Tere. Tore, et siin oled!

Blogis anname ülevaate Arula küla tänastest tegemistest nii pildis kui sõnas.

29 juuni 2014

Vidrike Jaanitulel

27 juuni oli see päev kui Vidrike küla tegi jaanituld
 ja kutsus ka teiste külade rahvast sellest osa saama.
Väike Kantso tallu.

Vidrike kandis on tänu looduse maalilisusele üles võetud 
episoodid filmist "Nipernaadi",
"Sügis", "Sigade revolutsioon" ja "Tants aurukatla ümber". 

Siit algavad elamusmatkad Kooraste järvede ahelikus, kus on lähestikku nõnda palju järvi: Vidrike, Voki, Lambahanna, Naha, Sinika, Lubjaahju, Liinu, Alopi, Oti tiigid ja Kooraste järv. Siis allikaterikas Uikatsi järv, Kooraste Suurjärv, Linajärv, Kõverjärv, Mutsina järv, Palojärv.
Lõpuks oli suvi saabunud ja nautisime täiega õhtut.
Kantsomäe tornis käisime nautimas vaadet Vidrike järvele.
Võtsime osa viktoriinist ja saime teada palju üksikasju kohalikust ajaloost.
Hingematvalt ilus loodus, tore seltskond, rikkalik laud ja nii tekkibki igatsus uuesti kohtuda. 

Arula küla poolt tervitab Mauri Mändoja Vidrike külavanemat Ivika Nõgelit. 
Arula ja Vidrike külad on kuulunud koos Pühajärve sovhoosi, kus 
direktoriteks olid Vidrikest Marika Oeselg ja Rein Metsar. See oli Pühajärve valla ajal.
  Nautisime liigirikast taluaeda. Siin jätkus õite ja värviküllust silmapiirini.

23 juuni 2014

Rebase talu dendro- ja aiapäev

28.juuni.2014 kell 10.00 toimus
"Rebase talu dendro- ja aiapäev II" Rebase talus Valgamaal


Oli võimalus kuulata aiandusloenguid, tutvuda kollektsiooniga, tegelda rohevahetusega
ja osta soodsalt istikuid.

Seda imelist aeda peab ise külastama ja siin jätkub istikuid igale maitsele ja soovile.

 
Täpsem asukoht www.rebasetalu.net
Rohkem infot tel. 5286605 Ahti Tiirmaa
Kohtumiseni

14 juuni 2014

Nõmme Vanameeste Klubi Arulas

 Arula küla tegemisi käis vaatamas Nõmme Vanameeste Klubi.
Elurõõmu, uudishimu ja tegutsemistahet täis rännumehed Emalättel.

Loe lähemalt klubi tegevusest siit:
http://nommevanameesteklubi.blogspot.com/


Arula koolide lood 

Huvi meie Arula raamatukese vastu on olnud suur ja tagasiside positiivne. 
 Kõigest sellest muidugi on hea meel.


Raamatu lugejate tagasiside:
Eike, lugesin Su raamatut. Sa oled vägeva tööga hakkama saanud, Arula kooli ajalugu läbi aegade oli ka mitte Arula elanikul huvitav lugeda. See kingitus rõõmustas seda saades, veelgi enam lugedes, aitähh!
...
See raamat peaks olema igas Arula peres ja nüüd on teada, mida kinkida Arulaga seotud inimestele.
...
Ei teadnudki varem, et Arula oli nii vana, rahvarikas, ajalooliselt tähtsate ja huvitavate inimeste kogukond. Loodame, et ka järg tuleb talude lugude näol koos pildigaleriiga.
...
Projekt on rahastatud siseministeerium kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest. Tänud veelkord Eesti Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupile, KÜSK-ile ja Valgamaa KOP-ile, kõigile toetajatele ja koostöö tegijatele. Tähtis osa on toonasel ja praegusel külarahval, kelle mälestusi kinnitavad pildid ja ajaloodokumendid. Aitäh!

