Ida Ertel ja Tartu Ülikool

Naised lubati Tartu ülikoolis meestest täitmata kohtadel õppima esimest korda sada aastat tagasi – 17. augustil 1915.
Tsaariaegsesse ülikooli immatrikuleeriti kuni 1918 kevadsemestrini ühtekokku 556 naisüliõpilast.
“Tartu ülikooli esimestest naisüliõpilastest väärib eraldi tähelepanu vabakuulajana õppinud Ida Ertel, kes suutis saada Venemaal advokaadiks, hoolimata sellest, et juristiametit Vene riigis naistele kohaseks ei peetud,” lausus Tartu ülikooli muuseumi teadusdirektor Lea Leppik.
“Arvati, et naised ei sobi hingeliselt, vaimselt ega füüsiliselt ülikoolis õppimiseks, rääkimata teaduse tegemisest. Lisaks kerkisid üles moraaliküsimused,” rääkis Tartu ülikooli muuseumi kuraator Terje Lõbu. “See oli aeg, kui naised pidid vaeva nägema ja lihtsalt ootama, mil ühiskond, sealhulgas õppejõud, hakkaksid neid meesüliõpilastega võrdseks pidama.”
Loe kogu artiklit:


http://novaator.err.ee/v/yhiskond/8f49ad63-3305-4f25-8d44-0da95da99432/tana-100-aastat-tagasi-lubati-naised-tartu-ulikooli-parisuliopilasteks

Kuidas oli Ida Ertel seotud meie Arula koolijuhataja Aliide Erteliga?

Rebane Emalättele

Täna viisime Lutsult Emalättele rebase skulptuuri. Kalle mõtleb kuidas kuju keerata, et ta ikka kenam välja paistaks ja oleks loomulikum.

Lapsed katsusid kas rebane ikka kannatab silitamist või jookseb ära.

 Nii me siin katsetame rebast oma kampa võtta. 

Nüüd on kõik skulptuurid oma kohal nagu planeeritud. Sannamehe käsi koos liivakellaga Madsal Ferdi sünnikohas, Rebane Emalättel, kust ta kunagi oma sabaga tõmbas jälje  maha jõe kaevamiseks. Kolmas skulptuur jäi Lutsule August Vellneri töid ja tegemisi mäletama vetevallas.
 Projekti rahastas siseministeerium, kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest.
Filmi Ferdi Sannamehe 120.  sünniaastapäeva tähistamisest Arula külas saab vaadata:
https://www.youtube.com/watch?v=GFl-PSi7r-s

Ferdi Sannamees Madsal ja Lutsul

16.juulil 2015 tähistasime Arulas oma küla mehe F. Sannamehe 120 sünniaastapäeva. Puuvõlurite puust sümboolne liivakell, mille peal skulptori töökas käsi, sai pandud Sannamehe mälestuskivi ja pingi kõrvale tema sünnitalus Madsal.

 Käsi, mis peatab aja, et mõtleksime mehele, kes oma andekusega ja oma kätega on modelleerinud paljusid kuulsusi. Teame ju, et aeg lendab linnutiivul ja peatada teda võimalik pole. Meil kõigil on oma liivakell ja meie elukilludki kukuvad sealt mineviku mustrisse. Hea, kui on inimesi, kes neid üles nopivad ja kokku panevad. 

  F. Sannamehe rikkalikke elukillukesi oli tulnud meenutama ja Sannamehe sünniaastapäeva tähistamisest osa saama hulk rahvast. Istutatud sai Ahti Tiirmaa poolt toodud põõsasmaranad. Ahti aretis on ka põisenelas "Ferdi". 
Nagu pildilt näeme austas meie üritust isegi Jõulumemm.

 Avasõnad ütles Mauri Mändoja. Seejärel laulis ansambel Roosid Ferdi-aegseid laule. Mauri rääkis ka Ferdi kodutalust ja meie küla suurest tahtest omaaegse suurmehe andele väike kummardus teha. Tutvustamist väärisid meile appi tulnud skulptorid, kunstnikud, kunstiõpetajad ja erilised tänusõnad kuulusid koolide kunstiõpetajatele, kes võtsid vaevaks suvepuhkuse ajal oma laste töid meil eksponeerida.

