Ida Ertel ja Tartu Ülikool

Naised lubati Tartu ülikoolis meestest täitmata kohtadel õppima esimest korda sada aastat tagasi – 17. augustil 1915.
Tsaariaegsesse ülikooli immatrikuleeriti kuni 1918 kevadsemestrini ühtekokku 556 naisüliõpilast.
“Tartu ülikooli esimestest naisüliõpilastest väärib eraldi tähelepanu vabakuulajana õppinud Ida Ertel, kes suutis saada Venemaal advokaadiks, hoolimata sellest, et juristiametit Vene riigis naistele kohaseks ei peetud,” lausus Tartu ülikooli muuseumi teadusdirektor Lea Leppik.
“Arvati, et naised ei sobi hingeliselt, vaimselt ega füüsiliselt ülikoolis õppimiseks, rääkimata teaduse tegemisest. Lisaks kerkisid üles moraaliküsimused,” rääkis Tartu ülikooli muuseumi kuraator Terje Lõbu. “See oli aeg, kui naised pidid vaeva nägema ja lihtsalt ootama, mil ühiskond, sealhulgas õppejõud, hakkaksid neid meesüliõpilastega võrdseks pidama.”
Loe kogu artiklit:


http://novaator.err.ee/v/yhiskond/8f49ad63-3305-4f25-8d44-0da95da99432/tana-100-aastat-tagasi-lubati-naised-tartu-ulikooli-parisuliopilasteks

Kuidas oli Ida Ertel seotud meie Arula koolijuhataja Aliide Erteliga?

Rebane Emalättele

Täna viisime Lutsult Emalättele rebase skulptuuri. Kalle mõtleb kuidas kuju keerata, et ta ikka kenam välja paistaks ja oleks loomulikum.

Lapsed katsusid kas rebane ikka kannatab silitamist või jookseb ära.

 Nii me siin katsetame rebast oma kampa võtta. 

Nüüd on kõik skulptuurid oma kohal nagu planeeritud. Sannamehe käsi koos liivakellaga Madsal Ferdi sünnikohas, Rebane Emalättel, kust ta kunagi oma sabaga tõmbas jälje  maha jõe kaevamiseks. Kolmas skulptuur jäi Lutsule August Vellneri töid ja tegemisi mäletama vetevallas.
 Projekti rahastas siseministeerium, kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest.
Filmi Ferdi Sannamehe 120.  sünniaastapäeva tähistamisest Arula külas saab vaadata:
https://www.youtube.com/watch?v=GFl-PSi7r-s

Ferdi Sannamees Madsal ja Lutsul

16.juulil 2015 tähistasime Arulas oma küla mehe F. Sannamehe 120 sünniaastapäeva. Puuvõlurite puust sümboolne liivakell, mille peal skulptori töökas käsi, sai pandud Sannamehe mälestuskivi ja pingi kõrvale tema sünnitalus Madsal.

 Käsi, mis peatab aja, et mõtleksime mehele, kes oma andekusega ja oma kätega on modelleerinud paljusid kuulsusi. Teame ju, et aeg lendab linnutiivul ja peatada teda võimalik pole. Meil kõigil on oma liivakell ja meie elukilludki kukuvad sealt mineviku mustrisse. Hea, kui on inimesi, kes neid üles nopivad ja kokku panevad. 

  F. Sannamehe rikkalikke elukillukesi oli tulnud meenutama ja Sannamehe sünniaastapäeva tähistamisest osa saama hulk rahvast. Istutatud sai Ahti Tiirmaa poolt toodud põõsasmaranad. Ahti aretis on ka põisenelas "Ferdi". 
Nagu pildilt näeme austas meie üritust isegi Jõulumemm.

 Avasõnad ütles Mauri Mändoja. Seejärel laulis ansambel Roosid Ferdi-aegseid laule. Mauri rääkis ka Ferdi kodutalust ja meie küla suurest tahtest omaaegse suurmehe andele väike kummardus teha. Tutvustamist väärisid meile appi tulnud skulptorid, kunstnikud, kunstiõpetajad ja erilised tänusõnad kuulusid koolide kunstiõpetajatele, kes võtsid vaevaks suvepuhkuse ajal oma laste töid meil eksponeerida.

