Tere. Tore, et siin oled!

Blogis anname ülevaate Arula küla tänastest tegemistest nii pildis kui sõnas.

12 juuli 2018

Helika Gustavson-Rätsep ja Ernst Carl Kessler


Kutsun Teid 13.-15. augustil Tartus ja Otepääl toimuvale orelimeister Kesslerile pühendatud festivalile. Täpsem info on allpool.
Kontsertidele on sissepääs vaba annetusega, etenduse pilet maksab 5,- eurot õpilastele ja pensionäridele, täispileti hind on 7.- eurot ja võimalik on osta ka toetajapilet 20.- eurot, mis annab suure panuse taastatavasse Tartu Maarja kirikusse uue, Kessleri stiilis oreli ehitamisse ja tagab etendusel ka parema istekoha. 5,- ja 7,-euroseid pileteid saab lisaks koguduse kantseleile ka Piletilevist.
 Leidsin rõõmuga, et olete oma leheküljele üles pannud põgusa ülevaate Kessleri elust ja tööst.  Ka on andmed vahepeal uuenenud. Uue info saamiseks tasubki tulla festivali konverentsile. :-)

Lugupidamisega,      Helika Gustavson-Rätsep

13.—15. augustil teevad Tartu Maarja kogudus ja Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus kummarduse orelimeister Ernst Carl Kesslerile (1808—1863). Kessler oli Maarja kiriku esimese oreli ehitaja ning oluline persoon 19. sajandi Tartu kultuurielus. Tänavu möödub tema sünnist 210 aastat.

Pärast kiriku ajaloolise hoone (Pepleri 1) taastamist soovib Maarja kogudus ehitada uue oreli just Kessleri stiilis. 1842. aastal valminud Tartu Maarja kirikus on ikka olnud palju muusikat. Siit mindi I üldlaulupeole, siin esines meie esimene naisorganist Miina Härma. On palju väärtuslikku, mida meenutada ja taas elustada.

Festivali avakontsert algab Tartu Pauluse kirikus 13. augustil kell 18. Väärikal, 2015. aastal valminud Pascheni orelil musitseerib Piret Aidulo. Kavas „Kaunimaid hetki Eesti muusikast läbi aastasaja” esinevad veel Kristina Kriit (viiul) ja Pille Lill (sopran). Kontsert toimub koostöös Pille Lille Muusikute Toetusfondiga.

14. augustil kell 18 siirdume Otepää Maarja kirikusse. Esinevad Merle Kollom (orel) ja Lembit Saarsalu (saksofon) kavaga „Sõnadeta laul”. Mängitakse klassikat ja eesti rahvamuusika töötlusi. Otepää oreli ehitas aastal 1853 festivali peategelane Kessler ise ja see on üks tema väheseid tänini säilinud instrumente.

Rukkimaarjapäeval, 15. augustil on aeg rääkida orelitest, orelimeister Kesslerist ja tema ajast pikemalt. Kell 12 algab Tartu kogudusemajas (Õpetaja 5) kultuurilooline konverents. Esinevad muusikateadlased Kalle Loona ja Ene Kuljus, orelitallaja Juhani Püttsepp ning oreliekspert Külli Erikson.
Maarja koguduse organist Helika Gustavson-Rätsep teeb ettekande Kessleri elust ja orelitest. Esitletakse ansambli Servimus Dominum Kessleri orelitel salvestatud CD-plaati.
Samal päeval kell 16 saavad huvilised tutvuda ajaloolise Maarja kiriku taastamistöödega aadressil Pepleri 1. Ringkäiku juhib Tartu Maarja Kiriku SA juhataja Silvia Leiaru.

Rukkimaarjapäeva ja festivali lõpetame kell 18 Tartu Ülikooli peahoone aulas (Ülikooli 18). Esietendub naljamäng „Kessleri viled”. Maarja kirik ehitati aastal 1224 just praeguse peahoone paigale. Nii on mängukoht justkui sajanditetagune pühakoda ise. Näidendi autor ja lavastaja on Maarja koguduse nõukogu liige Loone Ots. Kogudus lavastab komöödia ise, kaasates häid sõpru. Loomulikult on kõik lavalviibijad puha saksad. Ainus erand on koguduse õpetaja Joona Toivanen, kes soomlasena mängib näidendi ainsat eestlast. Silmailu pakuvad kaunid kostüümid. Teksti ehib elav muusika, selleks tuuakse aulasse väike orel.