Pärast külavanema Voldemar Tasa tervitusi anti sõna Enriko Talvistule
 Katkend kõnest: v=oocJz7iqK9E&feature=youtu.be

 Kunstiajaloolane Enriko Talvistu aitas meil piiluda kaugete aegade taha ja noppida veel teadmata kilde skulptorist, kes oli tulnud lihtrahvahulgast, aga mitte olnud lihtne mees. Ta ei saanudki lihtne mees olla, sest õppis Kõrgema Kunstikooli Pallase I lennu koosseisus. Ühel kursusel koos Eduard Wiiralti, Kuno Veeberi ja Natalie Mey'ga. Tänu neile peeti seda ka kõige tugevamaks lennuks. 

 Ferdi Sannamehe tööde näitus Madsal. 
Pildil: Piret Paluteder, Mauri Mändoja, Enriko Talvistu.

Talvistu rääkis Sannamehe esimesest tellimusest monumentaalkunsti alal, mis oli mälestussammas Eesti Vabadussõjas langenud õpetajatele ja õpilastele Tallinna reaalgümnaasiumi hoone juurde, mis valmis 1927. a sügisel. Selle kuju taastamise raskustest tolle aja arusaamade valguses. Kõmu tekitas alasti mehe kuju. Ühed pidanud seda viisakusvastaseks ja teised kommenteerisid: mees sai endale küll hea mõõga aga mitte midagi niuete ümber, et nii paljalt ei lähe võitlusse isegi paapualased!

Sannamees oli ka väljapaistev maalija, nii nagu Wiiralt ka suurepärane skulptor. Kuulsime kuidas 1923 täiendas Sannamees end Dresdenis kujur Albikeri juures, 1932-33 Pariisis. Ta oli Kunstnike Liidu asutaja, õppejõud, professor. 1937 toimus Tallinnas Sannamehe personaalnäitus, kus oli 95 skulptuuri ja 115 joonistust. Näitusel oli väljas pronksportreed A. H. Tammsaarest, M. Metsanurgast, A. Gailitist, A. Kitzbergist, Ed. Vildest, jne. 1937 avati Tahkurannas Sannamehe loodud bareljeef Konstantin Pätsile. Sannamehe loodud pead ja büstid olid väärika hoiakuga täis pinget ja hinge sügavust, aga samas ei hoidnud ta kokku ka portreteeritava iluvigade arvelt, seega tema tööd on ehedad ja elavad. Oleme uhked meie „Tõistre Värdi” üle.

 Väga huvitav oli kuulata lugu aastast 1938 „Üks väike suur töömees”, kus suurtest kivimürakatest jagusaavale väiksele mehele isegi piip suurena tundub ja kes skulptori kätele teretamisel ei vaadanud, tundus ikka, et tal seemisnahksed kindad käes on. 

 Tiia Vali pisiplastika töötuba. 
Lutsu turismitalus sai samuti tutvust teha fotonäitusega Sannamehe töödest.

  Tiiu Esnar puulõike töötoas. 

Toimus pisiplastika konkurss-näitus. Sammalhabe ja Kingpool.

 Vanemuised Pelgulinnast

Puka kunstikooli laste tööd

Teravmeelsete pealkirjadega Otepää laste tööd.

Tallinna Tugikeskusest Juks. Naised.

Pühajärve miniplastika plastiliinist

Otepää moenäitus

Arula küla hobitegijad: mees piibuga ja küpsis.
Paluperast oli kohal Helen Ilves oma näitusega lisaks koolilastele.

Aili Vahtrapuu ja Tiiu Esnar enne näitust mõtisklemas. Kuidas seda kõike hinnata? Lootsime "F.Sannamees 120" tähistamisele vähemalt 120 tööd aga tuli märksa rohkem.

 Aili Vahtrapuu, Tiia Vali, Tiiu Esnar, Enriko Talvistu

Tõnis Kriisa savi töötoas

Meie suurimad tänud kunstnikele-skulptoritele Hannes Starkopfile, Tõnis Kriisale, Aili Vahtrapuule, Tiiu Esnarile, Tiia Valile, kes oma nõu ja jõuga meile abiks olid.

Tänud puuvõluritele Ott Oleskile ja Karl Purgale, kes oma oskusi puufiguuride loomisega näitasid.

