Tere. Tore, et siin oled!

Blogis anname ülevaate Arula küla tänastest tegemistest nii pildis kui sõnas.

21 aprill 2019

Arula 600. kontsert Otepääl 1. mail ja külapidu 11. mail Madsal

Teeme kõik üritused kaasa, et Arula 600 läheks ajalukku 

1. mail kontsert Otepää Kultuurimajas

Kallis Arula rahvas, meie sõbrad ja toetajad, üle 600 aasta on meie esivanemad pununud meie paela, tulge ja avaldame koos neile austust ja lugupidamist. Mai on valguse kasvamise kuu ja kui valgus on kasvamas, tuleb palju õues olla, sest vaid nii jõuab valgus südamesse meid hoidma ja toetama.


11. mail, Arula 600 pidu Madsal

 Meie külapidu toimubki Madsa puhkekülas 11. mail, algusega 14.00
Kuulutusel on meie raamatus olnud pärimuste illustratsioonid, Roland Seeri tehtud. 
Kõik on ikka peole oodatud!
 Marju Varblane tuleb koos Katri Laubega, 11. mail Madsale. Mängivad pille, laulavad, organiseerivad mänge ja tantse. Kohvilaud, supp ja meened ootavad meid ees. Juttu jätkub kauemaks. 
 Juubelipidustused jätkuvad, vahuvein  valatakse välja, söömist ootavad hõrgutised, nii oma küla inimeste poolt valmistatud, kui Rõngu pagaritelt tellitud jne. Oma küpsetis või purki tehtud üllatus kaasa! Muidugi õnnitlused-tervitused. Mida seal peolistele pakutakse? Ikka muusikat, väikest etendust, etteasteid, ühiseid tegemisi jne. Kas tantsida ka saab on küsitud? Ikka saab.
Mai algus on imeline aeg tõepoolest - mida õues teha saab? Orienteerumine metsalilledest ääristatud rajal? Piduliste käsutuses on kõlakoda ja saal. 
Uhkele peole võib tulla ka kostümeeritult, ka keskaja moele kohaselt, või ka hilisematest sajandidest pärit rõivastesse (kes soovib, mängib kaasa), väga oodatud on rahvariided! 
Sellised mõtted siis seoses peoga ja ootame lisa. 

Meie ajaloolised, Arula 600, meened. 
 Esmamainimisel olime Arrol ja sealt sai nimi  alguse. See oli ja on aja lugu. Teeme seda edasi. Iga inimene on jätnud Arulasse oma jälje. 
Anna teada oma tulekust. Kirjuta nimed ja selgituseks "külapidu". 
Toeta meie küla üritust:  MTÜ Arula Külaselts  EE201010220112835014 
Toetajatele ajalooline medal.  

08 aprill 2019

Austasime Kaarel Partsi

Kaarel Parts oli ju kogu sõjaeelse aja Riigikohtu esimees. Asutava Kogu liikme  Kaarel (Karl) Partsi austamiseks mälestusküünla süütamisele Ütti tallu tulid kohale Arula külarahvas, Otepää vallast Jaanus Barkala ja Valdur Sepp, Puka rahvas, ka Riigikohtu esindajad Eerik Kergandberg, Ivo Pilving  ja Toomas Anepaio. 


Päike säras meie erksatel lilledel kogu pärastlõuna

Ivo Pilving, Jaanus süütab küünalt ja Toomas Anepaio

Praegune RK esimees Villu Kõve saatis kingituseks, pühendusega Arula Külaseltsile, Toomas Anepaio biograafilise leksikoni „Kohtunikud, kohtu-uurijad ja prokurörid 1918–1940“


Arula mehed EV100

Ütti talu  paikneb  umbes 5 kilomeetrit enne Pukat. Kaarel Parts ise sündis Ütti talust eemal – Alajärve talus, aga kuna seal ei ole taluhooneid säilinud, siis otsustati  mälestusküünal süüdata Ütti talus, kus elasid pikka aega Kaarel Partsi  esivanemad. 

Eerik Kergandberg, Voldemar Tasa ja Ivo Pilving

 Pärast sõnavõtte kohvilauas tuli jutuks ja arutati selle kandi meestele asjakohase info paigutamist Orumäe bussipeatusse. Vahva mõte oli: aga kas see bussipeatus ei võikski tulevikus kanda nime „Orumäe – Riigikohtu“. Kujutage ette: „palun kaks piletit Riigikohtuni!“J

Ja veel: ehk võiks kusagile sinna kanti istutada Kaarel Partsi mälestuseks ka näiteks ühe tamme. Või hoopis pärna.

