Aasta loom 2019 kobras sööb hommikust

Aasta loom 2019 kobras sööb hommikust
Vaata: https://www.youtube.com/watch?v=CJt8Dj3lw7U

Maalilaager ja sinine põld

Professor Ene- Mall Vernik -Tuubel räägib maalilaagri ja külaseltsi ajaloost. Ta tänas kõiki, kes ümbruskonnast ja kaugemalt tulid laagrist osa võtma. Kuuel päeval sai tegelda maalimisega.
See oli kõigile tohutu kogemus. Ilm oli kogu aeg keeratud maksimum temperatuurile. Ujumas sai käia ja varjus sai maalida. Mida sa veel tahad...

Maalilaagri lõpunäitus Kappermäe külaseltsi majas on avatud augusti lõpuni. Eesti tuntud kunstnik, Puka Kunstikooli direktriss  Esti Kittus (paremal), näitust vaatamas. Maalilaager toimub juba 11. aastat. Mõned Arula küla inimesed osalesid ja mõned käisid näitust uudistamas. 

Selle suve hitt - sinine hariliku keerispea põld

Arula müütiline tegelane Palunõid

Kuulus keraamik Tõnis Kriisa pani meie Palunõia kruusile. 

Eesti kõrgkoolide rektorid Arulas

Ajalooline sündmus! 

Vasakult: Mait Klaassen Eesti Maaülikoolist, Mart Kalm Eesti Kunstiakadeemiast, Toomas Asser Tartu Ülikoolist, Jaak Aaviksoo Tallinna Tehnikaülikoolist, Tiit Land Tallinna Ülikoolist ja 

Voldemar Tasa, kes neid vastu võttis. Oli võimalus Lutsu talu ja Arulat külastanud ülikoolide rektoritele meie kuulsad medalid kaela riputada.

 Arula ajalugu huvitas kõiki ja üks nendest meestest isegi elab Arula mõisamaal. 

.

Foto: Eike Tasa 

Arula 600 pidu

Oli peopäev, oli vihmane, aga me ikka käisime oma salakivi juures metsas

 ja meid oli parasjagu palju.

Kiri kivil 

Madsal laulis meie Robin samuti vihmast 

Nautisime rahvatantsijaid ja tantsisime ise

Marju Varblane ja Kadri Laube panid meid vanu tantse tantsima

Külakosti tõid Saue rahvatantsijad

Pidu sai hoo sisse

Valju Aloeli peopilte vaata siit: https://zc.ee/PHJ8tRjD/Arula%202019

Ühispildile jäid need, kes parasjagu saalis olid. Lapsed said mängida spordihoones koos juhendaja Enega. Saalis tantsiti, lasti heamaitsta supil koos äsjaküpsetatud soojal saial ürdivõiga. Kaasatoodud hõrgutistel ja Arula 600 Nosija leivad oli minev kaup. 

Oli mõnus ja kodune pidu. Rahvast oli ikka üle saja kokku tulnud. Ettevalmistused ei olnud asjatud. Täname kõiki peo toetajaid. Ilma osalejate ja toetusteta ei toimuks midagi. Arula on endiselt tublilt esindatud. Meile saabus üks südamlik juubeliluuletus ja see kõlas nii: 

Möödunud aastate ahel
teile kullast tähtpäeva tõi,
küllap tööde ja rõõmude vahel
õnnele-rõõmule ruumigi jäi.
Elu on viis, mida luuakse koos
ühise naeru ja tegude loos,
sarnased mõtted ja ühised teod
üksteiselt sooja otsivad peod!  
See ongi Arula! 
 Palju õnne ja võtke kaasa ka edaspidiseks KÕIK HEA!   


Igal inimesel on kusagil oma majakas, mille poole ta eluaeg läheb. Ta ei pruugi sellest teadlik olla, aga majakas on tal ikkagi. Vahel võib ju eksida ja selle täiesti silmist kaotada, aga see on olemas ja plingib kaugele, nii et näitab teed ka kõige sügavamas umbsoos. Need hetked, mil tunneme, et oleme kindlalt oma majaka suunas teel, ilmselt pakuvadki elus suurimat õnne. (Fred Jüssi) 

Arula 600. kontsert Otepääl 1. mail ja külapidu 11. mail Madsal

Teeme kõik üritused kaasa, et Arula 600 läheks ajalukku 

1. mail kontsert Otepää Kultuurimajas

Kallis Arula rahvas, meie sõbrad ja toetajad, üle 600 aasta on meie esivanemad pununud meie paela, tulge ja avaldame koos neile austust ja lugupidamist. Mai on valguse kasvamise kuu ja kui valgus on kasvamas, tuleb palju õues olla, sest vaid nii jõuab valgus südamesse meid hoidma ja toetama.