30 juuni 2018

Kõik teed viivad Arulasse

Rändur kas tead, et kõik teed viivad Arulasse
Soome Laiakivi juures

Kas tead mitu kilomeetrit Tartu Maratoni radu on Arula kandis?

Põlispuusse võib vihmavarju minna

Ja teed viivadki Arulasse. Selline raamat läks trükki. Täname KOP-i, kõiki toetajaid ja koostöötegijaid raamatu ilmumisele kaasaaitajaid. Projekt on rahastatud siseministeeriumi kohaliku omaalgatusprogrammi vahenditest.

17 mai 2018

Arula pidu Madsal

Arula külaseltsi elu algab koos looduse tärkamisega. Esimeseks linnukeseks on ikka kevadine Arula pidu. Aastatega on ära tehtud palju, kuid kõike üleslugeda jälle ja jälle, sarnaneb koera saba kergitamisele. Meile endile on tähtsam see, millega täna oleme hakkama saanud ja kuidas kõigi kiuste oleme ikka veel selle koha tänased asukad. 
Tänavune Arula pidu toimus uues kohas ja uues kuues. Kõik see rahvas on tööd rabanud ja higi valanud terve aasta mehiselt ja nüüd on aeg see kõik EV100 pühendusega pidusse panna. Inimesel on jätkuvalt vajadus omase ja lähedase järele. Inimlike suhete hõreduse üle kaevatakse praegusel ajal rohkem kui kunagi varem. Vanal ajal möödus suur osa inimese elust oma küla kogukonnas, mis oli rasketel aegadel ellujäämisüksus. 
Mida rohkem me väärtustame eelnevaid põlvkondi ja mida rohkem panustame tulevikku, seda kindlamalt saab siin elu olema ka tulevikus.
Meie kogukonna kingitus Eesti Vabariigi juubeliks on kodukoha patriotism ja kaasalöömisrõõm.

Päike pingutas üle oma paistmisega. Rohkem meid varju ei mahtunud. 
Ülejäänud on nurga taga peidus.

Ingmar vaatab huviga lauljat. Kust see hääl küll tuleb.

Lille Tali koos venna Kalle Raidsaluga. Pereansambel tõmbas peo käima.
Päästjärve tagant Kengu talust pärit Lille tõi kaasa kogu oma pere: tütred Margit Illingworth, Merle Soonberg ja lapselapsed Heidi ja Karl August.
Hindame koos kõike mis meil on. Hoiame kõike, mis meid ühendab. Kaitseme nii kultuuri kui loodust ja seda mis neid kahte ühendab, meie eesti inimest. 

Meie "Roosid". Alati külapeole oma laule toomas ja meid toetamas.

Kui lapsed juba uurivad kaarti ja tahavad teada kust need tädid-onud tulnud on, siis pole karta kokkusaajate puuduse üle.

Väsimatu pärimuste korjaja Mauri Mändoja tutvustab uue raamatu sisu mis kohe-kohe trükki läheb. 
Arulas on väga väikesele maalapile koondunud väga suur elurikkus. Asume Otepää kandi kõrgemate tippude vahel. Vanale eestlasele oli loodus müstiline oma pühapaikadega. Täna otsime ikka neid  kultuuriväärtusi taga. Maailmas on vähe paiku alles, kus saab nautida üksiolemist metsavaikuses, juua allikast karget puhast vett, imetleda rabajärve, rohtukasvanud metsateid.
Õnneks on meil ikka veel igatsus oma kodukandi pärimuse ja vanainimeste "hullude" juttude järele. Õnneks on meil inimesi, kes seda kõike jäädvustavad ja ka neid, kes seda kõike hinnata oskavad. 
Väsimatu pärimuste korjaja Mauri Mändoja tutvustab uue raamatu sisu, mis kohe-kohe trükki läheb.

Jõudu raamatu koostajatele. Tellijate nimekiri on juba pikk.
Tänud KOP-ile, sest selle programmi toel ja samuti külarahva panustamisel, raamat valmibki.

Tänulikud kuulajad.
 Meid jätkus saali, kõlakotta, Madsa majutusmajadesse, jõusaali, sauna ja orienteerumismaastikule. Ei saanud arugi, et meid oli kokku 110. ringis. Raido Mägi tutvustas rahvale kogu kompleksi ja lubas lahkelt kõike vaadata. Olime rahul, et leidsime aja kordki aastas kokku tulla. Järgmisel aastal täitub Arula esmamainimisest 600 aastat. Proovid Arula ajalugu käsitlevast loost algavad veebruaris Madsal, ütles Eve. Ja nii jääbki.
Täname kõiki, kes peost osa said ja kaasa lõid.