Suur tänu veelkord korraldajaile ja Ütti talu pererahvale – Indrekule ja Eerikule, kes meid enda maadele lubasid.

19 märts 2019

Austusküünal Kaarel Partsile Üttil

On veel üks pidulik sündmus Otepää vallas. Nimelt tuli kiri Toomas Kiholt, EV100 juhtrühma esimehelt, kus tahetakse austada Eesti Vabariigi esimese demokraatliku esinduskogu valimise ümmargust tähtpäeva.  Tähistatakse üle Eesti – süüdates reedel, 5. aprillil, austusküünla kõikide 120 Asutavasse Kogusse valitud rahvasaadikute sünnikohas või selle läheduses sobivas kohas.
Otepää vallas on sündinud kaks Asutava Kogu liiget: Julius Grünberg (Otepääl kaupmees Juhan Grünbergi peres) ning kuulus Kaarel Parts Arulas Alajärvel.

Kaarel Parts 
Nimelt Kaarel Parts on sündinud Alajärvel (arhiivi andmetel) aga seotud ka Ütti taluga, kus elasid ta esivanemad. Süütame austusküünla Ütti talus 5.aprillil, kell 16.00. Oodatud on kõik, kellele on see tähtis ja kes on kuidagi seotud nii Kaarel Partsi töö, elu kui ka ajalooga.  
On kohal kohaliku omavalitsuse juhid, vastavast valimisringkonnast valitud Riigikogu liikmed (korraldab Riigikogu kantselei), Asutava Kogu liikme sugulased, koolilapsed, külarahvas, kõik huvilised.
KOVi esindaja tutvustab Asutava Kogu liiget. Süüdatakse mälestusküünal muidu esinduslikul platsil sünnikoha lähistel. Kuna Kaarel Parts oli kogu sõjaeelse perioodi Riigikohtu esimees, siis palume ka praegust Riigikohtu esimeest ja esindajaid kõnealusest sündmusest osa võtma, mis oleks igati asjakohane. 
Muud sõnavõtud (Riigikogu liige; ajaloolisest taustast keegi kodu- või ajaloolane jne). 
Ühine foto- ja videojäädvustus. (Kõik failid laetakse pärast üles EV100 kodulehele).
Eelinformatsioon tseremoonia kohta ilmub valla- või linnalehes, kodulehel.
 Võib-olla tasub isegi Partside sünnikoha tähistamisega edasi liikuda, mis ju Arula rahval mõttes olnud on.
Uurisime kunagi aastaid tagasi Partside ja Alajärve talu lugu. Seosed Ütti, Tinni, Järva, Alajärve taludega on olemas. Üks infotahvel võiks olla bussijaama juures.

Vaata ka: https://sites.google.com/site/arulakyla/talude-lood/alajaerve
Vaata ka: https://sites.google.com/site/arulakyla/inimeste-lood/kaarel-parts--vandeadvokaat

12 märts 2019

Meie küla vennad Kaspar ja Robin Kluge

 Telekas rõõmustas kõigi meeli ühe tšellopoisina meie Kaspar Kluge. 
Kaspari esinemine Hommik Anuga:

Robin on mitu korda Arula külapeol meid oma lauluga rõõmustanud. Seekord oli ta Tähtede laval. 
Robini esinemine Tähtede Laval:  https://etv.err.ee/912851/tahtede-lava-2019
Ega selles avasaates küll kedagi kuigi pikalt ei näidatud, aga paari nädala pärast on järgmine voor! Kindlasti vaatame! Edu sulle! 

03 märts 2019

Arula küla 600. aastapäevale pühendatud kontsert

Arula küla 600. aastapäevale pühendatud kontsert 1. mail

Kauni ning väärika küla juubelipidustuste raames toimub Otepää Kultuurimajas 1.mail legendaarse Tõnis Mägi kontsert
2019. aastal möödub Otepää vallas asuva Arula küla esmamainimisest 600 aastat.
Esitusele tulevad Tõnis Mägi vanemad ja uuemad laulud, mis saavad Riivo Jõgi juhatatud kvinteti toel omale kevadiselt värske kõla. 
Tule ja saa osa erakordsest muusikaelamusest! 
Sissepääs tund enne ürituse algust.
Kohapeal on pileti hind 15 eurot. 
Piletid on müügis ka Turismiinfokeskuses.
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Päris külapidu on 11. mail Madsal!