11. mail, Arula 600 pidu Madsal

 Meie külapidu toimubki Madsa puhkekülas 11. mail, algusega 14.00. 

Kuulutusel on meie raamatus olnud pärimuste illustratsioonid, Roland Seeri tehtud. 

Kõik on ikka peole oodatud!

 Marju Varblane tuleb koos Katri Laubega, 11. mail Madsale. Mängivad pille, laulavad, organiseerivad mänge ja tantse. Kohvilaud, supp ja meened ootavad meid ees. Juttu jätkub kauemaks. 

 Juubelipidustused jätkuvad, vahuvein  valatakse välja, söömist ootavad hõrgutised, nii oma küla inimeste poolt valmistatud, kui Rõngu pagaritelt tellitud jne. Oma küpsetis või purki tehtud üllatus kaasa! Muidugi õnnitlused-tervitused. Mida seal peolistele pakutakse? Ikka muusikat, väikest etendust, etteasteid, ühiseid tegemisi jne. Kas tantsida ka saab on küsitud? Ikka saab.

Mai algus on imeline aeg tõepoolest - mida õues teha saab? Orienteerumine metsalilledest ääristatud rajal? Piduliste käsutuses on kõlakoda ja saal. 

Uhkele peole võib tulla ka kostümeeritult, ka keskaja moele kohaselt, või ka hilisematest sajandidest pärit rõivastesse (kes soovib, mängib kaasa), väga oodatud on rahvariided! 

Sellised mõtted siis seoses peoga ja ootame lisa. 

Meie ajaloolised, Arula 600, meened. 

 Esmamainimisel olime Arrol ja sealt sai nimi  alguse. See oli ja on aja lugu. Teeme seda edasi. Iga inimene on jätnud Arulasse oma jälje. 

Anna teada oma tulekust. Kirjuta nimed ja selgituseks "külapidu". 

Toeta meie küla üritust:  MTÜ Arula Külaselts  EE201010220112835014 

Toetajatele ajalooline medal.  

Austasime Kaarel Partsi

Kaarel Parts oli ju kogu sõjaeelse aja Riigikohtu esimees. Asutava Kogu liikme  Kaarel (Karl) Partsi austamiseks mälestusküünla süütamisele Ütti tallu tulid kohale Arula külarahvas, Otepää vallast Jaanus Barkala ja Valdur Sepp, Puka rahvas, ka Riigikohtu esindajad Eerik Kergandberg, Ivo Pilving  ja Toomas Anepaio. 

Päike säras meie erksatel lilledel kogu pärastlõuna

Ivo Pilving, Jaanus süütab küünalt ja Toomas Anepaio

Praegune RK esimees Villu Kõve saatis kingituseks, pühendusega Arula Külaseltsile, Toomas Anepaio biograafilise leksikoni „Kohtunikud, kohtu-uurijad ja prokurörid 1918–1940“

Arula mehed EV100

Ütti talu  paikneb  umbes 5 kilomeetrit enne Pukat. Kaarel Parts ise sündis Ütti talust eemal – Alajärve talus, aga kuna seal ei ole taluhooneid säilinud, siis otsustati  mälestusküünal süüdata Ütti talus, kus elasid pikka aega Kaarel Partsi  esivanemad. 

Eerik Kergandberg, Voldemar Tasa ja Ivo Pilving

 Pärast sõnavõtte kohvilauas tuli jutuks ja arutati selle kandi meestele asjakohase info paigutamist Orumäe bussipeatusse. Vahva mõte oli: aga kas see bussipeatus ei võikski tulevikus kanda nime „Orumäe – Riigikohtu“. Kujutage ette: „palun kaks piletit Riigikohtuni!“J

Ja veel: ehk võiks kusagile sinna kanti istutada Kaarel Partsi mälestuseks ka näiteks ühe tamme. Või hoopis pärna.

Suur tänu veelkord korraldajaile ja Ütti talu pererahvale – Indrekule ja Eerikule, kes meid enda maadele lubasid.

