Arula küla nägu

 Väga põnev oli ajakirjanduse vahendusel näha meie küla taevast. See nägu on Arula - Sihva tee lähistel.

http://www.valgamaalane.ee/3405051/varsked-aerofotod-louna-eestist-pakuvad-ootamatuid-avastusi
 Valgamaalt jäi kaamerasilma ette Otepää lähistele talumaa põllule joonistatud 30meetrise läbimõõduga naerunägu.
 Maa ameti foto

12 september avatud veskite päev Eestis

2015. aastal tähistatakse Euroopas tööstuspärandi aastat ja Muinsuskaitseamet kutsub kõiki huvilisi tänavustel Euroopa muinsuskaitsepäevadel tutvuma meie tööstuspärandiga.

http://www.veskivaramu.ee/veskivaramu/avatudveskid.

Eesti on väike ja minevikus valdavalt põllumajandusest elatunud maa, ometi on meie ajaloos väga põnev peatükk ka tööstusel.

Kas olete mõelnud sellele, mida tähendab „Rauaniit“, kust on saanud oma nime Sitsi mägi, Niidi, Lõime jne tänavad Tallinnas või Viskoosa Hiiumaal. Kui palju meil on veski- liitelisi koha- ja perekonnanimesid? Kas teadiste, et Eestis on juba 18. sajandil toodetud peegleid ja portselani, 20.sajandil  allveelaevu ja võidusõiduautosid? Et Eestis on olnud üle 3000 tuuliku ja ligi 800 vesiveskit, et 19. sajandil kulus enamus kartuli- ja viljasaagist mitte söögiks vaid hoopis viinavalmistamiseks?

Ligi 10% Eesti 6000st ehitusmälestistest on otseselt seotud tootmisega – viinavabrikud, meiereid, veskid, masina- ja laevaehitustehased, linavabrikud ja puuvillamanufaktuurid, paberitööstused jne. Tööstusega on aga seotud ka töölisasumid ja –asulad, teede- ja raudteedevõrk jne jne.

Tööstustel on ajaloos seega olnud suurem mõju inimeste argiipäevale ja eluolule kui me täna tajume. Säilinud lubjaahjud, viinavabrikud ja telliselöövid räägivad põnevaid lugusid ja on enamasti olulised maamärgid. Tööstusehitised on siiski üldjuhul oma olemuselt asised ja otseselt seotud tehnika arenguga. Sestap on selle mälestiste liigi saatus keerulisemgi kui kirikutel, mõisatel või uhkeldavatel elamutel, mille väärikus on sageli põhjalikult süvenematagi näha.

Muutunud maailmas on suur osa tuhandetele inimestele tööd ja leiba andnud hooned jäänud kasutuseta.

Mitmed neist mastaapsetest ehitistest on osutunud suurepäraseks näiteks vana ja uue ühitamisel. Nii on Fahle maja ja Rotermani kvartalis sündinud võimas sümbioos ajaloost ja tänapäevast. Samas tuleb tunnistada, et suur osa tööstuspärandist on sisuliselt hävimas. Kultuurimälestiste riiklikku registrit analüüsides torkab teravalt silma, et valdav enamus avariilistest mälestistest on just nimelt viinavabrikud, meiereid ja veskid. Kibeda tõdemusena tuleb tunnistada, et paljud tööstusmälestised on avamatagi „avatud mälestised“, kus juurdepääsu takistavad vaid ohtlikud varingud ja rinnuni nõgesed....

Ligi pooled Eestis riikliku kaitse alla võetud tööstuspärandist on vesi- ja tuuleveskid. Suur osa nende omanikest on tõelised veskifanaatikud, kes hoiavad ja tutvustavad pärandit, aga olulisem veelgi on see, et nad tegelevad tõsiselt veskite kaasaegse kasutusega, taastuvenergia tootmisega ja tasakaalu otsimisega loodusressurside kasutamise ja loodus- ning pärandihoiu vahel. Seetõttu teeb ka Muinsuskaitseamet tänavustel muinsuskaitsepäevadel koostööd veskiomanikke ja –huvilisi ühendava MTÜga Eesti Veskivaramu ja avatud tööstuspärandi päeval 12. septembril on avatud kümned ja kümned veskid kõikjal üle Eesti.

