittetulekust. Ka sõna "võib-olla" rahuldab meid. Ilusa ilma korral saame veeta aega värskes õhus. 

Tore ikka kõigiga kohtuda piiritute võimalustega Madsal ja kuulda kuidas on aasta läinud. Räägime tulevikuplaanidest ja tehtust. Sööme suppi ja maitseme kaasatoodud kohvikõrvast. Muusikat saame ise teha ja kuulata. Kes soovib võib mõne orienteerumispunktigi läbida. 

Küpsetiste laud ootab katmist! 

Oleme kõik oodatud! 

Otepää medal Mauri Mändojale

Otsustati anda Otepää medal järgmistele isikutele: Karl Mõts ja Mauri Mändoja. 

 Vaata: 

https://www.otepaa.ee/et/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/FwSkF1dZq8EO/content/id/34063219?redirect=https%3A%2F%2Fwww.otepaa.ee 

Mauri Soome Laiakivi juures

 Üle 40. aasta Arula külas elanud Mauri Mändoja on andnud märkimisväärse panuse Otepää valla loodus- ja kultuuriloo talletamisse. Tema initsiatiivil on tähistatud ning teadusajakirjades kajastamist leidnud mitmed kohalikud vaatamisväärsused (Emaläte, Soome Laiakivi, Arula ja Palupera valdade piiripost, Kõllimäe salakivi leidmine ja puhastamine). Aastakümnete pikkuse töö tulemusena on kohalikud vaatamisväärsused tähistatud, korrastatud ning ligipääsetavad külalistele nii ümbruskonnast kui kaugemaltki. Looduslike vaatamisväärsuste kõrval on Mauri Mändoja aktiivselt kaasa löönud Arula külaseltsi tegevuses ning olnud üks eestvedajatest kogumikteoste „Arula koolide lood“ ning „Kõik teed viivad Arulasse: päästetud pärimused“ loomisel. Just viimase raamatu aluseks saidki tema aastate jooksul talletatud käsikirjad piirkonna rahvapärimusest, mis ühelgi teisel kujul säilinud ei olnud. Kuigi Mauri Mändoja panus kogukondliku loodus- ja kultuuripärimuse talletamisse ja väärtustamisse on keskendunud pigem tema kodukülale Arulale, on selge, et selle töö väärtus on mõõtmatult laiem. Kogukondliku elu edendamise eest on Mauri Mändoja 2020. aastal tunnustatud Otepää Külade Ühenduse meenega. 

 Arula küla on Mauri üle uhke, et ta elab meie külas ja ikka tegutseb täel rinnal!

Oma talu lugu

Kuidas uurida oma talu ajalugu? See on nii põnev. Kuidas seda teha uuri siit: https://maakodu.delfi.ee/artikkel/95293007/ajalugu-kuidas-uurida-oma-talu-lugu

Vannid Arulast

Naudime ikka seda vähestki päikest. Käime saunas ja võimalusel Arula vannis

Lõuna-Eesti Postimehes uudis Frants Seerist ja tema vannitöökojast: 

Loe:  (https://lounapostimees.postimees.ee/7424621/endale-tehtud-puust-vannist-kasvas-valja-ari#_ga=2.177064675.796600588.1641192067-1736405694.1588851525)  

Arula rahvas jõululaadaga 19. detsembril Külatänaval 

Aili Mitt räägib küla tegemistest Ragnar Kondile 

 

Vanarahvas rääkis, et kui järgida aastavahetuse kombeid, siis saadab meid uuel aastal õnn, edu ja armastus! 

Liisa ja Ahto Kaasik

Valgamaa aasta õpiteo 2021 looja "Tatraleiva kogukonna loomine" Liisa Kaasik on loonud tatraleiva koolituste ja populariseerimise läbi aktiivse kogukonna, kuhu läbi 2016.aastal loodud sotsiaalmeedia gruppi kuulub üle 5000 liikme. Ta on oma töötubades õpetanud alates 2015.aastast ja jaganud leivaküpsetamise tarkusi paljudes erinevates kogukondades üle Eesti, samuti väliseestlastele Soomes, Turus, Tamperes ja Londonis. Seega on tema tegevus oluline ka eestluse hoidmisel võõrsil. See on oluline teadmine ja oskus just neile, kes ei talu gluteeni ja kel selle tõttu on valikud piiratud, tatra kasutamine on heaks tervislikuks alternatiiviks. Lisaks jagab Liisa on töötubades leivateo Eesti traditsioone ja pärimusi ja seeläbi hoiab elus ka olulist põlvkondade vahelist teadmust ja pärimust. Eelmisel aastal alanud koroona aastal tegi Liisa ka veebipõhiseid ja videotega rikastatud õpitubasid. Õpitegu on suunatud kõigile huvilistele, kes tunnevad leivaküpsetamise oskuse ja teadmiste vastu huvi. Osalejate seas on nii mehi kui naisi. Liisa on õpitubasid läbi viinud viimaste aastate jooksul üle kogu Eesti. 