Austusküünal Kaarel Partsile Üttil

On veel üks pidulik sündmus Otepää vallas. Nimelt tuli kiri Toomas Kiholt, EV100 juhtrühma esimehelt, kus tahetakse austada Eesti Vabariigi esimese demokraatliku esinduskogu valimise ümmargust tähtpäeva.  Tähistatakse üle Eesti – süüdates reedel, 5. aprillil, austusküünla kõikide 120 Asutavasse Kogusse valitud rahvasaadikute sünnikohas või selle läheduses sobivas kohas.
Otepää vallas on sündinud kaks Asutava Kogu liiget: Julius Grünberg (Otepääl kaupmees Juhan Grünbergi peres) ning kuulus Kaarel Parts Arulas Alajärvel.

Kaarel Parts 

Nimelt Kaarel Parts on sündinud Alajärvel (arhiivi andmetel) aga seotud ka Ütti taluga, kus elasid ta esivanemad. Süütame austusküünla Ütti talus 5.aprillil, kell 16.00. Oodatud on kõik, kellele on see tähtis ja kes on kuidagi seotud nii Kaarel Partsi töö, elu kui ka ajalooga.  

On kohal kohaliku omavalitsuse juhid, vastavast valimisringkonnast valitud Riigikogu liikmed (korraldab Riigikogu kantselei), Asutava Kogu liikme sugulased, koolilapsed, külarahvas, kõik huvilised.

KOVi esindaja tutvustab Asutava Kogu liiget. Süüdatakse mälestusküünal muidu esinduslikul platsil sünnikoha lähistel. Kuna Kaarel Parts oli kogu sõjaeelse perioodi Riigikohtu esimees, siis palume ka praegust Riigikohtu esimeest ja esindajaid kõnealusest sündmusest osa võtma, mis oleks igati asjakohane. 

Muud sõnavõtud (Riigikogu liige; ajaloolisest taustast keegi kodu- või ajaloolane jne). 

Ühine foto- ja videojäädvustus. (Kõik failid laetakse pärast üles EV100 kodulehele).

Eelinformatsioon tseremoonia kohta ilmub valla- või linnalehes, kodulehel.

 Võib-olla tasub isegi Partside sünnikoha tähistamisega edasi liikuda, mis ju Arula rahval mõttes olnud on.
Uurisime kunagi aastaid tagasi Partside ja Alajärve talu lugu. Seosed Ütti, Tinni, Järva, Alajärve taludega on olemas. Üks infotahvel võiks olla bussijaama juures.

Vaata ka: https://sites.google.com/site/arulakyla/talude-lood/alajaerve
Vaata ka: https://sites.google.com/site/arulakyla/inimeste-lood/kaarel-parts--vandeadvokaat

Meie küla vennad Kaspar ja Robin Kluge

 Telekas rõõmustas kõigi meeli ühe tšellopoisina meie Kaspar Kluge. 

Kaspari esinemine Hommik Anuga:

https://menu.err.ee/907116/tsellopoisid-show-nimel-johve-katki-mangida-ei-pelga 

Robin on mitu korda Arula külapeol meid oma lauluga rõõmustanud. Seekord oli ta Tähtede laval. 

Robini esinemine Tähtede Laval:  https://etv.err.ee/912851/tahtede-lava-2019

Ega selles avasaates küll kedagi kuigi pikalt ei näidatud, aga paari nädala pärast on järgmine voor! Kindlasti vaatame! Edu sulle! 

Arula küla 600. aastapäevale pühendatud kontsert

Arula küla 600. aastapäevale pühendatud kontsert 1. mail

Kauni ning väärika küla juubelipidustuste raames toimub Otepää Kultuurimajas 1.mail legendaarse Tõnis Mägi kontsert. 

2019. aastal möödub Otepää vallas asuva Arula küla esmamainimisest 600 aastat.

Esitusele tulevad Tõnis Mägi vanemad ja uuemad laulud, mis saavad Riivo Jõgi juhatatud kvinteti toel omale kevadiselt värske kõla. 
Tule ja saa osa erakordsest muusikaelamusest! 
Sissepääs tund enne ürituse algust.

Ticketeris piletite ostukeskkond: https://www.ticketer.ee/tonis-magi-ja-riivo-jogi-kvintett

Kohapeal on pileti hind 15 eurot. 
Piletid on müügis ka Turismiinfokeskuses.
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Päris külapidu on 11. mail Madsal!