05 mai 2014

595 aastat Arulat paberil

Nii see juhtus, et 10 korda päevas vaatasime ja rääkisime ilmast. 
Kas ta ikka laseb meil mõistlikult pool päeva õues viibida. 
Tulemas ju meie selle aastaste ühiste tegemiste lõpetamine ja pidu ikka ka.
Alustasime seekord Arula Emalätte juurest.
Laual ootas juba ajalooline krahv L.Mellini kaart Liivimaa atlasest ja
 katke F.R.Kreutzwaldi "Maarahva kalendrist" aastast 1844.
Mauri Mändoja rääkis oma esmasest kokkupuutest Emalättega ning samba tegemise ja toomise loost. Põhjalik uurimus oli tehtud L.Mellini Eesti kaardistamise ajaloost.
"Hõbevalge" annetamine lättele. 
Ristot turvavad Mauri ja Teet. Ristot me annetada ei tahtnud.
 Selle imeilusa kompositsiooni mõtles välja ja teostas perekond Kluge Kopli talust. Tänud neile.
Tänati tegijaid. 
Nendeks olid AS Valmapp esindaja Kalle Põldmägi, 
koduuurijast entusiast Mauri Mändoja ja Alliku talu rahvast, kelle esindaja oli Kalle Raba.

 Külavanem Voldemar Tasa tänas ka toetajaid: Otepää ja Puka valda.
Meiega koostööd tegid AS Valmapp, Otepää Looduspark. Emalätte korrastustööde finantseerija oli Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).
Nii sünnivad Arula rahva suured asjad, mis kaugeltvaatajale on väikesed.
Meid oli kokku 48 kes ilma soojaks mõtles.
Täname kõiki.


Miks on allikas tähtis meie elus?

Eestlased on maausku inimesed ja meie jaoks on allikad ajalooloselt olulist rolli mänginud. Vesi on allikas selge, külm ja kosutav.
 
Allikavesi pidi kinkima joojale mõistust ja tarkust. Allikad olid pühad kohad ja eestlased on uskunud, et allikaveega pritsimine kosutab inimest ja varjab teda pahede eest. Alguses olnud igal veel parandav vägi küljes. Esimest päeva karjamaalt koju tulnud karjast ja esimeselt künnilt tulnud meest kasteti kindlasti veega. Allikate vett tarvitati silmade arstimiseks, lastetuse raviks, mille puhul allikale ühtlasi hõbevalget ohverdati.
Alati viidi allikaile puhtaid ohvreid ja võetud vett ei tohi kunagi tagasi kallata. Kui kallad üle kopsiku kõrva vett välja, jäävad peres kellelgi kõrvad haigeks. Ka üle käe ei tohi vett valada, siis tuleb majas riid.
 
Vesi ja tuli on ilmas kõige vanemad. Ei tohi vee vagadust kiidelda ega tulega naljatades ümber käia öeldi vanasti. Allikad on puhtuse sümbolid, vastasel juhul ei taha nad enam jääda endisele kohale. Räägitakse, et inimene kes leiab allikale viiva raja, on tagasi pöördudes rikkam.  
Siit Emalättelt on käidud vett võtmas ja juba iidsetest aegadest peale kasutati allikavett nii ravi- kui joogiveena.
Suvi on tulemas, leidke see kaunilt korda tehtud koht, et nautida seda ühe küla koostegemise vilja.

Mauri allikajutud aameniga kinnitatud, siirdus rahvas Lutsu turismitallu, et ühineda kõigi ülejäänud Arulasse tulnud pidulistega.

Nüüd siis Lutsule


  Siin olid ootamas meie puuriida majas meened. Sellel aastal  erinevad kruusid kirjaga:
Arula 1419
Emaläte 1776
Kõik ikka esmamainimise ajad. Nüüd võimalus Emalättest vett võtta oma kruusiga.

Esialgu nägi meie külapilt välja selline. Hiljem tuli rahvast juurde ja osa ka lahkus.

Naised ja lapsed pildil.

Kõik mehed keda õnnestus peoplatsilt leida. Neid jätkus majja ja metsa.
Ka põllede näitus oli Silvia Mägi abiga valmis. Silvia, Marju ja Ene kõike ülevaatamas.

Majas oli lapiteki näitus ja raamatu "Arula koolide lood" esitlus. Raamatut tutvustas Eike Tasa.
 Raamatut jätkub kõigile soovijaile. Projekt on rahastatud siseministeeriumi kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest. Täname Eesti Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgruppi, KÜSK-i ja Valgamaa KOP-i, kõiki toetajaid ja koostöö tegijaid.