Valgamaa aasta koolitaja Ahto Kaasik on kirglik uurija ning täiendab end pidevalt arhiivimaterjaliga tutvudes, uute paikade pärimuslugusid uurides, kohapeal pühapaikades paikvaatlustel. Koolitaja Ahto Kaasiku tegevuse tulemusel on sajad koolitustel/hiieretkdel osalejad: - (taas)avastanud eesti rahvapärimuse tarkused ja väe - kogenud inspiratsiooni, leidnud väärtusi, saanud uusi suundi - leidnud jõudu ja kogenud tervenemist - saanud ainest oma loomingu või töö edasiarendamiseks rahvakultuurile tuginedes - taasleidnud eestlaseks olemise uhkuse ja jõu.

Tänu Ahto loengutele, raadio- ja teleesinemistele, raamatutele ja artiklitele on sõnad "hiis" ja "looduslikud pühapaigad" saanud sisu ja tähenduse, mis nõukogude ajal meie rahva mälust ja keelekasutusest kaotati. Mitmed rahvakalendri tähtpäevad on taas ausse tõusnud ning neid on hakatud tähistama. Mitmed ununenud tavad on leidnud taas kasutusele võttu.

Saad lugeda:

Uudised ja teated: Valgamaa aasta õppija on Anneli Uffert

Toimetaja: MONIKA OTROKOVA 07.10.2021 

Liisa tatraleib

Vaata meie Liisa tegemisi:  https://www.facebook.com/events/660780995295135/

Liisa kirjutab:

Kutsun sind osalema inspireerivas jõuluhõnguses tatraleiva küpsetamise hübriid-õpitoas, kus õpid küpsetama gluteenist, pärmist, liigsest suhkrust ja lisaainetest prii imelise tatraleiva.

Osaleda on võimalik samaaegselt nii kohapeal olles (kuni 10 inimest) kui ka üle zoomi keskkonna veebi teel.

Liisa tatraleiva õpitoas ootavad sind ees:

- kiire, sisutihe, praktiline ja mõnusas õhkkonnas õpituba

- särav ja tunnustatud koolitaja, kes armastab tatraleiba ning tunneb hästi eesti põliseid leivatarkusi

- õpitoa käigus valmib värske tatraleib, näed kõiki leivateo etappe

- saad teada, milline on õnnestunud tatraleiva struktuur ning kuidas vältida enamlevinud vigu

- meeldiv koolituskeskkond Rahvatervise Akadeemias või üle zoomi sinu kodus 🙂

- igaühele isiklik põhjalik tatraleiva õpetus ja mitmete toortatra retseptide mini-kogumik

- isiklik järelnõustamine kui tekib vajadus

Kohaletulnud osalejatele boonuseks, mida zoomitajad kahjuks nautida ei saa on

värskete tatraleibade, toortatra baasil leivamäärete ning mitmete teiste tatratoitudega (sh tatrapiparkoogid!) kaetud laud

Samuti saavad kohalolijad värske parima tervise juures parimaid leibu valmistav leivapoja (=juuretis) KOHE koju kaasa (Üle Zoomi osalejad saavad juuretise 13.-19.dets nädala jooksul Itella pakiautomaati)

NB! Kohapeal õpituppa saan seekord paraku võtta vastu kuni 10 tervet ja tõendiga osalejat..........

Tatraleiva küpsetamise õpitoas saad tööriista kogu eluks. Tooratar on vaimustav vili, mis sisaldab väärtuslikke mineraal- ja fütotoitaineid, tervendades ja väestades su keha. Isegi kui sul ei ole otseselt tarvidust gluteeni vältida, pakub tatraleib seedimisele kerget, keha puhastavat ja maitsvat vaheldust.

Eestlase toidulauda on ilma leivata raske ette kujutada, ent poes leiduvate leibade koostis ei rahulda täna paljusid terviseteadlikke sööjaid. Soov pakkuda oma kehale ja perele parimat, puhtaimat ja armastusega valminud toitu, toob sageli huvilised just Liisa tatraleiva õpituppa.

Kas enda küpsetatud juuretisega tatraleib saab olla sinu tänavuse jõululaua suurim hõrgutis? 

Loe edasi: https://www.facebook.com/events/660780995295135/

Arulas sündinud Ernst Carl Kessler

 

Otepää kirikus on Ernst Carl Kessleri orel aastast 1853. Orel on ühe manuaali ja 16 registriga.