Ida Ertel ja Tartu Ülikool

Naised lubati Tartu ülikoolis meestest täitmata kohtadel õppima esimest korda sada aastat tagasi – 17. augustil 1915.
Tsaariaegsesse ülikooli immatrikuleeriti kuni 1918 kevadsemestrini ühtekokku 556 naisüliõpilast.
“Tartu ülikooli esimestest naisüliõpilastest väärib eraldi tähelepanu vabakuulajana õppinud Ida Ertel, kes suutis saada Venemaal advokaadiks, hoolimata sellest, et juristiametit Vene riigis naistele kohaseks ei peetud,” lausus Tartu ülikooli muuseumi teadusdirektor Lea Leppik.
“Arvati, et naised ei sobi hingeliselt, vaimselt ega füüsiliselt ülikoolis õppimiseks, rääkimata teaduse tegemisest. Lisaks kerkisid üles moraaliküsimused,” rääkis Tartu ülikooli muuseumi kuraator Terje Lõbu. “See oli aeg, kui naised pidid vaeva nägema ja lihtsalt ootama, mil ühiskond, sealhulgas õppejõud, hakkaksid neid meesüliõpilastega võrdseks pidama.”
Loe kogu artiklit:


http://novaator.err.ee/v/yhiskond/8f49ad63-3305-4f25-8d44-0da95da99432/tana-100-aastat-tagasi-lubati-naised-tartu-ulikooli-parisuliopilasteks

Kuidas oli Ida Ertel seotud meie Arula koolijuhataja Aliide Erteliga?

Rebane Emalättele

Täna viisime Lutsult Emalättele rebase skulptuuri. Kalle mõtleb kuidas kuju keerata, et ta ikka kenam välja paistaks ja oleks loomulikum.

Lapsed katsusid kas rebane ikka kannatab silitamist või jookseb ära.

 Nii me siin katsetame rebast oma kampa võtta. 

Nüüd on kõik skulptuurid oma kohal nagu planeeritud. Sannamehe käsi koos liivakellaga Madsal Ferdi sünnikohas, Rebane Emalättel, kust ta kunagi oma sabaga tõmbas jälje  maha jõe kaevamiseks. Kolmas skulptuur jäi Lutsule August Vellneri töid ja tegemisi mäletama vetevallas.
 Projekti rahastas siseministeerium, kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest.
Filmi Ferdi Sannamehe 120.  sünniaastapäeva tähistamisest Arula külas saab vaadata:
https://www.youtube.com/watch?v=GFl-PSi7r-s

Ferdi Sannamees Madsal ja Lutsul

16.juulil 2015 tähistasime Arulas oma küla mehe F. Sannamehe 120 sünniaastapäeva. Puuvõlurite puust sümboolne liivakell, mille peal skulptori töökas käsi, sai pandud Sannamehe mälestuskivi ja pingi kõrvale tema sünnitalus Madsal.

 Käsi, mis peatab aja, et mõtleksime mehele, kes oma andekusega ja oma kätega on modelleerinud paljusid kuulsusi. Teame ju, et aeg lendab linnutiivul ja peatada teda võimalik pole. Meil kõigil on oma liivakell ja meie elukilludki kukuvad sealt mineviku mustrisse. Hea, kui on inimesi, kes neid üles nopivad ja kokku panevad. 

  F. Sannamehe rikkalikke elukillukesi oli tulnud meenutama ja Sannamehe sünniaastapäeva tähistamisest osa saama hulk rahvast. Istutatud sai Ahti Tiirmaa poolt toodud põõsasmaranad. Ahti aretis on ka põisenelas "Ferdi". 
Nagu pildilt näeme austas meie üritust isegi Jõulumemm.

 Avasõnad ütles Mauri Mändoja. Seejärel laulis ansambel Roosid Ferdi-aegseid laule. Mauri rääkis ka Ferdi kodutalust ja meie küla suurest tahtest omaaegse suurmehe andele väike kummardus teha. Tutvustamist väärisid meile appi tulnud skulptorid, kunstnikud, kunstiõpetajad ja erilised tänusõnad kuulusid koolide kunstiõpetajatele, kes võtsid vaevaks suvepuhkuse ajal oma laste töid meil eksponeerida.

Pärast külavanema Voldemar Tasa tervitusi anti sõna Enriko Talvistule
 Katkend kõnest: v=oocJz7iqK9E&feature=youtu.be

 Kunstiajaloolane Enriko Talvistu aitas meil piiluda kaugete aegade taha ja noppida veel teadmata kilde skulptorist, kes oli tulnud lihtrahvahulgast, aga mitte olnud lihtne mees. Ta ei saanudki lihtne mees olla, sest õppis Kõrgema Kunstikooli Pallase I lennu koosseisus. Ühel kursusel koos Eduard Wiiralti, Kuno Veeberi ja Natalie Mey'ga. Tänu neile peeti seda ka kõige tugevamaks lennuks. 

 Ferdi Sannamehe tööde näitus Madsal. 
Pildil: Piret Paluteder, Mauri Mändoja, Enriko Talvistu.