Kallis Arula rahvas, meie sõbrad ja toetajad, üle 600 aasta on meie esivanemad pununud meie paela, tulge ja avaldame koos neile austust ja lugupidamist. Mai on valguse kasvamise kuu ja kui valgus on kasvamas, tuleb palju õues olla, sest vaid nii jõuab valgus südamesse meid hoidma ja toetama. Meie külapidu toimubki Madsa puhkekülas, värskemast-värskemas õhus.

Kõik on ikka oodatud! Juubelipidustused jätkuvad, vahuvein  valatakse välja, söömist ootavad hõrgutised, nii oma küla inimeste poolt valmistatud, kui Rõngu pagaritelt tellitud jne. Muidugi õnnitlused-tervitused. Mida seal peolistele pakutakse? Ikka muusikat, väikest etendust, etteasteid, ühiseid tegemisi jne. Kas tantsida ka saab on küsitud? Ikka saab.
Mai algus on imeline aeg tõepoolest - mida õues teha saab? Orienteerumine metsalilledest ääristatud rajal? Piduliste käsutuses on peosaal ja söögisaal. 
Uhkele peole võib tulla ka kostümeeritult, ka keskaja moele kohaselt, või ka hilisematest sajandidest pärit rõivastesse (kes soovib, mängib kaasa), väga oodatud on rahvariided! 
Sellised mõtted siis seoses peoga ja ootame lisa. 

Oleme eestlastena kõigi aegade kiuste püsima jäänud. Meil endil on tõsiselt vedanud, et oleme läbi sadade põlvkondade täna ikka veel siin, oma esivanemate maal ja kuigi meie esivanemaid ei ole enam meiega, elab kõigi nende jälg edasi meie veres ja me kanname neid pidevalt endaga kaasas, ka oleme nende hingepidemeks, mille nimel nad elasid, kannatasid, rõõmustasid. Nende mõtted, tunded elavad meis edasi, mõjutavad meie käitumist, mõtlemist, toimimist.
See on olnud nagu paela punumine, kus esivanemad on meie eludesse põiminud oma lõngad - unistused ja soovid.Kui oskame ja suudame läbi iseenda ja lähedaste poolt kogutud lugude tunda end koosolevatena,võime tajuda, kuidas ürgvana tuul puhub meie poole nende unistuste ja palvete hingeõhku.     Nii kuuldes ja tajudes suudame jätkata seda, mis neil pooleli jäi ning tunda nende elude soojust ja toetust pidevalt oma selja taga.
( Mikk Sarv, 1951-2018, pärimus-ja looduskultuuri hoidja)


Toetada võib ka meie pidu, kontaktid Arula kodulehel.


26 jaanuar 2019

Vabaduse rong Pukas

Vaatamata külmale ilmale oli Arula rahvas oma lipuga kohal 

Soomusrongi uudistamas 

EV100 ja Arula 600 said kokku 

16 jaanuar 2019

Karl Parts, Aleksander Kink ja Ferdi Sannamees - kõik Arulas sündinud

Soomusrongi juht kolonel Karl Parts

Aleksander Kink Tartu Rahu eelläbirääkimiste pidaja.

Ferdi Sannamees, kes tegi Reaali poisi

Reaali poiss 
Vabadussõja sümbol


  

Wabaduse teekond EV100 Pukas

Meenutamaks 100 aasta möödumist Eesti Vabadussõjast asus 4. jaanuarist 2019 mööda omaaegset lahingutegevuse marsruuti teele Vabadussõja soomusrongist inspireeritud näidis nimega nr 7 „Wabadus''.

4. jaanuarist kuni 1. veebruarini 2019 on Kehrast Valgani palju peatusi, kus saab rongiga tutvuda ning saada osa tasuta kontsertitest ja Vabadussõja näidislahingutest. 

Puka jaamas peatub rong 25.01.19 - 27.01.19. 

Arula rahval on tulnud ettepanek:
25. jaanuaril, kell 11.00 oleme Puka jaamas rongi pidulikul saabumisel ja teeme ka ühispilti.  

Ütleme ka oma naabrile ja võtame ta kaasa. 