Rebast sai vaadatud juba Lutsul mitmest küljest ja tundus, et rebanegi vaatas ümbrust.

Mõtlesime, miks mehed armastavad veeäärseid tegevusi, eks ikka sellepärst, et näkke näha.
Siia ta Arula oja kaldale, Lutsu veskitammi läheduses, valmiski.

Õhuakrobaadid ei jõudnud päeva lõpukski maanduda ja tiirlesid ikka edasi.

Aili Vahtrapuu ja Hannes Starkopf  Lutsu suures toas vestlemas. Jutuks ikka Sannamees.

Päeva kokkuvõte toimus juba kõva vihmavalingu saatel telgis. Tiiu Esnar andis ülevaate  töödest. Tänati kõiki koole ja hobitegijaid. Hannes Starkopfi käepigistus kuulus tänukirjade ja diplomite juurde. Välja oli pandud ka kinkekaardid. 

L. Palutederi eriauhind läks Tallinna Täiskasvanute Tugikeskusse. 

Kunstihuvilisi perekondi jätkus igasse töötuppa ja küsiti kas järgmisel aastal teeme jälle sellised töötoad.

Meile olid Madsalt suureks abiks Raido Mägi, Eve Koser ja Kalju Saaremäe. Aitäh!

 Meie ettevõtmist toetas Eesti Kultuurkapital, Otepää vald ja projekti rahastatakse ka siseministeeriumi kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest.

Suured tänud kõigile. Ainult koos tehes saame suurte asjadega hakkama.
Filmi üritusest võite näha: https://www.youtube.com/watch?v=GFl-PSi7r-s

Saame kokku F. Sannamehe päeval

Skulptor FERDI SANNAMEHE

120. juubeliaastapäev

16. juulil Otepää lähedal Arula külas, Madsa ja Lutsu taludes

Kell 13.00 pidulik avamine Madsal

Ferdi Sannamehe elust ja tööst räägib kunstiajaloolane Enrico Talvistu

 Seejärel siirdume Lutsule
  
Kell 14.30 lõunasupp

 Kell 15.00-17.00 töötoad (tasuta)

 Juhendavad kunstnikud Aili Vahtrapuu, Tõnis Kriisa, Tiiu Esnar ja Tiia Vali

Terve päeva tegutsevad puuvõlurid Lutsul
Näitus pisiplastika konkursile saabunud töödest
Fotonäitus Ferdi Sannamehe töödest
Muusikalised vahepalad Elva ansamblilt "Roosid"

Kohvipausid 

 Kell 17.30 päeva lõpetamine Lutsul

Pisiplastika konkursi parimate väljakuulutamine, diplomite-auhindade-tänukirjade üleandmine ja tort. Zürii esimees skulptor Hannes Starkopf.

NB! Otepää bussijaamast väljub eribuss kell 12.30 ja viib päeva lõppedes huvilised tagasi Otepääle

Broneeri koht: eike.tasa@gmail.com

Vaata lisa: http://arulakyla.blogspot.com/
Info: eike.tasa@gmail.com

Tule vaatama ja löö kaasa!

Arula ja tulemuslik koostöö

Tänu külarahvale on meie külavanemal olnud au

 sel nädalal Sangaste lossis vastu võtta tänukiri Valgamaa Partnerluskogult
Tunnustust pälvisid Arula mailt Frants Seer, Jaak Eensalu, Aili Mitt, Kadri Vaks.
Vaata pilte:

http://www.valgaleader.ee/et/uudised/374-partnerluskogu-taenuohtu

16.juuli F. Sannamees ja Arula

Tule vaatama ja osale!

Avamine Madsal ja töötoad Lutsul

Tegime ära

Arula Teeme ära mõttetalgute lõpptulemuseks olid infotahvlid Arula bussipeatuse juures ja Emalättel.

Mõeldud - tehtud! Kolmes keeles võime lugeda Arula ajalugu ja vaadata pilte minevikust tänapäevani.

Arula Emalätte vee analüüsi taustaks on kaart, kust me ka leiame kõik olulised ja tähtsad kohad kätte.
Vee analüüsi tegi Tallinnas EAK poolt akrediteeritud katselabor Eesti Geoloogiakeskuses, hüdrogeoloogia osakonna tellimusel.

Siin me siis naudime ilusat päeva ja allikat.