04 aprill 2018

599 aastat möödub Arula esmamainimisest

Kohtume 12.mail kell 14.00 Madsal, uues kõlakojas.
 Pärast aastast pausi on suur rõõm  taaskord kokku saada, et mõnusasti aega veeta. Rääkida mõned lood, kuulata teisi ning võtta üheskoos aeg maha. Tule meie külla vanade tuttavatega kohtuma ja uusi leidma. Tulles võta suvi ja rõõmus meel südames kaasa ning oleks suur rõõm kui soovid midagi ka teiste kokkutulnutega jagada. Too peolauale natuke meelepärast kohvikõrvast nt. koduküpsetatud koogike, puuvili või midagi sügisel purki tehtut ja mida soovid teistega jagada. Meene ja soe söök on teid juba ootamas. Kõlakojas Madsal on lubanud esineda nii külalised kaugemalt kui lähedalt. Iga pakkumine on teretulnud. Seekord on tulemas üks lõõtspillimees ja kandlemängija. Üllatusi on ka.
Raido lubas, et Madsa sportlik rahvas korraldab mõned mõõdukad murumängud lastele ja täiskasvanutele. Nende lastel tuleb laulmine hästi välja ja nad on alati hea meelega olnud nõus esinema. Kõik kes eelmistel aastatel tantsinud ja laulnud on oodatud.
  Peo heaks kordaminekuks võid teatada oma tulekust aadressil arulakyla@gmail.com või telefonil 5218653. Tore kui sul on ilusaid mõtteid seoses kevadpeoga.
Tule, tule perega, tule sõbraga ja osale, muidu jääd Arula asjadest ilma!

         Arula Külaselts


28 märts 2018

Arula karu on ärganud


Arulas Äidu kandis on karu jäljed. Kas on tegemist pahura karuga? 
Olgem ettevaatlikud.

17 märts 2018

Esti Kittuse maalinäitus Tartus


On meeles Aili Vindi jutt lapsepõlve unistustest: "Õhtul vaatasin päikeseloojangut, kuidas päike hakkas värve segama mere peal, ma vaatasin suu ammuli värve ja kelkisin teistele lastele, et kui mina saan suureks ja hakkan kunstnikuks, siis ma maalin nii tulipunase mere, et te hakkate higistama." 


Sellist kunstnikku pole vaja kaugelt otsida, ainult siitsamast Puka kunstikoolist. Värvide dirigendi Esti Kittuse maalidel on nii tunderikas maailm, et neid vaadates hakkab lausa kuum. 
Kuidas on see võimalik. Põnevad, keerulised ja jäljendamatud värvide mängud on kaasa haaranud õpilasi nii lähedalt Pukast kui kaugemalt Arulast ja Otepäält.

Tänulik seltskond kunstinäitusel.
Maalide värvisõnumid võtame siit mälus koju kaasa. Siin tunneme tõelist naudingut kunstist. 
Aitäh, Esti! 

24 veebruar 2018

EV100 Arula külas

Seda kordumatut sündmust tuleb tähistada. Palju õnne, kallis juubilar! See on meie kõigi pidu.
EV 100 puhul tuli Arula külarahvas Vanamõisa Kuutse vahelisele põllule, et paaris olevate heinapallide taustal, kargel pidupäeva hommikul, pilti teha. 

Hiljem saabus veel rahvast ja igaüks leidis omale sobivad 00

Igaühel oma lipp kaasas

Päev on ja tuleb päikeseline

06 veebruar 2018

Kultuurkapitali aastapreemiate laureaadid teada. Kirjanduse valdkond.

Mats Traat – vähemalt pooltsadat teost sisaldav looming on alates 1962. aastal ilmunud esikkogust «Kandilised laulud» olnud sõna otseses mõttes Eestimaad kaardistav. Sarnaselt Tšehhoviga võiks ka tema kohta öelda: kui Lõuna-Eesti peaks kaduma, siis on võimalik seda tema teoste põhjal taastada. Ajaloo lõikes ulatab see teekond kaasajast Põhjasõjani.
Õnnitleme Mats Traati!