Oma mitte just väga pika eluea jooksul jõudis Kessler (1808—1863) ehitada üle 120 oreli. Arula rahvas tahab Otepää kirikusse panna Kesslerile mälestusplaati. Oleme tänaseks planeerimisega hulga edasi liikunud ja on tarvis juba konkreetsemat nõusolekut. On vaja infot, kuidas me peame edasi tegutsema? Kas on vaja teha taotlus Otepää Maarja kogudusele ning muinsuskaitsele? Mälestusplaadi kavandid, paigutused ja tehnilise kirjelduse tegi skulptor Mari Hiiemäe. https://marihiiemae.wixsite.com/portfoolio/cv [1]Kui nõusolekud kirikult ja vajadusel muinsuskaitselt või muudelt ametkondadelt on olemas, siis saame edasi minna.

Selle kirja lisas on kaks kavandit koos paigutusega. Tehniline selgitus skulptorilt: kaks erinevat kirja/teksti, üks hele mustal taustal, teine tume heledal. Materjaliks must graniittahvel, paksusega 25 mm, pind ja ääred poleeritud. Pilt/tekst vastavalt graveeritud/sisse raiutud tähed. Seinale kinnituseks tuleksid nurkadesse lisaks plaati läbivad augud ankrute jaoks (kavandile joonistamata), mida katavad kas pronksist või roostevabast materjalist ilupead - võimalikud variandid.

Kui meil on plaadi panekuks vajalikud nõusolekud olemas, siis teeme plaanid avalikuks. Kirjutame Otepää vallale, Tartu Maarja kiriku SA-.le jne, mis meil käsil on.

Soovime teha plaadi avamise 2023 suvel (?), siis on Kessleri 215 sünniaastapäev. Äkki saab isegi orelil muusikat kuulata ja siis läheks külarahvaga edasi Madsale kohvi jooma ning kooki sööma. Kui orelisõprade ühingul on ka plaanis mingeid üritusi seoses Kessleri aastapäevaga, siis me haakuks nendega väga hästi.

Rõõmsat reedet,

Mauri ja teised Arulast  

E.C.Kessleri mälestusplaadi kavand

Arula rahvas käis Madsal

 On keeruline aeg aga saime natukeseks nina päikese kätte pista! 

Küll oli tore Madsalt läbi astuda, natuke juttu vesta, muusikat kuulata, kaasa laulda, orienteeruda ja korraks Ferdi Sannamehe aida ees seisatada, et pildile jääda. 

Madsal lubati meil lahkelt nautida viimast kirgast päikselist ilma

Si-pulk näppu ja metsa, Marika. Mauri muigab, temal juba käidud 

Esta ja Ülle muusika saatel oli kaasalauljaid ja tantsijaid 

Natuke kehakinnitust ja jälle olime valmis orienteeruma. 

Laual oli kaustadega Arula raamatuid, ajalugu ja pilte. Küpsetised olid jälle imepärased. 

Oli nii soolast kui magusat. Igaühele midagi 

Muusika kostis nii toas kui õues

Väike õpetus ja metsa 

Õues oli Arula mõisamaade kaart, kust jälle otsisime tuttavaid talukohti, mägesid ja orge. 

Parklast lähenevate inimeste nimesid proovisime ruttu meelde tuletada ja saabujatele tutvustasime kohalolijaid kui vaja. Oli tore äraarvamismäng ja seda sai mõni aeg nautida. 

Kõik said peolt möödunud palava sumeda suve mee suveniirina kaasa. Nii see pidu otsa sai. Tänud toetajaile, tulijaile, olijaile, uute mõtete jagajaile ja kõigile optimistidele. 

Meie saviringis on valminud jälle vajalikud ja ilusad asjad. Näputööd kui palju! Savivoolimisega tegelevad külaelanikud võtsid oma glasuuritud asjad koju kaasa. 

Mett said kõik peolised kaasa. Jagada saame Arula mõisamaa peredele kes lähemal ajal kodus, helistavad ja saavad järgi tulla.

Kevadet ootama jäädes! 

Kel aega käigu Kõllimetsas Salakivi vaatamas. Seal on palju huvitavat vaadata. Ikkagi Arula aja lugu. 

Arula rahvas Madsal laupäeval kell 14.00

Madsa puhkeküla Arula külas

 Saame kokku Madsal 30. oktoobril kell 14.00. Kui sul on võimalik anna teada oma tulekust või mittetulekust. Ka sõna "võib-olla" rahuldab meid. Ilusa ilma korral saame veeta aega värskes õhus. 