Ahti Tiirmaa kinkis Arulale haruldase sahhalini pihlaka ja aitas õigesse kohta istutada.
 Lapsed rassisid takistusrajaga batuudil.
Airika, Jane ja Berit kanuuga järvel.

Mitme pere rahvas kohtus orienteerumisrajal.

Staaride paraadil laulsid ABBA, Alla Pugatšova, Üllar Jörberg, Anne Veski, Heli Lääts, Tiiu Tulp ja Miley. Vaadake ise kes on kes.






Ilves 3 start oli Arulas Ilvese talu maadel
 
MTÜ OK Ilves poolt korraldatav Eesti suurim orienteerumisvõistlus ILVES-3 .

Viimase päeva start Arulas 4. mail perekond Ilvese
 Lõuna talu maadel. 

Siit on näha, et tegemist oli rahvusvahelise võistlusega.

Mart jäädvustas selle ürituse meie jaoks.
Kaks šveitslast osalesid ka meie peol.

Orienteerumist nägime Lutsu talu MOBO rajal.
  Mis on MOBO?
MOBO ehk mobiiliorienteerumine teeb võimalikuks läbida orienteerumise püsiradu kaasaegselt, asendades traditsioonilised abivahendid uute, tänapäevaste (nuti)seadmetega. Kolm ühes mobiiltelefon asendab kaarti, kompassi ja märkeseadet.
MOBO on sobiv kõigile, kes hindavad sportlikke eluviise ja on huvitatud tehnoloogiast. MOBO ei ole lihtsalt järjekordne mäng telefonis, vaid see pakub nii mõõdukat füüsilist koormust kui arendab orienteerumisoskusi. MOBO rada võib läbida üksi või koos sõpradega, endal sobival ajal ja viisil.


23 aprill 2014

Meie küla ühistööd Emalättel

Töö, kool ja oma toimetused on paljud inimesed igapäevaselt Arulast eemale viinud.
Rõõm oli näha, et 16 meist oli mahti laupäeval Emalätte juures kokku saada.
Kes reha ja labidaga, kes nõu ja jõuga. 
Ka kõige pisematele jätkus tegevust.
Saabujaid oli nii jalgsi kui autoga.

14 aprill 2014

3. mail tähistame Arula 595. aastapäeva

Kell 14.00 kohtume Emalätte juures, kus saavad kokku loodus ja inimene, minevik ja olevik, loodus- ja kultuurilugu.

Seejärel Lutsul kell 15.00Lumi sai varakult ärasulatatud. Kõiki, kes tunnevad ajaloolist sidet Arulaga või on seotud tänaste toimetamistega, kutsume meie külla vanade tuttavatega kohtuma ja uusi leidma.

Lõkkematerjali on nii palju kogunenud, et oleks kahju lõkketuld vähestega imetleda. Koos kosutame keha talutoiduga, lustime ja tunneme ennast mõnusalt.

Meeste tants, lastele batuut, mängud, kanuu ja orienteerumine. Minevikku vaatamised fotoalbumite abil ning käsitöönäitus kohapeal.

Väike üllatus ka.
Tulles võta suvi ja rõõmus meel südames kaasa ning jaga seda meiega. Too peolauale natuke meelepärast kohvikõrvast nt. koduküpsetatud koogike, puuvili või midagi mida oled sügisel purki teinud ja mida soovid teistega jagada.

Meene ja soe söök on teid juba ootamas.

Peo heaks kordaminekuks võid teatada oma tulekust aadressil arulakyla@gmail.com või telefonil 5218653
Osalustasu (10€) saad kanda
EE311010202008060005 SEB Voldemar Tasa, ülekande selgitus - Arula pidu. Lapsed kuni 10 aastat tasuta.

Ära jää koju teleka ette tukkuma!

Kohtumiseni!

23 märts 2014

Külakroonika koostamisest

15.märtsil oli meil võimalus osaleda külakroonika koostamise koolitusel. Seda õpetas meile Haljala Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Egon Mets. Kohalike juurtega maakooli õpetajana on ta uurinud ja talletanud Haljala kihelkonna ja samuti Haljala kooli ajalugu.
Saime aimu kroonika koostamise erinevatest võimalustest ja internetis pakutavatest andmebaasidest.




