595 aastat Arulat paberil

Nii see juhtus, et 10 korda päevas vaatasime ja rääkisime ilmast. 

Kas ta ikka laseb meil mõistlikult pool päeva õues viibida. 

Tulemas ju meie selle aastaste ühiste tegemiste lõpetamine ja pidu ikka ka.

Alustasime seekord Arula Emalätte juurest.

Laual ootas juba ajalooline krahv L.Mellini kaart Liivimaa atlasest ja
 katke F.R.Kreutzwaldi "Maarahva kalendrist" aastast 1844.

Mauri Mändoja rääkis oma esmasest kokkupuutest Emalättega ning samba tegemise ja toomise loost. Põhjalik uurimus oli tehtud L.Mellini Eesti kaardistamise ajaloost.

"Hõbevalge" annetamine lättele. 

Ristot turvavad Mauri ja Teet. Ristot me annetada ei tahtnud.

 Selle imeilusa kompositsiooni mõtles välja ja teostas perekond Kluge Kopli talust. Tänud neile.

Tänati tegijaid. 

Nendeks olid AS Valmapp esindaja Kalle Põldmägi, 

koduuurijast entusiast Mauri Mändoja ja Alliku talu rahvast, kelle esindaja oli Kalle Raba.

 Külavanem Voldemar Tasa tänas ka toetajaid: Otepää ja Puka valda.

Meiega koostööd tegid AS Valmapp, Otepää Looduspark. Emalätte korrastustööde finantseerija oli Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).

Nii sünnivad Arula rahva suured asjad, mis kaugeltvaatajale on väikesed.

Meid oli kokku 48 kes ilma soojaks mõtles.
Täname kõiki.


Miks on allikas tähtis meie elus?

Eestlased on maausku inimesed ja meie jaoks on allikad ajalooloselt olulist rolli mänginud. Vesi on allikas selge, külm ja kosutav.

 

Allikavesi pidi kinkima joojale mõistust ja tarkust. Allikad olid pühad kohad ja eestlased on uskunud, et allikaveega pritsimine kosutab inimest ja varjab teda pahede eest. Alguses olnud igal veel parandav vägi küljes. Esimest päeva karjamaalt koju tulnud karjast ja esimeselt künnilt tulnud meest kasteti kindlasti veega. Allikate vett tarvitati silmade arstimiseks, lastetuse raviks, mille puhul allikale ühtlasi hõbevalget ohverdati.

Alati viidi allikaile puhtaid ohvreid ja võetud vett ei tohi kunagi tagasi kallata. Kui kallad üle kopsiku kõrva vett välja, jäävad peres kellelgi kõrvad haigeks. Ka üle käe ei tohi vett valada, siis tuleb majas riid.

 

Vesi ja tuli on ilmas kõige vanemad. Ei tohi vee vagadust kiidelda ega tulega naljatades ümber käia öeldi vanasti. Allikad on puhtuse sümbolid, vastasel juhul ei taha nad enam jääda endisele kohale. Räägitakse, et inimene kes leiab allikale viiva raja, on tagasi pöördudes rikkam.  
Siit Emalättelt on käidud vett võtmas ja juba iidsetest aegadest peale kasutati allikavett nii ravi- kui joogiveena.
Suvi on tulemas, leidke see kaunilt korda tehtud koht, et nautida seda ühe küla koostegemise vilja.

Mauri allikajutud aameniga kinnitatud, siirdus rahvas Lutsu turismitallu, et ühineda kõigi ülejäänud Arulasse tulnud pidulistega.

Nüüd siis Lutsule

  Siin olid ootamas meie puuriida majas meened. Sellel aastal  erinevad kruusid kirjaga:
Arula 1419
Emaläte 1776
Kõik ikka esmamainimise ajad. Nüüd võimalus Emalättest vett võtta oma kruusiga.

Esialgu nägi meie külapilt välja selline. Hiljem tuli rahvast juurde ja osa ka lahkus.

Naised ja lapsed pildil.

Kõik mehed keda õnnestus peoplatsilt leida. Neid jätkus majja ja metsa.

Ka põllede näitus oli Silvia Mägi abiga valmis. Silvia, Marju ja Ene kõike ülevaatamas.

Majas oli lapiteki näitus ja raamatu "Arula koolide lood" esitlus. Raamatut tutvustas Eike Tasa.