Pärast külavanema Voldemar Tasa tervitusi anti sõna Enriko Talvistule
 Katkend kõnest: v=oocJz7iqK9E&feature=youtu.be

 Kunstiajaloolane Enriko Talvistu aitas meil piiluda kaugete aegade taha ja noppida veel teadmata kilde skulptorist, kes oli tulnud lihtrahvahulgast, aga mitte olnud lihtne mees. Ta ei saanudki lihtne mees olla, sest õppis Kõrgema Kunstikooli Pallase I lennu koosseisus. Ühel kursusel koos Eduard Wiiralti, Kuno Veeberi ja Natalie Mey'ga. Tänu neile peeti seda ka kõige tugevamaks lennuks. 

 Ferdi Sannamehe tööde näitus Madsal. 
Pildil: Piret Paluteder, Mauri Mändoja, Enriko Talvistu.

Talvistu rääkis Sannamehe esimesest tellimusest monumentaalkunsti alal, mis oli mälestussammas Eesti Vabadussõjas langenud õpetajatele ja õpilastele Tallinna reaalgümnaasiumi hoone juurde, mis valmis 1927. a sügisel. Selle kuju taastamise raskustest tolle aja arusaamade valguses. Kõmu tekitas alasti mehe kuju. Ühed pidanud seda viisakusvastaseks ja teised kommenteerisid: mees sai endale küll hea mõõga aga mitte midagi niuete ümber, et nii paljalt ei lähe võitlusse isegi paapualased!

Sannamees oli ka väljapaistev maalija, nii nagu Wiiralt ka suurepärane skulptor. Kuulsime kuidas 1923 täiendas Sannamees end Dresdenis kujur Albikeri juures, 1932-33 Pariisis. Ta oli Kunstnike Liidu asutaja, õppejõud, professor. 1937 toimus Tallinnas Sannamehe personaalnäitus, kus oli 95 skulptuuri ja 115 joonistust. Näitusel oli väljas pronksportreed A. H. Tammsaarest, M. Metsanurgast, A. Gailitist, A. Kitzbergist, Ed. Vildest, jne. 1937 avati Tahkurannas Sannamehe loodud bareljeef Konstantin Pätsile. Sannamehe loodud pead ja büstid olid väärika hoiakuga täis pinget ja hinge sügavust, aga samas ei hoidnud ta kokku ka portreteeritava iluvigade arvelt, seega tema tööd on ehedad ja elavad. Oleme uhked meie „Tõistre Värdi” üle.

 Väga huvitav oli kuulata lugu aastast 1938 „Üks väike suur töömees”, kus suurtest kivimürakatest jagusaavale väiksele mehele isegi piip suurena tundub ja kes skulptori kätele teretamisel ei vaadanud, tundus ikka, et tal seemisnahksed kindad käes on. 

 Tiia Vali pisiplastika töötuba. 
Lutsu turismitalus sai samuti tutvust teha fotonäitusega Sannamehe töödest.

  Tiiu Esnar puulõike töötoas. 

Toimus pisiplastika konkurss-näitus. Sammalhabe ja Kingpool.

 Vanemuised Pelgulinnast

Puka kunstikooli laste tööd

Teravmeelsete pealkirjadega Otepää laste tööd.

Tallinna Tugikeskusest Juks. Naised.

Pühajärve miniplastika plastiliinist

Otepää moenäitus

Arula küla hobitegijad: mees piibuga ja küpsis.
Paluperast oli kohal Helen Ilves oma näitusega lisaks koolilastele.

Aili Vahtrapuu ja Tiiu Esnar enne näitust mõtisklemas. Kuidas seda kõike hinnata? Lootsime "F.Sannamees 120" tähistamisele vähemalt 120 tööd aga tuli märksa rohkem.

