"Pintsliga tõmmatud Eesti" ilmub eraldi raamatuna eesti- ja inglise keeles 2011. aasta juunis. Raamatus on 150 maastikumaali reprot ning kaardid, mille abil on võimalik igaühel minna maalil kujutatud maastikke vaatama.
Raamatu autorid Andres Eilart ja Aavo Kokk lisavas sinna ka Kalju Nagel, „Lõuna-Eesti Arula maastik“, 1988.a., koos plaanitava tekstiga.
Rohkem loe sellest ettevõtmisest www.maastikumaal.ee
Repro:Kalju Nagel, „Lõuna-Eesti Arula maastik“, 1988.a.
Arula on üks põnevamaid teeriste Otepää kõrgustikul. Üks teeharu läheb Pühajärvele, teine Sihvale ja kolmas Pukka. Pühajärve tee on kõige käänulisem ja meeleolukam. Talvel tõelist pingutust nõudev, et autoga üldse teel püsida. Mitte ainult Otepää kõrgustikul, vaid Eestis üldse on raske leida teist sarnast.
Nii Pühajärve kui Sihva poolt tulles läheb tee enne ristmikku üsna kitsaks, teeb järsu pöörde ümber Arula mõisasüdame ja laskub järsult Arula oja orgu. Mõisahooned on lagunenud, kuid kunagi oli siin Otepää kihelkonna suurim ja rahvarikkamaim mõis. Suured olid ka talud, näiteks oli 18. sajandil igas talus keskmiselt 20-30 elanikku.
Arulast ei saa mööda see, kellel on asja Eesti tuntuimasse mäesuusakeskusesse Kuutsemäel. Kuid sealkandis olles tasub kindlasti ka korraks möödujal peatuda Lutsu turismitalus, mis on Arula Sihva tee ääres. Vaated on kaunid ja orienteerumisspordiga tegelenud pererahvas oskab kohalikust loodusest jutustada rohkem kui kes iganes teine.
Eesti üks usinamaid maastikumaalijaid Kalju Nagel on Pukast Otepää poole liikudes roninud Otepää kõrgustiku nõlvast üles ja jõudnud Meegaste mäele. Ning pannud molberti üles umbes seal, kus risti üle maante läheb Tartu suusamaratoni trass. Kui määruste päraselt startinud suusataja on siia jõudnud, siis on ta sõitnunud juba ligi 30 kilomeetrit ja natuke rohkem on veel lõpuni minna. Kusagil maalil oleva metsase mäekünka taga on Arula teerist. Kaugemal sinetab Sihva kandis olev Juusamägi.
Erilise elamuse saavad need, kes tabavad kevadel õige hetke ja lähevad Tartu maratoni trassi mööda jalutama siis, kui lumi on just sulanud. Aga kuna maratonirada on nii ehitatud, et vesi ei pääseks seda uuristama ja lumi on suusarajal ju kinni trambitud, sulab lumi siin palju hiljem kui mujal. Valge soolikas lookleb üle poriste põldude ja on hea peal kõndida.
Tartlasena oli Kalju Nagel tuntud ja populaarne kodulinna vaadete maalija, aga ka tubli administraator, kes vedas Kunstnike Liidu Tartu osakonna liidrina Tartu Kunstnike Maja ehitust, mis valmis 1959. Aastal. Ateljeed said 19 kunstnikku, kortereid 12, näitusesaale oli 3. Näitusi aastas 5-6.
Enamus Kalju Nageli tema töödest valmis Lõuna-Eesti künklikel maastikel, sekka motiive Saaremaast Peipsini. Nagel ise on öelnud: “Ma vaimustun ilusast maastikust ja ma ei saa midagi maalida, kui ma ei ole vaimustatud.”
Raamatu autorid Andres Eilart ja Aavo Kokk lisavas sinna ka Kalju Nagel, „Lõuna-Eesti Arula maastik“, 1988.a., koos plaanitava tekstiga.
Rohkem loe sellest ettevõtmisest www.maastikumaal.ee
Repro:Kalju Nagel, „Lõuna-Eesti Arula maastik“, 1988.a.
Arula on üks põnevamaid teeriste Otepää kõrgustikul. Üks teeharu läheb Pühajärvele, teine Sihvale ja kolmas Pukka. Pühajärve tee on kõige käänulisem ja meeleolukam. Talvel tõelist pingutust nõudev, et autoga üldse teel püsida. Mitte ainult Otepää kõrgustikul, vaid Eestis üldse on raske leida teist sarnast.
Nii Pühajärve kui Sihva poolt tulles läheb tee enne ristmikku üsna kitsaks, teeb järsu pöörde ümber Arula mõisasüdame ja laskub järsult Arula oja orgu. Mõisahooned on lagunenud, kuid kunagi oli siin Otepää kihelkonna suurim ja rahvarikkamaim mõis. Suured olid ka talud, näiteks oli 18. sajandil igas talus keskmiselt 20-30 elanikku.
Arulast ei saa mööda see, kellel on asja Eesti tuntuimasse mäesuusakeskusesse Kuutsemäel. Kuid sealkandis olles tasub kindlasti ka korraks möödujal peatuda Lutsu turismitalus, mis on Arula Sihva tee ääres. Vaated on kaunid ja orienteerumisspordiga tegelenud pererahvas oskab kohalikust loodusest jutustada rohkem kui kes iganes teine.
Eesti üks usinamaid maastikumaalijaid Kalju Nagel on Pukast Otepää poole liikudes roninud Otepää kõrgustiku nõlvast üles ja jõudnud Meegaste mäele. Ning pannud molberti üles umbes seal, kus risti üle maante läheb Tartu suusamaratoni trass. Kui määruste päraselt startinud suusataja on siia jõudnud, siis on ta sõitnunud juba ligi 30 kilomeetrit ja natuke rohkem on veel lõpuni minna. Kusagil maalil oleva metsase mäekünka taga on Arula teerist. Kaugemal sinetab Sihva kandis olev Juusamägi.
Erilise elamuse saavad need, kes tabavad kevadel õige hetke ja lähevad Tartu maratoni trassi mööda jalutama siis, kui lumi on just sulanud. Aga kuna maratonirada on nii ehitatud, et vesi ei pääseks seda uuristama ja lumi on suusarajal ju kinni trambitud, sulab lumi siin palju hiljem kui mujal. Valge soolikas lookleb üle poriste põldude ja on hea peal kõndida.
Tartlasena oli Kalju Nagel tuntud ja populaarne kodulinna vaadete maalija, aga ka tubli administraator, kes vedas Kunstnike Liidu Tartu osakonna liidrina Tartu Kunstnike Maja ehitust, mis valmis 1959. Aastal. Ateljeed said 19 kunstnikku, kortereid 12, näitusesaale oli 3. Näitusi aastas 5-6.
Enamus Kalju Nageli tema töödest valmis Lõuna-Eesti künklikel maastikel, sekka motiive Saaremaast Peipsini. Nagel ise on öelnud: “Ma vaimustun ilusast maastikust ja ma ei saa midagi maalida, kui ma ei ole vaimustatud.”