 Raamatut jätkub kõigile soovijaile. Projekt on rahastatud siseministeeriumi kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest. Täname Eesti Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgruppi, KÜSK-i ja Valgamaa KOP-i, kõiki toetajaid ja koostöö tegijaid.

Ahti Tiirmaa kinkis Arulale haruldase sahhalini pihlaka ja aitas õigesse kohta istutada.

 Lapsed rassisid takistusrajaga batuudil.

Airika, Jane ja Berit kanuuga järvel.

Mitme pere rahvas kohtus orienteerumisrajal.

Staaride paraadil laulsid ABBA, Alla Pugatšova, Üllar Jörberg, Anne Veski, Heli Lääts, Tiiu Tulp ja Miley. Vaadake ise kes on kes.

Ilves 3 start oli Arulas Ilvese talu maadel
 

MTÜ OK Ilves poolt korraldatav Eesti suurim orienteerumisvõistlus ILVES-3 .

Viimase päeva start Arulas 4. mail perekond Ilvese

 Lõuna talu maadel. 

Siit on näha, et tegemist oli rahvusvahelise võistlusega.

Mart jäädvustas selle ürituse meie jaoks.

Kaks šveitslast osalesid ka meie peol.

Orienteerumist nägime Lutsu talu MOBO rajal.

  Mis on MOBO?

MOBO ehk mobiiliorienteerumine teeb võimalikuks läbida orienteerumise püsiradu kaasaegselt, asendades traditsioonilised abivahendid uute, tänapäevaste (nuti)seadmetega. Kolm ühes mobiiltelefon asendab kaarti, kompassi ja märkeseadet.
MOBO on sobiv kõigile, kes hindavad sportlikke eluviise ja on huvitatud tehnoloogiast. MOBO ei ole lihtsalt järjekordne mäng telefonis, vaid see pakub nii mõõdukat füüsilist koormust kui arendab orienteerumisoskusi. MOBO rada võib läbida üksi või koos sõpradega, endal sobival ajal ja viisil.

Meie küla ühistööd Emalättel

Töö, kool ja oma toimetused on paljud inimesed igapäevaselt Arulast eemale viinud.

Rõõm oli näha, et 16 meist oli mahti laupäeval Emalätte juures kokku saada.

Kes reha ja labidaga, kes nõu ja jõuga. 

Ka kõige pisematele jätkus tegevust.

Saabujaid oli nii jalgsi kui autoga.

3. mail tähistame Arula 595. aastapäeva

Kell 14.00 kohtume Emalätte juures, kus saavad kokku loodus ja inimene, minevik ja olevik, loodus- ja kultuurilugu.

Seejärel Lutsul kell 15.00. Lumi sai varakult ärasulatatud. Kõiki, kes tunnevad ajaloolist sidet Arulaga või on seotud tänaste toimetamistega, kutsume meie külla vanade tuttavatega kohtuma ja uusi leidma.

Lõkkematerjali on nii palju kogunenud, et oleks kahju lõkketuld vähestega imetleda. Koos kosutame keha talutoiduga, lustime ja tunneme ennast mõnusalt.

Meeste tants, lastele batuut, mängud, kanuu ja orienteerumine. Minevikku vaatamised fotoalbumite abil ning käsitöönäitus kohapeal.

Väike üllatus ka.
Tulles võta suvi ja rõõmus meel südames kaasa ning jaga seda meiega. Too peolauale natuke meelepärast kohvikõrvast nt. koduküpsetatud koogike, puuvili või midagi mida oled sügisel purki teinud ja mida soovid teistega jagada.

Meene ja soe söök on teid juba ootamas.

Peo heaks kordaminekuks võid teatada oma tulekust aadressil arulakyla@gmail.com või telefonil 5218653
Osalustasu (10€) saad kanda EE311010202008060005 SEB Voldemar Tasa, ülekande selgitus - Arula pidu. Lapsed kuni 10 aastat tasuta.

Ära jää koju teleka ette tukkuma!

Kohtumiseni!

Külakroonika koostamisest

15.märtsil oli meil võimalus osaleda külakroonika koostamise koolitusel. Seda õpetas meile Haljala Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Egon Mets. Kohalike juurtega maakooli õpetajana on ta uurinud ja talletanud Haljala kihelkonna ja samuti Haljala kooli ajalugu.
Saime aimu kroonika koostamise erinevatest võimalustest ja internetis pakutavatest andmebaasidest.