 Aili Vahtrapuu, Tiia Vali, Tiiu Esnar, Enriko Talvistu

Tõnis Kriisa savi töötoas

Meie suurimad tänud kunstnikele-skulptoritele Hannes Starkopfile, Tõnis Kriisale, Aili Vahtrapuule, Tiiu Esnarile, Tiia Valile, kes oma nõu ja jõuga meile abiks olid.

Tänud puuvõluritele Ott Oleskile ja Karl Purgale, kes oma oskusi puufiguuride loomisega näitasid.

Rebast sai vaadatud juba Lutsul mitmest küljest ja tundus, et rebanegi vaatas ümbrust.

Mõtlesime, miks mehed armastavad veeäärseid tegevusi, eks ikka sellepärst, et näkke näha.
Siia ta Arula oja kaldale, Lutsu veskitammi läheduses, valmiski.

Õhuakrobaadid ei jõudnud päeva lõpukski maanduda ja tiirlesid ikka edasi.

Aili Vahtrapuu ja Hannes Starkopf  Lutsu suures toas vestlemas. Jutuks ikka Sannamees.

Päeva kokkuvõte toimus juba kõva vihmavalingu saatel telgis. Tiiu Esnar andis ülevaate  töödest. Tänati kõiki koole ja hobitegijaid. Hannes Starkopfi käepigistus kuulus tänukirjade ja diplomite juurde. Välja oli pandud ka kinkekaardid. 

L. Palutederi eriauhind läks Tallinna Täiskasvanute Tugikeskusse. 

Kunstihuvilisi perekondi jätkus igasse töötuppa ja küsiti kas järgmisel aastal teeme jälle sellised töötoad.

Meile olid Madsalt suureks abiks Raido Mägi, Eve Koser ja Kalju Saaremäe. Aitäh!

 Meie ettevõtmist toetas Eesti Kultuurkapital, Otepää vald ja projekti rahastatakse ka siseministeeriumi kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest.

Suured tänud kõigile. Ainult koos tehes saame suurte asjadega hakkama.
Filmi üritusest võite näha: https://www.youtube.com/watch?v=GFl-PSi7r-s

Saame kokku F. Sannamehe päeval

Skulptor FERDI SANNAMEHE

120. juubeliaastapäev

16. juulil Otepää lähedal Arula külas, Madsa ja Lutsu taludes

Kell 13.00 pidulik avamine Madsal

Ferdi Sannamehe elust ja tööst räägib kunstiajaloolane Enrico Talvistu

 Seejärel siirdume Lutsule
  
Kell 14.30 lõunasupp

 Kell 15.00-17.00 töötoad (tasuta)

 Juhendavad kunstnikud Aili Vahtrapuu, Tõnis Kriisa, Tiiu Esnar ja Tiia Vali

Terve päeva tegutsevad puuvõlurid Lutsul
Näitus pisiplastika konkursile saabunud töödest
Fotonäitus Ferdi Sannamehe töödest
Muusikalised vahepalad Elva ansamblilt "Roosid"

Kohvipausid 

 Kell 17.30 päeva lõpetamine Lutsul

Pisiplastika konkursi parimate väljakuulutamine, diplomite-auhindade-tänukirjade üleandmine ja tort. Zürii esimees skulptor Hannes Starkopf.

NB! Otepää bussijaamast väljub eribuss kell 12.30 ja viib päeva lõppedes huvilised tagasi Otepääle

Broneeri koht: eike.tasa@gmail.com

Vaata lisa: http://arulakyla.blogspot.com/
Info: eike.tasa@gmail.com

Tule vaatama ja löö kaasa!

Arula ja tulemuslik koostöö

Tänu külarahvale on meie külavanemal olnud au

 sel nädalal Sangaste lossis vastu võtta tänukiri Valgamaa Partnerluskogult
Tunnustust pälvisid Arula mailt Frants Seer, Jaak Eensalu, Aili Mitt, Kadri Vaks.
Vaata pilte:

http://www.valgaleader.ee/et/uudised/374-partnerluskogu-taenuohtu

16.juuli F. Sannamees ja Arula

Tule vaatama ja osale!