Meile õpetati kuidas kasutada digiteeritud perekonnalooliste arhivaalide veebikeskkonda SAAGA: kirikuraamatuid alates 1720.aastatest, hingeloendeid (18 ja 19.saj) ja palju muid isiku-ja koduloolisi andmestikke, mille hulk täieneb iga päevaga.
Proovisime kasutada arhiivi infosüsteemi AIS ja Rahvusarhiivi virtuaalset uurimissaali VAU.
Eesti Keele Instituudi kohanime andmebaasi abil saime teada millisesse kihelkonda mingi küla kuuluas ja millisesse valda praegu kuulub.
Ajalooliste halduspiiride kaardiserverist KUPITS oli võimalik leida omaaegseid mõisate, kihelkondade, valdade piirid.
Tutvusime veel muuseumide veebiväravaga MUIS ja Rahvusarhiivi fotode andmebaasiga FOTIS.
Ja see ei olnud veel kõik.
Huvi ja tegevust jätkus terveks päevaks.

07 märts 2014

Arulast Karulasse

 
5.-29. märtsini on Valga muuseumi galeriis avatud käsitöönäitus
Karula naisselts tegutseb Lüllemäel. Juhendaja Virve Niilisk.

 Kuidas Arula on Karulaga seotud?
1890-ndate lõpus kolis Kompuste 9-lapseline pere Rõngust Arulasse Madsa Peebu tallu.
Üks poegadest Jaan Kompus asus 1918. aastal elama  Karula  Lüllemäele. Teda peeti Karula kultuuri-ja seltsielu hingeks. Oli Karula rahvaharidusseltsi "Ärka" asutaja, näitejuht, dekoraator ja näitleja rohkem kui 100. lavastuses.
Jaan Kompus (1890 Rõngu - 1982 München) põgenes perega Saksamaale Münchenisse, kuhu jäi oma elu lõpuni ja sinna on ta ka sängitatud oma naise Leeni ja poeg Üloga.
Oma maja Lüllemäel pärandas tänasele Karula vallale Karula Naisseltsi tegemisteks kahe sõja vahel Karula kultuuri-ja seltsielu hingeks olnud Jaan Kompuse poeg Ülo.
Loe veel:
https://sites.google.com/site/arulakyla/inimeste-lood/jaan-kompus

                                                           Kompuste maja Lüllemäel

01 märts 2014

Presidendi vastuvõtt 2014

Sel aastal oli rõõm näha Eesti Vabariigi 96 aastapäeval,
 presidendi vastuvõtul Arula külast Harri ja Helle Trompi.

Pärnu kontserdimajas tehtud pilte saate näha järgmisel lingil:

13 veebruar 2014

Tartu Maratoni avatud rada Alutagusel

Arula rahvas käis lumel - Alutagusel!
Päris maratoniks meil lund ei jätku aga kuskil Eestimaal on ikka paremad seisud.
Carmolise tilgad olid väga populaarsed- alates auruna sissehingamisest, pealemäärimisest kuni kuristamiseni ja koos teega joomiseni välja.
 Järjest populaarsemaks muutub Carmolis sportlaste hulgas - kuuma tee sisse lisatud tilgad turgutavad ja annavad sooja.

Sõitjad rääkisid et loomulikult Carmolise tilgad sobivad ka sauna leilivette täites seal mitut eesmärki.
Kuidas ja millal täpselt Carmolise tilkasid kasutada rääkisid meie võluvad nunnarüüs toitlustajad.
Koostis on pudelitel näha: etanool (61,6%); puhastatud vesi; sidrunmelissi destillaat, lõhna- ja maitseaine (mentool); taimede eeterlikud õlid (1,0%) - harilik aniis, hiina kaneel, harilik sidrunhein, harilik sidrunipuu, tähklavendel, lõhnav muskaadipuu, nelk, lavendlilehine salvei, laialehine lavendel ja tüümian.
 Saime targemaks ja kogemuse sellest imejoogist!




  
 Arula rahvast oli nii siin kui sealpool letti. Mihkel, Airika, Risto, Volli jt. 

Prantslasi ja nende šokolaadimeest ootasime nii  meie kui fännklubi päikese loojanguni.
 Ovatsioonid ja siin ta on!

Kohviku tagaõues oli meie supiköök, kus ka viimased said tubli kõhutäe suppi ja meele rõõmsaks.