Talvistu rääkis Sannamehe esimesest tellimusest monumentaalkunsti alal, mis oli mälestussammas Eesti Vabadussõjas langenud õpetajatele ja õpilastele Tallinna reaalgümnaasiumi hoone juurde, mis valmis 1927. a sügisel. Selle kuju taastamise raskustest tolle aja arusaamade valguses. Kõmu tekitas alasti mehe kuju. Ühed pidanud seda viisakusvastaseks ja teised kommenteerisid: mees sai endale küll hea mõõga aga mitte midagi niuete ümber, et nii paljalt ei lähe võitlusse isegi paapualased!

Sannamees oli ka väljapaistev maalija, nii nagu Wiiralt ka suurepärane skulptor. Kuulsime kuidas 1923 täiendas Sannamees end Dresdenis kujur Albikeri juures, 1932-33 Pariisis. Ta oli Kunstnike Liidu asutaja, õppejõud, professor. 1937 toimus Tallinnas Sannamehe personaalnäitus, kus oli 95 skulptuuri ja 115 joonistust. Näitusel oli väljas pronksportreed A. H. Tammsaarest, M. Metsanurgast, A. Gailitist, A. Kitzbergist, Ed. Vildest, jne. 1937 avati Tahkurannas Sannamehe loodud bareljeef Konstantin Pätsile. Sannamehe loodud pead ja büstid olid väärika hoiakuga täis pinget ja hinge sügavust, aga samas ei hoidnud ta kokku ka portreteeritava iluvigade arvelt, seega tema tööd on ehedad ja elavad. Oleme uhked meie „Tõistre Värdi” üle.

 Väga huvitav oli kuulata lugu aastast 1938 „Üks väike suur töömees”, kus suurtest kivimürakatest jagusaavale väiksele mehele isegi piip suurena tundub ja kes skulptori kätele teretamisel ei vaadanud, tundus ikka, et tal seemisnahksed kindad käes on. 

 Tiia Vali pisiplastika töötuba. 
Lutsu turismitalus sai samuti tutvust teha fotonäitusega Sannamehe töödest.

  Tiiu Esnar puulõike töötoas. 

Toimus pisiplastika konkurss-näitus. Sammalhabe ja Kingpool.

 Vanemuised Pelgulinnast

Puka kunstikooli laste tööd

Teravmeelsete pealkirjadega Otepää laste tööd.

Tallinna Tugikeskusest Juks. Naised.

Pühajärve miniplastika plastiliinist

Otepää moenäitus

Arula küla hobitegijad: mees piibuga ja küpsis.
Paluperast oli kohal Helen Ilves oma näitusega lisaks koolilastele.

Aili Vahtrapuu ja Tiiu Esnar enne näitust mõtisklemas. Kuidas seda kõike hinnata? Lootsime "F.Sannamees 120" tähistamisele vähemalt 120 tööd aga tuli märksa rohkem.

 Aili Vahtrapuu, Tiia Vali, Tiiu Esnar, Enriko Talvistu

Tõnis Kriisa savi töötoas

Meie suurimad tänud kunstnikele-skulptoritele Hannes Starkopfile, Tõnis Kriisale, Aili Vahtrapuule, Tiiu Esnarile, Tiia Valile, kes oma nõu ja jõuga meile abiks olid.

Tänud puuvõluritele Ott Oleskile ja Karl Purgale, kes oma oskusi puufiguuride loomisega näitasid.

Rebast sai vaadatud juba Lutsul mitmest küljest ja tundus, et rebanegi vaatas ümbrust.

Mõtlesime, miks mehed armastavad veeäärseid tegevusi, eks ikka sellepärst, et näkke näha.
Siia ta Arula oja kaldale, Lutsu veskitammi läheduses, valmiski.

Õhuakrobaadid ei jõudnud päeva lõpukski maanduda ja tiirlesid ikka edasi.

Aili Vahtrapuu ja Hannes Starkopf  Lutsu suures toas vestlemas. Jutuks ikka Sannamees.

Päeva kokkuvõte toimus juba kõva vihmavalingu saatel telgis. Tiiu Esnar andis ülevaate  töödest. Tänati kõiki koole ja hobitegijaid. Hannes Starkopfi käepigistus kuulus tänukirjade ja diplomite juurde. Välja oli pandud ka kinkekaardid. 

L. Palutederi eriauhind läks Tallinna Täiskasvanute Tugikeskusse. 

Kunstihuvilisi perekondi jätkus igasse töötuppa ja küsiti kas järgmisel aastal teeme jälle sellised töötoad.

Meile olid Madsalt suureks abiks Raido Mägi, Eve Koser ja Kalju Saaremäe. Aitäh!

 Meie ettevõtmist toetas Eesti Kultuurkapital, Otepää vald ja projekti rahastatakse ka siseministeeriumi kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest.

Suured tänud kõigile. Ainult koos tehes saame suurte asjadega hakkama.
Filmi üritusest võite näha: https://www.youtube.com/watch?v=GFl-PSi7r-s