Tere. Tore, et siin oled!

Blogis anname ülevaate Arula küla tänastest tegemistest nii pildis kui sõnas.

21 märts 2016

200 aastat Struve meridiaanikaare mõõdistamise algusest


15. juulil 2005. a. võeti Struve meridiaanekaar UNESCO maailmapärandi objektide nimekirja.

30. juulil 1816 alustas Struve oma töid Arula (Arrol) punktis Meegastemäel.
Eestist on nimetatud Struve meridiaankaare UNESCO maailmapärandi objektideks Simuna - Võivere baasjoone otspunktid ja Tartu Tähetorni hoone. Kaitse all olevaid Struve punkte 10-st riigist kokku 34 objekti.

Struve Meridiaanikaare mõõtmised Eestis
Kokku valiti Eestis mõõtmisteks 20 põhipunkti, 2 abipunkti (Rakke ja Viru-Nigula) ja baasjoon.
Struve meridiaanikaar on triangulatsioonimõõtmiste ahel Hammerfestist (Norras) kuni Izmailini (Ukrainas), mis läbib 10 riiki kogupikkusega üle 2800 kilomeetri.
Meridiaanikaare pikkuse mõõtmine teostati ajavahemikul 1816 - 1855 astronoom F. G. W. Struve juhendamisel. Mõõtmiste suur täpsus tolle aja kohta (täpsusega ± 12 m), näitas esimest täpset pikka meridiaanikaare osa mõõtmist. Meridiaanikaar koosnes 258 kolmnurgast 265 põhipunktist. Kahjuks ei olnud kõik meridiaanikaare punktid kindlustatud, või olid kindlustatud ebapiisavalt, ning paljud neist on praeguseks hävinud.

Kes oli Arula mõisnik kui mõõdeti meridiaanikaart 200 aastat tagasi punktis Arrol?
August v. Wulf suri 1788. aastal ja tema pärijad müüsid mõisa 1. oktoobril 1812. aastal 40000 rubla eest rittmeister Adolph von Wulfile, kes valduse 1821. aastal mitmeks osaks jagas. 

16) Arrol (Arula) punkt 
Punkt on olnud kasutusel 1904. ja 1933. a riigi geodeetiliste põhivõrkude rajamisel. Viimane ülevaatus 06.1991.a. Koordinaatide järgi määratuna asub Struve punkt sellest 2366 m kaugusel NW suunas.

Harimäelt alustas Struve oma meridiaani mõõtmisi 200 aastat tagasi 29. juulil 1816.
 Mats Traat on kirjutanud Harimäest, kus asus samuti üks Struve signal punkt:

Harimägi

Mats Traat (1936)

Vaata ja imesta:
lõppematu mets lõpeb
pilgule avaneb puust eesti Eiffel

Üllatusvaade tornist
lõikab laialt lahti laotuse
nii kaugele kui silm ulatub
üle hüljatushalja Liivimaa
kus maastik minetanud mineviku –
siit ülalt tahaks valju häälega lugeda
soojad vihmapiisad haavlitena
rabisemas vastu selga
läbistamata tajumust
tolmlevast rukkist

Kadunud krahv
kõva kuulmisega
puhub jahilossi ees sarve

kõneleb kevadel 1906
pärast punast aastat
Sangaste kihelkonnakooli lõpetajatele
grüünes lõkketule ääres
asjust mida muuta ei saa
paneb südamele: õppige pillimängu

Vihm tugevneb toksib transis rähnina
torni käsipuud
kõmisevat taevatreppi

läbi tulevikuähma ei tungi
tänapäevlase tühinägelik pilk
tõesti haub vapustusi aeg
kas uusi vanu
oleneb vaatepunktist