Kallis Arula rahvas, meie sõbrad ja toetajad, üle 600 aasta on meie esivanemad pununud meie paela, tulge ja avaldame koos neile austust ja lugupidamist. Mai on valguse kasvamise kuu ja kui valgus on kasvamas, tuleb palju õues olla, sest vaid nii jõuab valgus südamesse meid hoidma ja toetama. Meie külapidu toimubki Madsa puhkekülas, värskemast-värskemas õhus.

Kõik on ikka oodatud! Juubelipidustused jätkuvad, vahuvein  valatakse välja, söömist ootavad hõrgutised, nii oma küla inimeste poolt valmistatud, kui Rõngu pagaritelt tellitud jne. Muidugi õnnitlused-tervitused. Mida seal peolistele pakutakse? Ikka muusikat, väikest etendust, etteasteid, ühiseid tegemisi jne. Kas tantsida ka saab on küsitud? Ikka saab.
Mai algus on imeline aeg tõepoolest - mida õues teha saab? Orienteerumine metsalilledest ääristatud rajal? Piduliste käsutuses on peosaal ja söögisaal. 

Uhkele peole võib tulla ka kostümeeritult, ka keskaja moele kohaselt, või ka hilisematest sajandidest pärit rõivastesse (kes soovib, mängib kaasa), väga oodatud on rahvariided! 
Sellised mõtted siis seoses peoga ja ootame lisa. 

Oleme eestlastena kõigi aegade kiuste püsima jäänud. Meil endil on tõsiselt vedanud, et oleme läbi sadade põlvkondade täna ikka veel siin, oma esivanemate maal ja kuigi meie esivanemaid ei ole enam meiega, elab kõigi nende jälg edasi meie veres ja me kanname neid pidevalt endaga kaasas, ka oleme nende hingepidemeks, mille nimel nad elasid, kannatasid, rõõmustasid. Nende mõtted, tunded elavad meis edasi, mõjutavad meie käitumist, mõtlemist, toimimist.
See on olnud nagu paela punumine, kus esivanemad on meie eludesse põiminud oma lõngad - unistused ja soovid.Kui oskame ja suudame läbi iseenda ja lähedaste poolt kogutud lugude tunda end koosolevatena,võime tajuda, kuidas ürgvana tuul puhub meie poole nende unistuste ja palvete hingeõhku.     Nii kuuldes ja tajudes suudame jätkata seda, mis neil pooleli jäi ning tunda nende elude soojust ja toetust pidevalt oma selja taga.
( Mikk Sarv, 1951-2018, pärimus-ja looduskultuuri hoidja)

Toetada võib ka meie pidu, kontaktid Arula kodulehel.

Vabaduse rong Pukas

Vaatamata külmale ilmale oli Arula rahvas oma lipuga kohal 

Soomusrongi uudistamas 

EV100 ja Arula 600 said kokku 

Karl Parts, Aleksander Kink ja Ferdi Sannamees - kõik Arulas sündinud

Soomusrongi juht kolonel Karl Parts

Aleksander Kink Tartu Rahu eelläbirääkimiste pidaja.

Ferdi Sannamees, kes tegi Reaali poisi

Reaali poiss 

Vabadussõja sümbol

  

Wabaduse teekond EV100 Pukas

Meenutamaks 100 aasta möödumist Eesti Vabadussõjast asus 4. jaanuarist 2019 mööda omaaegset lahingutegevuse marsruuti teele Vabadussõja soomusrongist inspireeritud näidis nimega nr 7 „Wabadus''.

4. jaanuarist kuni 1. veebruarini 2019 on Kehrast Valgani palju peatusi, kus saab rongiga tutvuda ning saada osa tasuta kontsertitest ja Vabadussõja näidislahingutest. 

Puka jaamas peatub rong 25.01.19 - 27.01.19. 

Arula rahval on tulnud ettepanek:
25. jaanuaril, kell 11.00 oleme Puka jaamas rongi pidulikul saabumisel ja teeme ka ühispilti.  

Ütleme ka oma naabrile ja võtame ta kaasa. 

Miks just meie seal oleme? 
Sest, Vabadussõjas oli kapten Karl Partsile tehtud ülesandeks soomusrongide korraldamine ja juhtimine. Karl Parts on sündinud Arula Tinni talus 1886. aastal. 

