14. augustil võisime nautida Otepää Maarja kirikus kontserti "Sõnadeta laul".
Esinesid Merle Kollom orelil ja Lembit Saarsalu saksofonil.
Festivali raames toimus kultuurilooline konverents Tartus 15. augustil.
Nii mõnedki Arula inimesed võtsid sellest osa. Miks? Sest Kesslerist vaimustunud organist Helika Gustavson-Rätsep leidis üles õiged jäljed ja on kildhaaval avastanud uusi seiku meistri elust järgmisi fakte.
Alles hiljuti arvati, et Kessler pärines Saksamaalt. Kessler on ju meil Arula mõisas sündinud 1808. aastal, kingseppmeistri pojana. Perekond oli vist saksa verd. Kuigi ka Kreutzwaldi isa oli kingsepp...
Isa saab möldriks ja lapsed saavad haridust. Ernst Carl õpib Tartu kreisikoolis ja 1826. aastal leeri minnes on ta tuntud pillimeistri Maieri õpilane. Mitmel korral Sakasamaal täiendanud, hakkab ta ehitama oreleid ja pakkumistest puudu ei tule. Erinevalt teistest jätkub Kessleri oreleid kõikjale, Eesti- kui Liivimaale ja kaugemale. Kuna tema orelitel oli eriline kõla ja need püsivad hästi hääles, siis olid pillid hinnalised. Rõngu kiriku oreli eest sai Carl Ernst 1500 ja Torma oma eest saab 2460 rubla.
Kui ta on 1838. aastal abiellunud paidelanna Fanny Elisabeth Rollwageniga, sünnib perre 11 last, kellest 10 jõuavad täisikka. Kessleri kodu oli vaimne ja ta jõuab koolitada oma kahest pojast arstid, ühest cum laude lõpetanud apteekri, ühest vanade keelte kandidaadi.
Kessler ja aeg
Arvati, et Kessleri päevadest on saamas traditsioon.
Eestlastele oli Kessleri eluaeg suurte muutuste aeg, sest see oli pärisorjuse kadumise aeg. Toimusid Pühajärve ja Mahtra sõjad, saab lugeda Eesti Postimehe proovinumbrit ja Koidula esimest raamatut "Ojamölder ja tema minija".
Kas me teame?
Kõige kaugemal ehitatud orel asub Alaskal, Sitka linnas. Alaska kuulus siis Vene keisririigile.
Ehtne kullatis kaunistas Tartu Maarja kiriku Kessleri orelit.
Tartu ülikooli kirikule ehitatud 28 registriga orel oli Kessleri suurim töö.
Taagepera kirikus on Kessleri viimane ehitatud orel, valmis 1863.
Kolm ehtsat Kessleri orelit on: Karksis, Otepääl, Taageperas.
Ülikooli aulas nägime lustimängu "Kessleri viled ehk orelimeistri pöörane päev"