Meile õpetati kuidas kasutada digiteeritud perekonnalooliste arhivaalide veebikeskkonda SAAGA: kirikuraamatuid alates 1720.aastatest, hingeloendeid (18 ja 19.saj) ja palju muid isiku-ja koduloolisi andmestikke, mille hulk täieneb iga päevaga.
Proovisime kasutada arhiivi infosüsteemi AIS ja Rahvusarhiivi virtuaalset uurimissaali VAU.
Eesti Keele Instituudi kohanime andmebaasi abil saime teada millisesse kihelkonda mingi küla kuuluas ja millisesse valda praegu kuulub.
Ajalooliste halduspiiride kaardiserverist KUPITS oli võimalik leida omaaegseid mõisate, kihelkondade, valdade piirid.
Tutvusime veel muuseumide veebiväravaga MUIS ja Rahvusarhiivi fotode andmebaasiga FOTIS.
Ja see ei olnud veel kõik.
Huvi ja tegevust jätkus terveks päevaks.

Arulast Karulasse

 

5.-29. märtsini on Valga muuseumi galeriis avatud käsitöönäitus

Karula naisselts tegutseb Lüllemäel. Juhendaja Virve Niilisk.

 Kuidas Arula on Karulaga seotud?
1890-ndate lõpus kolis Kompuste 9-lapseline pere Rõngust Arulasse Madsa Peebu tallu.
Üks poegadest Jaan Kompus asus 1918. aastal elama  Karula  Lüllemäele. Teda peeti Karula kultuuri-ja seltsielu hingeks. Oli Karula rahvaharidusseltsi "Ärka" asutaja, näitejuht, dekoraator ja näitleja rohkem kui 100. lavastuses.
Jaan Kompus (1890 Rõngu - 1982 München) põgenes perega Saksamaale Münchenisse, kuhu jäi oma elu lõpuni ja sinna on ta ka sängitatud oma naise Leeni ja poeg Üloga.
Oma maja Lüllemäel pärandas tänasele Karula vallale Karula Naisseltsi tegemisteks kahe sõja vahel Karula kultuuri-ja seltsielu hingeks olnud Jaan Kompuse poeg Ülo.
Loe veel:
https://sites.google.com/site/arulakyla/inimeste-lood/jaan-kompus

                                                           Kompuste maja Lüllemäel

Presidendi vastuvõtt 2014

Sel aastal oli rõõm näha Eesti Vabariigi 96 aastapäeval,

 presidendi vastuvõtul Arula külast Harri ja Helle Trompi.

Pärnu kontserdimajas tehtud pilte saate näha järgmisel lingil:

http://publik.delfi.ee/news/presidendiball/hiidgalerii-parnu-kontserdimaja-vallutasid-vabariigi-aastapaeval-kaunitarid-ja-kirevad-kleidid.d?id=68095807#dgsee-127277:Ejt64SOFKXH8LvhBHAlNWy

Tartu Maratoni avatud rada Alutagusel

Arula rahvas käis lumel - Alutagusel!

Päris maratoniks meil lund ei jätku aga kuskil Eestimaal on ikka paremad seisud.

Start anti Pannjärvel, Alutaguse spordikeskuses, tuulevaiksel metsalagendikul. Startijate rivi oli pikk, sest sel aastal on lumi haruldus ja kõik talvisemad päevad tuleb ära kasutada.

  Toitlustuspunktides pakuti võimalust tee hulka tilgutada Carmolist. Toode koosneb aastast 1610. Karmoolise vennaskonna saladuses hoitud retsept 10 taime eeterlikest õlidest on vanade traditsioonide pärandina meieni jõudnud.

Carmolise tilgad olid väga populaarsed- alates auruna sissehingamisest, pealemäärimisest kuni kuristamiseni ja koos teega joomiseni välja.
 Järjest populaarsemaks muutub Carmolis sportlaste hulgas - kuuma tee sisse lisatud tilgad turgutavad ja annavad sooja.

Sõitjad rääkisid et loomulikult Carmolise tilgad sobivad ka sauna leilivette täites seal mitut eesmärki.
Kuidas ja millal täpselt Carmolise tilkasid kasutada rääkisid meie võluvad nunnarüüs toitlustajad.
Koostis on pudelitel näha: etanool (61,6%); puhastatud vesi; sidrunmelissi destillaat, lõhna- ja maitseaine (mentool); taimede eeterlikud õlid (1,0%) - harilik aniis, hiina kaneel, harilik sidrunhein, harilik sidrunipuu, tähklavendel, lõhnav muskaadipuu, nelk, lavendlilehine salvei, laialehine lavendel ja tüümian.
 Saime targemaks ja kogemuse sellest imejoogist!