Tore ikka kõigiga kohtuda piiritute võimalustega Madsal ja kuulda kuidas on aasta läinud. Räägime tulevikuplaanidest ja tehtust. Sööme suppi ja maitseme kaasatoodud kohvikõrvast. Muusikat saame ise teha ja kuulata. Kes soovib võib mõne orienteerumispunktigi läbida.

Igale perele määrime natuke mett mokapeale. Mesi on ajast aega hinnatud ja kiidetud ravivahend. 

Oleme kõik oodatud! 

Võid toetada Arula tegemisi: MTÜ ARULA KÜLASELTS     EE201010220112835014

 Loe Otepää kodulehelt :                                                                                https://www.otepaa.ee/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/FwSkF1dZq8EO/content/valitsus-kiitis-heaks-covid-19-uute-kontrollmeetmete-korraldused?redirect=https%3A%2F%2Fwww.otepaa.ee%2Fuudised-ja-teated%3Fp_p_id%3D101_INSTANCE_FwSkF1dZq8EO%26p_p_lifecycle%3D0%26p_p_state%3Dnormal%26p_p_mode%3Dview%26p_p_col_id%3Dcolumn-1%26p_p_col_count%3D1 

Esiteks kiitis valitsus heaks korralduse, mis lubab alates esmaspäevast kontrollitud tegevustes osaleda üksnes vaktsineeritud või COVID-19 läbipõdenud täiskasvanuid. Vaktsineerimata inimeste ligipääsu kontrollitavatele üritustele ja tegevustele piiratakse, kuna neil on väga kõrge nakatumise risk.

Sama korraldusega muudetakse rangemaks maskikandmise kohustust. 

Savivoolimine Arulas

Väike osake selliseid imeilusaid asju, mis on valminud Arulas Lutsul, saviahju ootel

          

Kui saaksime nad ka eelpõletusse ja siis glasuurida ja jälle põletusahju! See on pikk protsess aga oleme selleks valmis. Savivoolimist harjutame Lutsul ühes toakeses. Ka pere ja sõpradega võite tulla voolima. Selleks võtke meiega ühendust. Paar tunnikest ja oletegi saanud ainulaadse mälestuseseme kohtumisest sõpradega. 

Oleme kirjutanud paar korda projekti savipõletusahjule ja Arula ajalootoale. Tänasega pole taotlused leidnud positiivset lahendust. On kellelgi häid mõtteid?

Kas keegi teab kedagi, kellel on saviahi olemas ja tahab sellest lahti saada või lubab meil seal omad armsad asjad enne jõule kingitusteks vormistada. 

OLEKSIME TÄNULIKUD! 

Siin majakeses me käisimegi voolimas

Saame kokku Madsal 30. oktoobril kell 14.00

 Saame kokku Madsal 30. oktoobril kell 14.00 

Madsa täna 

Tore jälle kõigiga kohtuda piiritute võimalustega Madsal ja kuulda kuidas on aasta läinud. Sööme suppi ja maitseme kaasatoodud kohvikõrvast. Muusikat saame ise teha ja kuulata. Kes soovib võib mõne orienteerumispunktigi läbida.

 Igale perele määrime natuke mett mokapeale. Mesi on ajast aega hinnatud ja kiidetud ravivahend. 

Oleme kõik oodatud! 

Leidsime oma kivil kirjad

 

Kas tõesti aastal 1419 on sellele salakivile raiutud aasta ja mõisa nimi? Siis oli ta ju Arrol

Äidu kandis nähti Põhjamaa kalliskivi

 

Kas Jäälinnud rändavad juba parematele jahimaadele?  Kas ainult läbirändaja? 

Mida me jäälinnust teame? 

Jäälinnu toitumisele viitab tema ingliskeelne nimi Kingfisher ehk kuningkalur või kalurite kuningas. 

Ta toitub peamiselt väikestest kaladest ja on nende püüdmisel tõesti tõeline meister. 

Oma saaki varitseb ta madalale veekogu kohale ulatuval oksal, kust sööstab välgu kiirusel vee alla, napsab kala nokka ja lendab tagasi oksale. 

Kõik see võtab aega ehk vaid sekundi! 

Jäälind oskab ka veekogu kohal lennates paigal seista ja nii saaki varitseda. 

Kalu püüab jäälind jõe madalamatest kohtadest või vee pindmisest osast, kuni 30cm sügavuselt. 

Jäälinnu toiduks on enamasti 3-5 cm pikkused kalad, kelle liik talle oluline ei ole. Vahel püüab ta veest ka selgrootuid. Enne söömist uimastab jäälind kala, lüües teda peaga vastu oksa. 

Nokast alla läheb kala alati pea ees. 

Jäälinnu kodupiirkond ulatub pesast mõlemale poole tavaliselt vähemalt kilomeetri.

 Sellelt alalt kihutatakse teised liigikaaslased välja.