Miks just meie seal oleme? 
Sest, Vabadussõjas oli kapten Karl Partsile tehtud ülesandeks soomusrongide korraldamine ja juhtimine. Karl Parts on sündinud Arula Tinni talus 1886. aastal. 

30. novembrist 1918 kuni 21. jaanuarini 1919 formeeriti ja sõitsid kapten Karl Partsi juhtimisel rindele neli laiarööpmelist soomusrongi, mis olid relvastatud suurtükkide ja raskekuulipildujatega ning mehitatud dessantkomandodega. 
Vaata ka: https://www.ev100.ee/et/wabaduse-teekond 


Wabaduse teekond

Vikipeedia kirjutab: „Soomusrongid ja kapten K. Parts on üks mõiste, nad on lahutamatud.

Kahtlemata oli Parts üks omapärasemaid kujusid Vabadussõjas. Pikk, sihvakas, hea sõjamehe hoiakuga, oli ta väga esinduslik. Ta armastas ja oskas kõnelda, vahel oli häda temaga, sest sattudes kõnehoogu, ei tahtnud ega tahtnud lõpetada. Suur isamaalane.

Ka "vana Parts", nagu teda kutsuti omavahel, oli tüüpiline Vabadussõja vaimu esindaja. Ta oli väga osavõtlik teiste isiklike murede suhtes. Tal oli hea süda – paiguti võis teda isegi õrnatundeliseks nimetada. Ta muutus alati närviliseks ja pahaseks, kui keegi söendas tema või üldse soomusrongide tegudes ja võimetes kahelda. Kui veel siis tema vastu küllaldast lugupidamist üles ei näidatud, siis ei suutnud ta enam ennast taltsutada.

Kuid see on vähese tähtsusega Partsi teenete hindamisel Vabadussõjas. Need on hindamatud ja Parts on üks tähtsamaid kujusid Vabadussõjas.“ 
Autasud: Püha Anna ordeni III ja IV klass
Püha Stanislavi ordeni III klass
Vabadusristi I liigi 1. järk
Vabadusristi II liigi 2. järk
Vabadusristi II liigi 3. järk
Karutapja ordeni III klass (1921)
Kotkaristi I klass mõõkadega (1930)

Eesti Vabadussõja mälestusmärk haavatulindiga 

13 detsember 2018

Arula 600 toimub 11. mail Madsal


1. detsembri koosolekul kuulasime tagasivaadet tehtule, valisime külavanemaks Voldemar Tasa ja arutasime peoplaane. Meie Arula oluline tähis - 600.
600. juubelipeoks tehti järgmised ettepanekud: trükitud voldiku avaldamine, filmiklipp olemasolevatest filmilõikudest ja fotodest, põlisele kivile juubeliks raie tegemiseks, juubeliks meene tegemine, peo kuupäeva valisime 11.maiks ja peo toimumispaigas Madsal, eeskava koostamine toimub vastavalt külarahva ettepanekutele. Üks ettepanek tuli perelt, kes on seotud Tõnis Mägi saateansambliga. On võimalus, et 1. mail 2019 annab Tõnis Mägi kontserdi  Otepää kultuurimajas, mis on pühendatud ka Arula 600-le.

  Otsustati järgmiseks koosolekuks, 27. jaanuariks, selgitada järgmised küsimused:
 hinnad ja võimalused juubelivoldiku tegemiseks, kiviraiduri töödeks, meenete hinnad ja graveerimised.
Jooksvalt ootame uusi ettepanekuid peo kordaminekuks ja kaasalöömiseks.

27 november 2018

Arula värviti valgeks

Tuled õue ja oledki talves. Härmatises mets ümberringi.

Saatke oma talu ümbrusest tehtud ilusaid pilte postitamiseks

09 november 2018

Arula küla üldkoosolek 1. detsembril, kell 15.00 Lutsu talus, Arula külas


Anname teada, et 1.detsembril 2018. a on oodatud kõik Arula käekäigust huvitatud inimesed üldkoosolekule.

 Üldkoosolek toimub kell 15.00 Lutsu talus Arula külas.
Kavas on järgmised teemad:
1. Tagasivaade tehtule
2. Külavanema valimine (kõik, kes elavad alaliselt Arula külas või omavad Arulas hoonestatud kinnisvara)
3.  Arutelu Arula esmamainimise 600. aastapäeva tähistamisest 2019.aastal
Vajadusel info 5150092
Vaata ka:
https://www.riigiteataja.ee/akt/404092018004&LeiaKehtiv

Pilte Arulast
Palume võtta kaasa pilte Arula mailt. Olgu need talud, loodus, tööpildid, äratuntavad järved ja ojad jne. On kavas koostada üks raamat Arula taludest.

