Igihaljas lugu A. Kitzbergi sulest

Kellele ma ääle annass?

Küll jooseve ja sõidave na ringi
ja kuluteve raha, suud ja kingi.
Ja igaüits püüd puru silma aia,...
et muku esi jälle pukki saia!

Kik kiitve ennast, laitve tõisi vahvast,
ja keski see ei hooli maast ja rahvast.
Las minna krooni kurss ka nulli pääle,
kui iki annassime neile ääle!

Mis kasu on nüüd kennigi tost saanu,
et nuu om rahva vastakuti aanu?
Et üits om sots ja tõine enamlane
ja kolmas - kuri tiid mis nimeline.

Kik nema omma essitiile viitu,
kas lugegu end maa- või taivaliitu.
Ja tüü- ja rahvaerakonnalise
om üttemuudu - lüüdu inimese!

Kes rahva kasust kõneleva, trükva
ja esi muku valitsema tükva?
Nuu om vaja asjast iimal aia,
siss võiss ehk asjast tsugu asja saia.

 (A. Kitzberg, 1926)

 Meie küla mees skulptor Ferdi Sannamees jäädvustas A.Kitzbergi pronksi.

 Osa Arula lapsi käis Puka koolis. 1929. aastal tehtud VI kl pilt. 

A.Kitzberg kaabuga ees vasakul.

Pühajärve Kolgal enne Esimest maailmasõda on suvitanud August Kitzberg ehk Tiibuse Jaak, kelle lemmikpaigaks oli teeäärne suvitusmajake ehk Kitzbergi ait.

Ferdi Sannamehe 120. juubeliaastapäeva 3D kunstikonkurss-näitus

Avamine 15. juulil Madsal. Mõlemal päeval avatud töötoad Madsa veskil ehk Lutsul. Tule kohale nii vanaema kui lapselaps! Vaatamist ja tegevust jätkub kõigile.

Osalema kutsume põhikoole, kunstiringe, (laste)kunstikoole, erialaühinguid, hobitegijaid. Osaleda saab nii ühe kui ka mitme tööga.

Teema, tehnika ja materjal on vaba. Väljakutseks on töö mõõtmed 120x120x120 mm (võib kasutada puitu, pronksi, vaske, keraamikat, portselani, hõbedat, plastmasse, traati, kipsi, savi, liiva, saepuru, liimi, tekstiili, paberit jne.).

Võisteldakse järgmistes kategooriates:

hobitegijad 1 - 14 a.

hobitegijad 15 -18 a.

hobitegijad 18  ja vanemad.

kunstiharidusega tegijad kuni 18 a.

kunstiharidusega tegijad 18 ja vanemad.

Auhinnaks on au ja kuulsus, tunnistus ning käepigistus tuntud kunstnikult.

Iga kategooria parematele:

Arula küla kinkekaart majutusega, saunaõhtu perele, Kuutsemäe pilet, orienteerumise algõpe, kunstiraamatud.

! Tööd saata hiljemalt 24. juuniks aadressile:

Valgamaa, Otepää vald, Arula küla, Lutsu talu, 67411

Või Otepää Maxima SmartPOSTi (ID: 149) – Voldemar Tasa, tel. 5150092.

Töö juurde lisada kinnine ümbrik autori andmetega (nimi, kontaktid, kategooria).

Töid tagastame erisoovi korral. Oleme väga rahul, kui tulete ise järele ja osalete Ferdi Sannamehe päevadel. Veedame koos tegusad päevad! Lutsul näeme, kuidas puupakud muutuvad skulptuurideks. Võta osa pisiplastika ja muudest töötubadest. 

Kohtumiseni!

                                                                 

Head aastavahetust

Et õnnerikas aasta saabuks, et ettevõtmistes kõik laabuks,
et säiliks tervis, säraks päike ja mure oleks päris väike!

Et Sul ikka õnnestuks saada just seda, mida juba kaua igatsenud oled!
Et Sul oleks palju helgeid unelmaid, mis valgustaksid pimedaidki päevi! 

Et Sul alati oleks keegi, kellega võid jagada oma rõõme ja muresid!

Ferdi Sannamehe ja Leopold Kompuse pingi avamine Madsal

Tänase tormise ja tuulise ilmaga täitus Madsa parkla autodega. Ikka meie Arulast huvitatud inimesed jõudsid siia põlispuude ringi juurde, mida oma hiieks kutsume. Kunagise Ferdi Sannamehe kivi kõrvale on nüüd pandud pink kahele mehele. Nii skulptor Ferdi Sannamehele kui puulõikemeister Leopold Kompusele.