Avamine Madsal ja töötoad Lutsul

Tegime ära

Arula Teeme ära mõttetalgute lõpptulemuseks olid infotahvlid Arula bussipeatuse juures ja Emalättel.

Mõeldud - tehtud! Kolmes keeles võime lugeda Arula ajalugu ja vaadata pilte minevikust tänapäevani.

Arula Emalätte vee analüüsi taustaks on kaart, kust me ka leiame kõik olulised ja tähtsad kohad kätte.
Vee analüüsi tegi Tallinnas EAK poolt akrediteeritud katselabor Eesti Geoloogiakeskuses, hüdrogeoloogia osakonna tellimusel.

Siin me siis naudime ilusat päeva ja allikat.

Täname F. Sannamehe ürituse toetajaid

Kevad toob kaasa palju üritusi koolides ja muidugi ka töid koduümbruse ilusamaks muutmisel.
Rõõm on tõdeda, et Arula küla pole samuti unustatud ja siin peetakse suviseid plaane.
Koolides ringleb Ferdi Sannamehe tööde näitus ja juba uuritakse mida põnevat siis skulptorile pühendatud  päevad juulis toovad.

 E. Bergmann. Sulptor F. Sannamees. 1954. Kips. RKM.

 Mauri Mändoja leidis oma maakodust 1967. aastal kirjastuse Kunst poolt väljaantud raamatu "Eesti skulptuur", mis sisaldas nii ilmekalt Ferdit.

Tuletame meelde ka väljakuulutatud suvist üritust:

Ferdi Sannamehe 120. juubeliaastapäeva 3D kunstikonkurss-näitus

koos töötubadega. Avamine Madsal ja töötoad Lutsul

16 juuli 2015

Tule vaatama ja löö kaasa!

Saad näha pisiplastika konkurssile laekunud töid.

Oma tööd saada 24. juuniks aadressile Valgamaa, Arula Külaselts, (V.Tasa tel. 5150092, Smart post). Töö juurde pane kinnine ümbrik autori andmetega (nimi, kontaktid, kategooria).

Teema, tehnika ja materjal on vaba. Väljakutseks on töö mõõtmed soovitavalt 120x120x120 mm.

Võib kasutada puitu, pronksi, vaske, keraamikat, portselani, hõbedat, plastmasse, traati, kipsi, savi, liiva, saepuru, liimi, tekstiili, paberit jne.

Osalema kutsume kõiki: (laste)kunstikoole, põhikoole, kunstiringe, erialaühinguid. Osaleda saad nii ühe kui ka mitme tööga järgmistes kategooriates:

hobitegijad 1 - 14 a.

hobitegijad 15 -18 a.

hobitegijad 18 ja vanemad

kunstiharidusega tegijad kuni 18 a.

kunstiharidusega tegijad 18 ja vanemad

Auhinnaks on au ja kuulsus, tunnistus ning käepigistus tuntud kunstnikult.

Iga kategooria parematele:

 kinkekaart majutusega, saunaõhtu perele, slaalomi algõpe, orienteerumise algõpe, kunstiraamatud.
Töid tagastame erisoovi korral. Meeldiv oleks kui tulete ise järele.
 Kohapeal on võimalik osaleda töötubades: savi töötoas looma ja linnuplastika, laudpuulõike töötuba jne. Tehakse ka puuskulptuure.
Fotonäitus Ferdi Sannamehe töödest.

Täpsem päevakava juuni algul. Jälgi meie blogi.

Täname Eesti Kultuurkapitali, Otepää valda ja projekti rahastab ka siseministeerium kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest.

Tule vaatama ja löö kaasa!!!

Arula kevadpeost

2.mail kutsus Arula Külaselts oma rahvast  järjekordsele 596. aastapäeval toimuvale
külapäevale, et kohtuda vanade tuttavatega  ja leida uusi,  arutleda üheskoos küla tänase ja
homse päeva üle. 2019.a saab Arula 600 aastat esmamainimisest. 