Näkisoo

Kaanjärv
Ain Antons otsib vanu pilte Soome talu ümbruse, Näkisoo ja Kaanjärve kohta. Sirvime oma albumid läbi. Enne vanade piltide äraviskamist võime neid koos vaadata. Võib-olla pakume kellelegi äratundmisrõõmu.
Kohtumiseni!


Johannes Uiga, kui üks suurim Pühajärve maalija

Sel aastal möödus 100 aastat kunstniku sünnist, kes on maalinud Otepää ümbruse järvi. Põhiliselt muidugi Pühajärve. Pühapäeval, 4. novembril, avati kunstnikule Pühajärve äärde mälestuspink Majakolgale, Armuallika lähedusse. Sinna viis küünaldega tähistatud rada, et tulijad ei eksiks, sest päikeseline ilm pani kõiki järve imetlema ja kõrvale astuma, et pildistada sillerdavat vetemängu.
Uigat meenutasid kunstiajaloolane Enriko Talvistu, Aivar Nigol ja kohalikud elanikud. Meeleolu lõi Külli Teearu klarnetil, Ene Tuisk ja Lea Ventsel oma luuleridadega.

Pingi tegid Jüri Ketner ja Sven Koch. Kasutasid lehist, saart ja haaba. Pingi rajamise ideele tuli kohalikult kunstnikult Reet Ohnalt. Keskkonnaameti ja RMK koostööna valiti koht ja pandi pink. Arula rahvas on seda pinki vaatamas käinud ja mõned avamaski. 

Pingil isudes vaatad Pühajärve vastaskallast

Pühendunud, pingivärvi vabakuulajad soojendavad end päikselisel rannal

24 oktoober 2018

Leonhard Praks sündis Arulas 107 aastat tagasi

Täna tuli selline kiri:

Teatan kurbusega, et 18.10.2018 lahkus jäädavalt Austraalia koondise
vil! Leonhard Praks c.37-II, sünd. 10.09.1911.

Leonhard Praks sündis Tartumaal Palupera vallas. Hiljem lõpetas
põhikooli, õhtugümnaasiumi ja astus sõjakooli, kus elas üle
lõhkeaineplahvatuse, mille tõttu hukkusid paljud kaaskadetid. 1934.
aastal lõpetas politseikolledži ning 1937. aastal alustas õpinguid Tartu
Ülikoolis. Sel ajal sai temast ka korp! Ugala liige. 1939. aastal
edutati Leonhard tööle Tartu kriminaalpolitseisse. 1940. aastal
Nõukogude annektsiooni ja sellele järgnenud okupatsiooni tingimustes
kaotas kriminaalpolitseinik Praks oma töö politseiametnikuna ning pidi
end metsatöölisena varjama. Teises maailmasõjas osales Leonhard Praks
Saksa sõjaväes ohvitserina. 1944. aastal sai ta Narva kaitselahingute
käigus haavata ja siirdus taganevate vägedega Saksamaale. Saksamaalt
suunati Leonhard edasi Tsehhimaale ohvitseride õppejõuks, kus ta sattus
korduvalt punavägede kätte vangi, kuid tal õnnestus siiski jõuda
Bayerisse, ameeriklaste okupatsioonitsooni. Seal kohtas ta taas oma
abikaasat ja tütart. Koos elati mitu aastat eestlaste põgenikelaagris
kuni 1949. aastal avanes võimalus Austraaliasse emigreeruda, kus tuli
uut elu taas nullist alustada. Tutvuse kaudu sai Praks peatselt koha
riigi trükikotta raamatuköitjaks.  Kahe aastase sundusliku töökohustuse
lõppedes läks tööle Siseministeeriumi maamõõdu joonestajana, kuni sai
alalise töökoha kartograafina ja kaartide joonestajana. Lõpetas töö
vanema kartograafina 1976. a septembris.

Sellega seoses on korp! Ugalas tänasest kuni matusepäevani (26.10.2018)
lein.