  

 Arula rahvast oli nii siin kui sealpool letti. Mihkel, Airika, Risto, Volli jt. 

Prantslasi ja nende šokolaadimeest ootasime nii  meie kui fännklubi päikese loojanguni.

 Ovatsioonid ja siin ta on!

 

Kohviku tagaõues oli meie supiköök, kus ka viimased said tubli kõhutäe suppi ja meele rõõmsaks.

Head aastavahetust

On aastas olnud halba ja head,
ehk parandatud mõned vead.

On eksitud ja tehtud vigu,
me tahte järgi kõik ei liigu.

Need selle aasta mured-mõõnad,
las jäävad seljataha rõõmsalt,
sest saabumas on aasta uus
ja maha jäävad 12 kuud.

Sa homses päevas leia hetk,
et teha möödunule retk.

Meenuta veel veidi aega,
ava oma elulaegas.

Sealt võta kaasa kõik, mis hea
ning lähedasi meeles pea.

Halb ja mured jäta maha,
vana-aasta ukse taha.


HEAD VANA- AASTA LÕPPU JA UUE ALGUST SOOVIB TEIE ARULA KÜLA!

Leonhard Praks ja Arula küla

Jõuluaeg toob häid soove ja tervitusi ikka inimestelt kellega sa oled aastaid ühel või teisel moel suhelnud.
See oli vist 12 aastat tagasi kui Lutsu tallu tulid oma kunagist vanaisa sünnipaika otsima esimest korda Prakside järeltulijad. Leonhard Praksile, kes elas Austraalias, taheti saata fotosid Arula kandist. Tehti palju pilte Praksi mäest, mille nimi neid võlus, sest see kinnitas veelgi kunagist nende pere siinkandis elamist. Lutsul oli jutuks vanaperenaise Adeele Käärikuga, et rätsepmeistri Hans Praksi järgi sai mägi nime. Räägiti ajast kui Leonhard Praks ja Laine Vaher abiellusid Sangaste kirikus 1941.aastal.

 102 aasta sünnipäeva pidav Leonhard Praks abikaasa Lainega Austraalias Canberras.
Leonhard Praks on sündinud 10. septembril 1911 Arula küla Lutsu talus.

 Parimad tervitused siiakanti saadab Leonhard ilusa selge käekirjaga ja ikka kirja teel nagu vanasti.
Pildil on näha, et Inglise kuninganna on andnud Prakside perele neli auaadressi:
 Auaadressid 100. sünnipäeva ning 50., 60. ja 70. pulma-aastapäeva puhul. Nii peetakse meeles paare, kes tähistavad kuldpulmi ja pikki kooselu aastaid. Leonhard saatis ka oma pildi aegadest kui ta veel Eestis elas, õppis ja töötas, sest pärast lahkumist Austraaliasse pole ta kordagi siin käinud.

Leonhard Praks õppis Eesti Vabariigi Sõjakoolis ja Kõrgemas Politseikoolis, siis majandust Tartu Ülikoolis ja lisaks veel Sydney Technical College (Austraalia). Elukutsetena on tal kirjas politseinik ja kartograaf.
On töötanud Laakmani trükikojas, Tallinna Ratsapolitseis, Tartu ja Võru kriminaalpolitseis.
Prakside pere oli Otepää Teataja esimeste numbrite trükkimisega seotud.
Tal on Eesti Politsei ja Piirvalveameti poolt tunnustusena saadud teeneterist ja seinavapp.

Kus on veel kirjutatud Leonhard Praksist:

"Kõnnin või merre" Tiit Lääne, Enn Hallik. Tallinn ; Paduvere, 2012.
"Meritsi maailma läinud eestlaste lood" ; 1). ISBN 9789949934911. Lk. 30-37 : fot.
Austraalias Canberras elava väliseestlase, Eesti Vabariigi endise ohvitseri Leonhard Praksi elust.

Tänud Leonhardi pojale, Rein Praksile, kes saadab igal aastal meile Austraaliast imeliste vaadetega kalendri, kus nii harjumuspäratult algavad nädalad pühapäevadega.

Selline on üks sajaaastane tagasivaade selleaastasel Jõuluajal.
 Jõudu ja tervist sinna Austraaliasse!