Külaplats täitus autodega ja kui rahvast sai kokku 111, siis me enam edasi ei lugenud.
Samas peeti maha ka Teeme Ära talgud, sest tööd oli palju nii külapeo ettevalmistamisel kui hiljem  ka koristamisel. Küla ajaloostend vajas uuendamist.
Mõttetalgu  teemaks oli loovus, avatus ja uuendusmeelsus, sest 15. juulil algavad  skulptor Ferdi Sannamehe  120.aastapäeva üritused Arulas ja ülesanded  ning  kohustused tuleb juba varakult paika panna.  Lubadus suve lähemale meelitada  kahjuks ei täitunud,
ilmataat oli mossis ja muudkui torises. Sellele vaatamata  kogunes Lutsu turismitallu üle 100 pidulise.

  

 Külapäeva  avas külavanem  Voldemar Tasa ja 596. aastapäeva auks istutati Ahti Tiirmaa
puukoolist toodud pihlakas. Juhan ja Ahti istutamas.

Ahtil oli kaasa toodud veel sadu fotosid tema taimekogust ja istikuid.
Suured tänud Ahtile.

  Külapeole tullakse ikka koos perega, on see ju üks väheseid kohti, kuhu nii vanavanemad kui lapselapsedki saavad koos minna.
Rahvast  lõbustas  lauluansambel „Roosid“ Elvast ja kõik lapsed said oma osavust batuudil proovida.
 Ka võis kanuuga veskijärvel sõita või läbida  orienteerumisrada

Kõigile põnevaks  uudistamiseks olid efektsed katsed, mida viis läbi  OÜ Kolm Põrsakest 
esindaja Triinu.  Kolm Põrsakest on Euroopa parimast õpilasfirmast välja kasvanud osaühing,
kuhu kuulub juba üle 70.liikme.  Triinu esitas meie üllatuseks ka mõned südamlikud laulud.

Talu suures toas oli vaatamiseks välja pandud  Aivar  Ruzanovi  puutööd.

Samuti Mart  Salumaa metallist küünlajalad ja Elo Aasranna lapitehnika näidised. 

Esmakordselt  kasutati projekti abil soetatud suurt telki ja võimendust / mikrofoni. Projekti rahastas siseministeerium kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest.
Telgist oli oluline abi sest, et „külaelanik vihm surus peale oma päevakava“.

  Üle 400 inimese on sellel Arula Vaelast pärit Toomide suguvõsa koostatud skeemil.
 Sel aastal toimunud avastus tõi meie külla elevust, kuna see osa mõisamaast on meil vähem uuritud. Täname Margus Toomi seda kõike meiega jagamast ja loodame, et üllatusi jagub edaspidisekski.
 Külarahvas kattis ühes telgis koogi- ja tordilauad, maiustusi oli nii palju ja erinevaid, et kõige paremat ei suudetudki välja selgitada, kõik maitses ülihästi. Suured tänud küpsetajatele! Teises telgis toimusid etteasted.
 Kahte telki pandi eelnevalt üles Volli, Risto, Juhani ja Mauri eestvõtmisel. Tööd oli palju, sest tuul oli väga vali  ja juhtus sedagi, et mehed lausa ise  lehvisid telgi nööride küljes.  See aga ei seganud neid veskijärvele piilumast ja luigepaari armumänge nautimast. 

Volli oli eelnevatel öödel lausa raadio mängima jätnud, et luiged  peomeluga harjuda suudaksid.
Siin näitabki luik ennast lausa silla juures. 

 Ka kitsed piilusid üle järve uudishimulikult.

Külm ja vihm kahjuks pikka pidu pidada ei lasknud, kuid rahvas oli rõõmsalt meelestatud ja lapsed küsisid, millal järgmine pidu tuleb.
Ikka tuleb, ainult aasta ongi oodata!

Arula Külaseltsi nimel Silvia Mägi