Mälestades

ksv! Andres-Kristjan Kuura
s/s scriba
Korp! Ugala


Leonhard Praks 

102. aasta sünnipäev. Leonhard Praks abikaasa Lainega Austraalias Canberras. 
Leonhard sündis 10. septembril 1911 Arula külas, Lutsu talus, 107 aastat tagasi. Parimad tervitused siiakanti saatis ta ilusa selge käekirjaga ja ikka kirja teel nagu vanasti. Inglise kuninganna on saatnud Praksidele nii sünnipäevade kui ka pulma-aastapäevade puhul oma auaadressid.  

Leonhard Praks jalgrattaga Otepää trükikoja ees. Siin trükiti esimene Otepää Teataja. Kõik tolleaegsed Arulas toimunud pidude piletid trükiti siin trükikojas. Arulas on Praksimägi. Siin elanud Prakside pere andis selle nime. Omanimelist mäge on isegi Austraaliast vaatamas käidud.





19 oktoober 2018

Põlva valla külavanemad tulid üle piiri Arulasse

Meil oli hea meel, et saime kohtuda Põlvamaa külavanematega Lutsu talus. Parasjagu räägib külavanem Voldemar Tasa küla tegemistest. Ennem oldi juba käinud Otepää vallavalitsuses, kus saadi kuulata kuidas Põlva vallas külade arendamine toimub ja kuidas neil on korraldatud külavanemate koostöö. Eike Tasa tutvustas meie raamatut "Kõik teed viivad Arulasse".

Jutud räägitud, siirduti Madsale

Madsal heideti pilk Arula kõlakojale ja paluti külavanematel teha mõned hääleharjutused. Eike Tasa rääkis siin nii Ferdi Sannamehest kui teistest Arulas sündinud inimestest. Edasi suundus seltskod Kappermäe Seltsimajja, Vidrike ja Pedajamäe külla. Plaanis oli veel külastada Sangaste taluturgu, Puka kogukonda ja Puka sügislaata.


10 oktoober 2018

Reaali poiss ja meie Ferdi Sannamees

Loodame, et sel aastal saab tunnustust meie Ferdi Sannamees. Peeter Volkonski räägib 300 mälestuskivi või -plaadiga tähistatud sünnipaigast. Seoses projektiga "Sünnipaik". 
Kolme aasta pärast saab Eesti rahva muuseumil olema virtuaalne kaart, kust näha, millised Eesti suurmehed kus sündinud on.

Reaali poiss

Reaali Poiss on vabadussõjas langenud Tallinna õpetajatele ja õpilastele pühendatud mälestusmärk. Mälestusmärgi valmistamiseks vajaminev raha koguti paljuski korjandustega, samuti toetasid ehitust Tallinna linn, Eesti riik ja Kultuurkapital.Kuju autorid olid skulptor Ferdi Sannamees ja arhitekt Anton Soans. Esialgne kavand nägi ette keskse kuju kõrvale veel kaht kuju, mis kujutanuks kaht surmavalt haavatud sõdurpoissi. Monumendi alus pidi suurenema selle võrra, et oleks jätkunud ruumi Vabadussõjas langenud õpetajate ja õpilaste nimede raiumiseks graniiti. Kolmest kujust valmis vaid keskmine. Modelliks kujule oli Tallinna Poeglaste Kommertsgümnaasiumi õpilane Harry Nurmet. Metall Poisi jaoks saadi endise Peeter Suure monumendi kätest ja saabastest. 

Monument avati pidulikult 13. novembril 1927. aastal, kohal oli nii tähtsaid riigimehi, välisriikide saadikuid kui kõik koolid lippudega ja tuhanded linnaelanikud.1940. aastal võeti Nõukogude võimu korraldusel ausammas maha, taaspüstitati järgmisel aastal Saksa okupatsiooni ajal. Kuju püsis kooli ees kuni 1948. aastani, mil Nõukogude okupatsioonivõim kuju hävitas.Enne monumendi taastamist oli ühiskonnas pikk vastasseis, kus üks pool soovis algse kuju taasloomist ja teine pool “murtud” kuju loomist. 1993. aastal lõid skulptor Vambola Mets ja arhitekt Rein Heiduk uue monumendi algsete kavandite järgi. Kooli esimese korruse koridoris on aga Ekke Väli “Monument monumendile,” mis kujutab Poissi pärast pommitabamusi

12 september 2018

100 salmi Pühajärvest

Arula rahvas käis Otepää aedlinna seltsingu kingitus-kontserdil Pühajärve rannas
Lugejad, küünlad, paat, muusika...