Valgamaa Veskitee ja Arula küla

Seoses Valgamaa veskiteega tahab ka Arula küla nähtaval olla. Arulas oli kunagi peale Meegaste tuuliku veel 5 vesiveskit: Arula, Lutsu, Paaksi, Veskioru, Lalli. Tihedad sidemed on Hellenurme vesiveskiga, sest seal on mida vaadata.
Tegime koos külarahvaga täna korrastustöid endise Madsa veski ehk Lutsu kunagise vesiveski juures. Vahepeal sadas nii tihedat lund, et mõtlesime juba suusatamise peale.

Esti proovis saega töötamist.

Käisime Madsal keha kinnitamas ja Koidu Lauri vilditud piltvaipu imetlemas.

Täname kogu meeskonda ja uute tegudeni!

 6.detsembril tuleb talvine Nigulapäev, mis on vana kalendri aegadest üks aasta pikim öö ja kotkas kukubki puuotsast alla, sest küüned väsivad pikast kinnihoidmisest ära. Siim tegi Simunapäeval sillad ja Nigul pidi sillad kinni neetima aga meil siin Arula kandis juba ammu needitud.

Inglismaal on Püha Nikolausele, rahvapärimuses tüsedale, piibuga punakuuelisele lastekaitsjale pühendatud 400 kirikut, Nikolausele pühendatud kirikute hulgast on Eestis tuntuim Tallinna Niguliste kirik. 

Nikolausega on seotud palju imesid ja legende.

Nigulapäeval tõi püha Nikolaus, mitmel pool Euroopas ka püha Martin või mardivana headele lastele pähkleid ja kooke ning andis halbadele lastele vitsa.
Hollandis  käib jõuluvana nigulapäeva laupäeval või siis nigulapäeva varahommikul, mitte jõululaupäeval nagu meil.
Huvitavat Eesti veskitest vaata siit: http://arhiiv.err.ee/vaata/ajakangas-vesiveskid

Frants Seer ja Ajujaht ETV-s

Frants Seer tegeleb puidust vannide valmistamisega.

 

Oma järjekindla tööga jõudis ta TV saates "Ajujaht" finaali, hoiame talle edaspidigi pöialt. Edu sulle!

Märka Tegusaid Ühendusi

Järjekordselt toimus Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses konverents "Märka Tegusaid Ühendusi".
Oodatud olid kõik MTÜ-de esindajad ja toetajad. Pärast maavanema sõnavõttu jagas humoorikalt enesekehtestamise soovitusi Veikko Täär. Jätkati kogemusloo ja mõttenurgaga teemal "Mis meid tegutsema paneb" ja "Kuidas tegutseda rasketes oludes".

 Selle aasta "Valgamaa MTÜ ja Väärt Kodupaik 2013" nominentide tunnustamine ning nende tutvustus jätkus väga harivas ja sõbralikus õhkkonnas.

 MTÜ Arula Külaseltsi esindus - Airika Pikk, Mauri Mändoja, Voldemar Tasa ja Esti Seer võtsid vastu meie rahvale toreda tunnustuse.

    Oli au saada ühele pildile Valgamaal tänumedali pälvinud maaelu eestvedaja Aili Keldoga ja Peeter Kanguriga, kes on tiitliga "Kogukonna pärl" pärjatud pereisa 15 pere hulgas üle Eesti.

Otepää Aedlinna või Vaevaküla esindus: Maimu Ilves, Enla Odamus, Silvia Mägi ja Ene Kelder.

Nõuni küla esindajad: Dairi Lehiste,Merilyn Viks, Marika Viks, Jaan Reidolf, Katrin Kõiv.

 Veikko Tääri värvikas esinemine.

Pildid Airikalt

Meegaste tuulik Arula mõisamaal

Siin saame näha pilti eelmise sajandi algusest Meegastel.
Kui kellelgi on mälestusi Meegaste mäel olevast tuulikust ja oskaks ka midagi selle ajastu kohta öelda, andke teada.
See uhke pilt on tehtud E.Einasto poolt septembris 1927 aastal. Siin käis palju turiste ja uudistajaid.

Ka Arula mõisa vesiveskit käidi vaatamas.