30. novembrist 1918 kuni 21. jaanuarini 1919 formeeriti ja sõitsid kapten Karl Partsi juhtimisel rindele neli laiarööpmelist soomusrongi, mis olid relvastatud suurtükkide ja raskekuulipildujatega ning mehitatud dessantkomandodega. 
Vaata ka: https://www.ev100.ee/et/wabaduse-teekond 

Wabaduse teekond

Vikipeedia kirjutab: „Soomusrongid ja kapten K. Parts on üks mõiste, nad on lahutamatud.

Kahtlemata oli Parts üks omapärasemaid kujusid Vabadussõjas. Pikk, sihvakas, hea sõjamehe hoiakuga, oli ta väga esinduslik. Ta armastas ja oskas kõnelda, vahel oli häda temaga, sest sattudes kõnehoogu, ei tahtnud ega tahtnud lõpetada. Suur isamaalane.

Ka "vana Parts", nagu teda kutsuti omavahel, oli tüüpiline Vabadussõja vaimu esindaja. Ta oli väga osavõtlik teiste isiklike murede suhtes. Tal oli hea süda – paiguti võis teda isegi õrnatundeliseks nimetada. Ta muutus alati närviliseks ja pahaseks, kui keegi söendas tema või üldse soomusrongide tegudes ja võimetes kahelda. Kui veel siis tema vastu küllaldast lugupidamist üles ei näidatud, siis ei suutnud ta enam ennast taltsutada.

Kuid see on vähese tähtsusega Partsi teenete hindamisel Vabadussõjas. Need on hindamatud ja Parts on üks tähtsamaid kujusid Vabadussõjas.“ 
Autasud: Püha Anna ordeni III ja IV klass
Püha Stanislavi ordeni III klass
Vabadusristi I liigi 1. järk
Vabadusristi II liigi 2. järk
Vabadusristi II liigi 3. järk
Karutapja ordeni III klass (1921)
Kotkaristi I klass mõõkadega (1930)

Eesti Vabadussõja mälestusmärk haavatulindiga 

Arula 600 toimub 11. mail Madsal

1. detsembri koosolekul kuulasime tagasivaadet tehtule, valisime külavanemaks Voldemar Tasa ja arutasime peoplaane. Meie Arula oluline tähis - 600.
600. juubelipeoks tehti järgmised ettepanekud: trükitud voldiku avaldamine, filmiklipp olemasolevatest filmilõikudest ja fotodest, põlisele kivile juubeliks raie tegemiseks, juubeliks meene tegemine, peo kuupäeva valisime 11.maiks ja peo toimumispaigas Madsal, eeskava koostamine toimub vastavalt külarahva ettepanekutele. Üks ettepanek tuli perelt, kes on seotud Tõnis Mägi saateansambliga. On võimalus, et 1. mail 2019 annab Tõnis Mägi kontserdi  Otepää kultuurimajas, mis on pühendatud ka Arula 600-le.

  Otsustati järgmiseks koosolekuks, 27. jaanuariks, selgitada järgmised küsimused:
 hinnad ja võimalused juubelivoldiku tegemiseks, kiviraiduri töödeks, meenete hinnad ja graveerimised.
Jooksvalt ootame uusi ettepanekuid peo kordaminekuks ja kaasalöömiseks.

Arula värviti valgeks

Tuled õue ja oledki talves. Härmatises mets ümberringi.

Saatke oma talu ümbrusest tehtud ilusaid pilte postitamiseks

Arula küla üldkoosolek 1. detsembril, kell 15.00 Lutsu talus, Arula külas

Anname teada, et 1.detsembril 2018. a on oodatud kõik Arula käekäigust huvitatud inimesed üldkoosolekule.

 Üldkoosolek toimub kell 15.00 Lutsu talus Arula külas.
Kavas on järgmised teemad:
1. Tagasivaade tehtule
2. Külavanema valimine (kõik, kes elavad alaliselt Arula külas või omavad Arulas hoonestatud kinnisvara)
3.  Arutelu Arula esmamainimise 600. aastapäeva tähistamisest 2019.aastal
Vajadusel info 5150092
Vaata ka:
https://www.riigiteataja.ee/akt/404092018004&LeiaKehtiv

Pilte Arulast
Palume võtta kaasa pilte Arula mailt. Olgu need talud, loodus, tööpildid, äratuntavad järved ja ojad jne. On kavas koostada üks raamat Arula taludest.