On järve muistses nimes ehk varjul mõni saladus...

Kuulen sinu lainte laksu salavete kohinat...

Siiski sinu salakohin hingest ei saa kaduda...

Kaugel, kaugel muistsed ajad...

Siis su rinnalt sõuan, jõuan välja väikse venega...

01 september 2018

Kõik teed viivad Arulasse Otepääl

30. augustil, neljapäeval, kohtusime raamatuhuvilistega Otepää Linnaraamatukogus 

29 raamatusõpra kuulasid meie "päästetud pärimuste" kokkupanemise lugusid. Lood pole mõeldud ainult lugemiseks, vaid ikka edasirääkimiseks. Paljude rahvaste uskumustes öeldakse, et jumal elab seal peres, kus rahvajuttudest lugu peetakse. Sinna ei pääse ka kurat ligi, sest jutud saavad ise toast õue pugeda ja maja oma kaitse alla võtta. Lugude vestjale antakse kõik patud andeks. Mauri Mändoja kunagi aasate eest kirjapandud lood olid raamatu "seemneks". Esialgse raamatu tagasihoidlik maht paisus saja leheküljeliseks. 110. pildiga illustreeritud raamat muutus värvilisemaks, kvaliteetsemaks kui algul planeeritu, aga saime hakkama.

Külavanem Voldemar Tasa rääkis meie külaseltsi soovist ja otsusest jäädvustada kohalik kultuuripärand trükisõnasse. Kogumikuga tähistame nii EV100 kui ka Arula kirjaliku esmamainimise 600. aastapäeva. Inspiratsiooniks oli Jakob Hurda hull idee, üleskutse koguda kokku eesti rahvapärimus, millest möödub tänavu 130 aastat. Kogutud on lugusid nii minevikust kui tänapäevast. Mõned lood on tuttavad, mõned uued. Kuna Arulasse jõuavad viis suuremat teed, siis nii on nad ka raamatus esitletud. Kõik teed algavad kuskilt mingite objektide või lugudega ja jõuavad kirjeldustega Arula mõisa südamesse. Volli aitas need objektid kaardile kanda. Mõnikord võib ühe numbri all olla mitu lähestikku olevat lugu. 

Mauri muheleb (paremal) ise ka, kui palume tal rääkida kivide leidmise lugude üksikasju. Ta räägib Emalättest, Soome Laiakivist, Anuristikivist ja Roland Seeri illustratsioonidest, mida oleks võinud rohkemgi olla. Ajalooline lugu raamatus on ka Arula viikingiaegse sõrmuse leidmisest ja Arula küla vapile jõudmisest, Struve meridiaanikaare Arula punkti taasavamisest ja paljust muust. 
Raamatu kokkupanemise käigus sai ka selgeks, et atraktiivsete objektide viidastamine on oluline. 
Väsimatu otepäälane Aili Miks, kes on meie külaga seotud, jagas Arula külale tunnustust ja lubas ka meie ajalooveebi täiendamiseks materjali tuua. 

Jutuvestja Helju Kalme austas meid oma kohaloleku ja hea sõnaga. Saime talt kingituseks plaadi, kus papa Kreutzwaldi õueteater esitab: "Umatsõs tett Kreutzwaldi jutussõ´ võro keelen ja meelen". Emalätte jutud ja Kreutzwald, see meid võrukestega ühendabki. 
Suured tänud Otepää Linnaraamatukogu perele meid vastuvõtmast ja toetamast. Kuna vallavanem Kaido Tamberg ja volikogu esimees Jaanus Barkala olid hõivatud üritusega "Sada salmi Pühajärvest", saime neile oma raamatut tutvustada järgmisel päeval. 
Olge kõik tänatud kes leidsid kiirel ajal võimaluse esitlusele tulla. Täname Monika Otrokovat, kes tegi kõik need pildid. Erilised tänud Piret Palutederi, Paavo Mändoja ja fotograaf Andra Kirna peredele. Muidugi täname KOP-i, kõiki toetajaid ja koostöötegijaid raamatu ilmumisele kaasaaitajaid. Raamatu trükkimist rahastas Rahandusministeerium SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali  (KÜSK) vahenditest. 