 Siin mõisa südames oli kaks tammi, üks Perajärvest väljavoolul ja teine veskitamm.
1921-1927 oli Arula vesi- ja jahuveski Peeter Miksi käes rendil ja mõõdistatud. Miks töötas mõisas möldrina juba 1907.aastast. Huvitav on lugeda sisseseade ja inventari nimekirja kus oli kirjas:
Vesiratas puust, pealt löödav, peavõll puust, kuiv ratas puust, kivi pill kandilisest rauast, kedrevars puust, kivi tõrs ühes kolu ja raamiga puust, elevaator kannude ja rihmaga, kahe kastiga ja tuule passiga puust, jahu kast puust, veepais (ainult vesirenni jaoks ilma liiasilma tammita) puust, kivide ja mullaga tädetud.
1927-1929 oli omanikuks Johan Jänes, siis Peeter Pihlau, kellele müüdi koht 12 hektariga1935 aastal.

Sügisene Arula

Arula vaade

Foto: Risto.  Priske suutäis enne talve 

 

Arula Kõllimägi  

 

Arula oja 

 Kikkapuu

Pildid Eike Tasa erakogust

 Meie blogi vaatajaid on juba 22 000

Tartu 2. sügisjooks

Käisime laupäeval 5.oktoobril Tartu 2. sügisjooksul.
Nii mõnigi Arula kandist oli kiirel sügisel jõudnud veel sellestki üritusest osa võtta.
Kõiki me pildile ei püüdnudki.

Oli jooksjaid ja kepikõndijaid.

Rõõmsameelselt naabrimehe Eduard Tämmi tuju nautides.

Risto Lokk ja Voldemar Tasa proovisid rahvast ikka õigel rajal hoida.

Pildid: Risto Lokk erakogu

Otepää orienteerumiskolmapäevak Arulas

2013 aasta viimasele Otepää orienteerumiskolmapäevakule Arula külla Lutsu tallu tuli kokku üle 60 osaleja. See oli hooaja lõpuüritus koos kokkuvõtete tegemisega ja nii vallavanem Merlin Müür kui Arvo Saal Otepää Spordiklubist olid kohal.
 Päev oli õnneks päikseline ja autasustamine ning kringlisöömine toimus meie külaplatsil.

Stardis oli järjekord

Rõõmus ja rahulolev seltskond

Rajameister ja korraldaja oli Voldemar Tasa

Avatud veskite päev

 21 septembril toimus Avatud veskite päev ja kella 12-16 sai külastada kõiki veskeid ja tuulikuid Eestimaal, mis veel püsti seisavad, ka neid kus nüüd tegutseb kas muuseum, kohvik või pakutakse majutust.

Arulas oodati rahvast Lutsu endisesse veskisse. Meie veskipärandi hoidmine seisneb veskilugude ülerääkimises ja meelde tuletamises, et meie Arula külas oli sajand tagasi töötamas mitu vesiveskit. Siin oli ka Eesti hüdroloogia rajaja professor August Velneri sünnikoht.
Oli aeg kui vesiveskil oli väga tähtis koht inimeste igapäeva elus. Talumehed teadsid millal ja kus missugust jahu jahvatatakse, vastavalt sellele valiti veski.

Kui Arulas olid veskid kadunud käidi Hellenurmes jahu jahvatamas, olime ju kunagi ka üks Palupera vald. Praegu piirdub Valgamaa veskite nimekiri 143ga aga kunagi oli neid tunduvalt rohkem.

 Hellenurme veskis, ainukeses veejõul töötavas vesiveskis Eestis, toimus 20.septembril MTÜ Veskivaramu kümneaasta tegevuse tähistamine. Kokku olid tulnud kõik veskihuvilised üle Eesti.
 Veskiemand Mae Juske kostitas meid oma vastvalminud Leivakojas, andis ülevaate Veskivaramu tegevusest.
Kuulasime veskipärandi uurijate Arvo Järveti ja Riho Vahtre ettekannet vesiveskite ajaloost ja tänapäevast. Räägiti veel veskite maastikulisest väärtusest, veejõuseadmetest, taastuvenergia arengu suundadest. Seda kõike vürtsitas Contra oma vahepaladega.
Sellist elamust, mis me saime töötavast veskist ja veskiemanda toimetamisest selles omarenoveeritud tööstuspärandis, peab ise nägema. See on võimas! 


http://www.veskimuuseum.ee/index.php?page=paketid

Arula Emalätte korrastustööd

Juba on käes sügis ja lapsed lähevad kooli. Kõigi jaoks oli suvi teguderikas.
Arula Külaseltsile tuli kiri, et esitatud projekti taotlus Arula Emalätte korrastustööd rahuldatakse.

 Kõik kellel lähemal ajal on mahti kaasa lüüa töödel Emalätte juures, andke teada.
  

 
Mauri ja Kalle toimetamas Emalättel.