Näkisoo

Kaanjärv

Ain Antons otsib vanu pilte Soome talu ümbruse, Näkisoo ja Kaanjärve kohta. Sirvime oma albumid läbi. Enne vanade piltide äraviskamist võime neid koos vaadata. Võib-olla pakume kellelegi äratundmisrõõmu.
Kohtumiseni!

Johannes Uiga, kui üks suurim Pühajärve maalija

Sel aastal möödus 100 aastat kunstniku sünnist, kes on maalinud Otepää ümbruse järvi. Põhiliselt muidugi Pühajärve. Pühapäeval, 4. novembril, avati kunstnikule Pühajärve äärde mälestuspink Majakolgale, Armuallika lähedusse. Sinna viis küünaldega tähistatud rada, et tulijad ei eksiks, sest päikeseline ilm pani kõiki järve imetlema ja kõrvale astuma, et pildistada sillerdavat vetemängu.
Uigat meenutasid kunstiajaloolane Enriko Talvistu, Aivar Nigol ja kohalikud elanikud. Meeleolu lõi Külli Teearu klarnetil, Ene Tuisk ja Lea Ventsel oma luuleridadega.

Pingi tegid Jüri Ketner ja Sven Koch. Kasutasid lehist, saart ja haaba. Pingi rajamise ideele tuli kohalikult kunstnikult Reet Ohnalt. Keskkonnaameti ja RMK koostööna valiti koht ja pandi pink. Arula rahvas on seda pinki vaatamas käinud ja mõned avamaski. 

Pingil isudes vaatad Pühajärve vastaskallast

Pühendunud, pingivärvi vabakuulajad soojendavad end päikselisel rannal

Leonhard Praks sündis Arulas 107 aastat tagasi

Täna tuli selline kiri:

Teatan kurbusega, et 18.10.2018 lahkus jäädavalt Austraalia koondise
vil! Leonhard Praks c.37-II, sünd. 10.09.1911.

Leonhard Praks sündis Tartumaal Palupera vallas. Hiljem lõpetas
põhikooli, õhtugümnaasiumi ja astus sõjakooli, kus elas üle
lõhkeaineplahvatuse, mille tõttu hukkusid paljud kaaskadetid. 1934.
aastal lõpetas politseikolledži ning 1937. aastal alustas õpinguid Tartu
Ülikoolis. Sel ajal sai temast ka korp! Ugala liige. 1939. aastal
edutati Leonhard tööle Tartu kriminaalpolitseisse. 1940. aastal
Nõukogude annektsiooni ja sellele järgnenud okupatsiooni tingimustes
kaotas kriminaalpolitseinik Praks oma töö politseiametnikuna ning pidi
end metsatöölisena varjama. Teises maailmasõjas osales Leonhard Praks
Saksa sõjaväes ohvitserina. 1944. aastal sai ta Narva kaitselahingute
käigus haavata ja siirdus taganevate vägedega Saksamaale. Saksamaalt
suunati Leonhard edasi Tsehhimaale ohvitseride õppejõuks, kus ta sattus
korduvalt punavägede kätte vangi, kuid tal õnnestus siiski jõuda
Bayerisse, ameeriklaste okupatsioonitsooni. Seal kohtas ta taas oma
abikaasat ja tütart. Koos elati mitu aastat eestlaste põgenikelaagris
kuni 1949. aastal avanes võimalus Austraaliasse emigreeruda, kus tuli
uut elu taas nullist alustada. Tutvuse kaudu sai Praks peatselt koha
riigi trükikotta raamatuköitjaks.  Kahe aastase sundusliku töökohustuse
lõppedes läks tööle Siseministeeriumi maamõõdu joonestajana, kuni sai
alalise töökoha kartograafina ja kaartide joonestajana. Lõpetas töö
vanema kartograafina 1976. a septembris.

Sellega seoses on korp! Ugalas tänasest kuni matusepäevani (26.10.2018)
lein.

Mälestades

ksv! Andres-Kristjan Kuura
s/s scriba
Korp! Ugala

Leonhard Praks 

102. aasta sünnipäev. Leonhard Praks abikaasa Lainega Austraalias Canberras. 

Leonhard sündis 10. septembril 1911 Arula külas, Lutsu talus, 107 aastat tagasi. Parimad tervitused siiakanti saatis ta ilusa selge käekirjaga ja ikka kirja teel nagu vanasti. Inglise kuninganna on saatnud Praksidele nii sünnipäevade kui ka pulma-aastapäevade puhul oma auaadressid.  