Tunnustus tegijatele tuli kohe: 
See teie raamat vajab mitmekordset läbilugemist. Ta on nii väga tihe. Igal real on kaal. Nii palju tarkust koos! Tunnen isiklikku uhkust, et olen tuttav inimestega, kes on sellise raamatu valmis teinud. Ja üldse - kõiki sõnu, mis mul oleks vaja öelda, ei olegi kirjapildis olemas, nad on mul sees. Tead küll, kus selliseid sõnu hoitakse!


26 august 2018

Raamatu esitlus

Arula külaselts väärtustab oma inimeste pärimusi. Need väikesed mälukillukesed on tulevikus lastelastele hindamatu väärtusega. Nende lugejad saaksid nagu terekäe ammulahkunud esivanematelt. Ainult kirjapandu elab edasi. Kõik ülejäänu ununeb ja kaob jäljetult.

Lutsu tallu oli kohale tulnud kõik huvilised, kel reede õhtul 19.00, veel pärast päevatööd, võhma jätkus. See oli esimene raaamatu esitlus.
 Teine esitlus tuleb neljapäeval, 30. augustil, kell 16.00 Otepää Linnaraamatukogus. 
Olete kõik oodatud.

Ene Kelder õpetab kuidas vigu nähtamatuks muuta. Me usaldasime sõnu aga nad mängisid meile ikka vingerpussi! 

6.minutit lugemist pidi vähendama südame löögisagedust, lihaspingeid ja aitama paremini uinuda, eriti veel siis kui see puudutab sinu kodukohta ja selle ümbrust. 
Volli rääkis esituse eelselt meie küla meestest, kes on ikka midagi Arulast eluks kaasa saanud. Mats Traadist, kes lapsepõlves Kuudsemäelt ja üldse Arulast sai niipalju emotsioone kaasa, et on tuhandeid lehekülgi kirjutanud. Ernst Carl Kessler sai oma 120. oreli ehitamiseks niipalju helisid Arulast põue ja oma aega, et need kajavad siiani Otepää kirikuski. August Vellneri igatsus suuremate vete järele, tegi ta Eesti hüdroloogia isaks ja väikese riigi kogu Euroopas tihedaima hüdromeetrilise vaatlusvõrguga maaks. Ferdi Sannamees võttis Arulast kaasa igatsuse ilu ja kunsti järgi. Tegi ta ju meie kuulsaima Reaali poisi. Tulevane kolonel, soomusrongide juht, Karl Parts sai Arulast kaasa suure vabaduseiha ja sõjamehe tõsise, töise vaimu. Puulõikemeister Leopold Kompus rääkis ja kirjutas Arulast erilise soojusega hinges. Ja see ei ole veel kõik... Neid inimesi on veel ja veel aga sellest edaspidi. 

Piret Paluteder pajatab oma isa Mauri Mändoja kunagisest kirjatükist alguse saanud mõttest, et raamat tuleb kunagi ikka kirjutada, korjatud pärimustele toetudes. Ta räägib, kuidas mõtted muutusid ja jõuti sellisesse faasi, kus kirja pandi palju rohkem lugusid kui planeeriti. Ikka lood ja objektid Arulasse suunduvate teede äärest. Pidime selle kõik mahutama 100. leheküljele. Pilte oli juba mitme raamatu jagu. Valik oli väga raske. Otsustasime ka Arula ütlemised "rosinatena" lisada. Roland Seeri fantaasiaküllased illustratsioonid meeldisid väga ja nii kõike lisades tuli raamatut mitu korda muuta ja küljendada. Pealkirigi muutus mitu korda. "Kõik teed viivad Arulasse" aga sobis kõige enam ja nii see jäigi. Iga pildi juures oli ju lugu. Toimetamist jätkus kõigile: kellel oma tööde, kellel puhkuse kõrvalt. Tänud kõigile.

Siia lõppu üks Arula lugu. Kaks meest ärkavad kõrvalises kohas pingil üles. On hämar. Üks küsib: Ega sa ei tiia, kas om ommuk, vai joba õdak? Saab vastuse: Ei mina ei tiia, ma ela kaugembal. 
Oli tore raamatutest hoolivate inimestega kohtuda ja eriti siis kui nad kõik on nagu omad. Täname KOP-i, kõiki toetajaid ja koostöötegijaid, raamatu ilmumisele kaasaaitajaid. Raamatu trükkimist rahastas Rahandusministeerium SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali  (KÜSK) vahenditest.