Leonhard Praks jalgrattaga Otepää trükikoja ees. Siin trükiti esimene Otepää Teataja. Kõik tolleaegsed Arulas toimunud pidude piletid trükiti siin trükikojas. Arulas on Praksimägi. Siin elanud Prakside pere andis selle nime. Omanimelist mäge on isegi Austraaliast vaatamas käidud.

Põlva valla külavanemad tulid üle piiri Arulasse

Meil oli hea meel, et saime kohtuda Põlvamaa külavanematega Lutsu talus. Parasjagu räägib külavanem Voldemar Tasa küla tegemistest. Ennem oldi juba käinud Otepää vallavalitsuses, kus saadi kuulata kuidas Põlva vallas külade arendamine toimub ja kuidas neil on korraldatud külavanemate koostöö. Eike Tasa tutvustas meie raamatut "Kõik teed viivad Arulasse".

Jutud räägitud, siirduti Madsale

Madsal heideti pilk Arula kõlakojale ja paluti külavanematel teha mõned hääleharjutused. Eike Tasa rääkis siin nii Ferdi Sannamehest kui teistest Arulas sündinud inimestest. Edasi suundus seltskod Kappermäe Seltsimajja, Vidrike ja Pedajamäe külla. Plaanis oli veel külastada Sangaste taluturgu, Puka kogukonda ja Puka sügislaata.

Reaali poiss ja meie Ferdi Sannamees

Loodame, et sel aastal saab tunnustust meie Ferdi Sannamees. Peeter Volkonski räägib 300 mälestuskivi või -plaadiga tähistatud sünnipaigast. Seoses projektiga "Sünnipaik". 

Kolme aasta pärast saab Eesti rahva muuseumil olema virtuaalne kaart, kust näha, millised Eesti suurmehed kus sündinud on.

Reaali poiss

Reaali Poiss on vabadussõjas langenud Tallinna õpetajatele ja õpilastele pühendatud mälestusmärk. Mälestusmärgi valmistamiseks vajaminev raha koguti paljuski korjandustega, samuti toetasid ehitust Tallinna linn, Eesti riik ja Kultuurkapital.Kuju autorid olid skulptor Ferdi Sannamees ja arhitekt Anton Soans. Esialgne kavand nägi ette keskse kuju kõrvale veel kaht kuju, mis kujutanuks kaht surmavalt haavatud sõdurpoissi. Monumendi alus pidi suurenema selle võrra, et oleks jätkunud ruumi Vabadussõjas langenud õpetajate ja õpilaste nimede raiumiseks graniiti. Kolmest kujust valmis vaid keskmine. Modelliks kujule oli Tallinna Poeglaste Kommertsgümnaasiumi õpilane Harry Nurmet. Metall Poisi jaoks saadi endise Peeter Suure monumendi kätest ja saabastest. 

Monument avati pidulikult 13. novembril 1927. aastal, kohal oli nii tähtsaid riigimehi, välisriikide saadikuid kui kõik koolid lippudega ja tuhanded linnaelanikud.1940. aastal võeti Nõukogude võimu korraldusel ausammas maha, taaspüstitati järgmisel aastal Saksa okupatsiooni ajal. Kuju püsis kooli ees kuni 1948. aastani, mil Nõukogude okupatsioonivõim kuju hävitas.Enne monumendi taastamist oli ühiskonnas pikk vastasseis, kus üks pool soovis algse kuju taasloomist ja teine pool “murtud” kuju loomist. 1993. aastal lõid skulptor Vambola Mets ja arhitekt Rein Heiduk uue monumendi algsete kavandite järgi. Kooli esimese korruse koridoris on aga Ekke Väli “Monument monumendile,” mis kujutab Poissi pärast pommitabamusi

100 salmi Pühajärvest

Arula rahvas käis Otepää aedlinna seltsingu kingitus-kontserdil Pühajärve rannas

Lugejad, küünlad, paat, muusika...

On järve muistses nimes ehk varjul mõni saladus...

Kuulen sinu lainte laksu salavete kohinat...

Siiski sinu salakohin hingest ei saa kaduda...

Kaugel, kaugel muistsed ajad...

Siis su rinnalt sõuan, jõuan välja väikse venega...