 Mis teeb selle koha eriliseks ja pühaks ja miks me selle pingi siia panime?
See seisneb ikkagi  koha tähtsuses inimesele.
 Meie pärimus on selline, mis kannab paikkondlikke mälestusi. Kui paik on sajandeid inimestele midagi andnud ja tähendanud ning inimpõlved on sama kaua kohta austusega eriliseks lugenud, on tegemist erilise suhtega. See eeldab ka teadmisi ja asjakohast suhtumist.
Ilutunde ja vaevaga rajatud Madsa talukohad on täna olemas ja spordibaasis käib tegutsemine suure perspektiivitundega.
 Et poleks midagi ununemahakkavat tuletasime meelde möödunut.

 Mauri Mändoja kõne mälestuspingi avamisel:

Üks kaua aega mõttes olnud tegu on tänaseks teoks saanud. Esialgu oli kellelgi see mõtteiva, siis olid kaasamõtlejad ja siis tulid tegijad. Tänu tegijatele on siin Madsamäel paigas mälestuspink kahele, meile väga olulistele, siit Madsalt pärit meestele Leopold Kompusele ja Ferdi Sannamehele. 

Pink on neile küll kahe peale ja teada ongi, et nad olid head naabrid ja suured sõbrad. Teineteisele olid nad Tõistre Värdi ja naabri Leo. Nende koolitee oli väga sarnane. Oma kooliteed alustasid nad siit Arulast, siis edasi Otepääle ja Tartu. Sealt kumbki oma teed laia maailma.

Mõlemate kohta võib nüüd ütelda ühtemoodi - olid loojad, kogujad, õpetajad. Loodan, et kui nad hingedeajal oma noorusmaad külastavad, tunnevad end nüüd siin hoopis õdusamalt, kodusemalt. Olen kuulnud, et Madsat külastavad vahel kunstiõpilased nii kaugelt Tallinnast kui Tartust ja teevad siin kaunis ümbruses oma maalilaagreid. Loodetavast tekib ehk mõneski neis huvi nende kahe mehe, F. Sannamehe ja L. Kompuse elu ja loomingu vastu. Saada selle läbi julgust ja visadust minna laia maailma õppima.

On hea meel, et siit Arula südamaadelt ongi üks noormees kunstnik-disainer peaaegu meie suurmeeste L. Kompuse ja F. Sannamehe sarnaselt ennast koolitanud, täiendanud oma teadmisi laias maailmas. Tegutseb oma loominguga, annab koolitust noorematele.

Kui mõni võib arvata, et me soojendame siin ennast mineviku tule paistel, siis see ei ole õige. Me teeme täpselt nii palju kui olud ja aeg meil lasevad teha. Aga küllap innustavad ja julgustavad mineviku tegijad meid ikka ja jälle edasi tegutsema ja mõtlema.

 Kui plaadid pingile pandud, Teet Reedi oli oma kiidusõnad Arulale ära jaganud ja ühispilt tehtud, läksime Madsa söökla saali, et jätkata Mauri meenutuste kuulamisega. Ülo Reedi rääkis lugusid Madsa spordibaasi algusaastatest ja Voldemar Tasa tuletas meelde 1980-ndaid aastaid Madsa tegevusest.

Ühtehoidva kodupaiga tiitli saanud Arula Külaselts tänas Kalle Raba, kes sel aastal on teinud juba kaks pinki külale, Toomas Uibot, kes lõikas kogu materjali, Risto Lokki, Andrus Kluget, Ahti Tiirmaad, kes on aretanud põisenela Ferdi ja veel mitu Arulaga seonduvat põõsasmarana sorti, Airika Pikka ja paljusid teisi.

 Iga töö ja tegevus on kiiduväärt. Iga mõte, mis ellu viiakse, on kuldaväärt.

Täname Kaljut ja Evet kes meid hubases ruumis vastu võtsid ja kostitasid. 

Aksel Reedi tehtud pilte näete siin:

Teet Reedi rääkis pingi avamisel: Otepää valla jaoks on see suur rõõm ja kui poeetiliselt väljenduda, siis õnnistus, et meil on olemas selline küla nagu Arula, koos külaliikumise eestvedajatega.

Miks ma nii ütlen?

Tõsiasi on, et seda soojahingelist tegutsemist ja aktiivset asjatoimetamist on märgatud ju Otepäält kaugemalgi, sel aastal leidis Arula küla tunnustamist Valgamaa Partnerluskogu ja Valgamaa Arenguagentuuri poolt kui "Valgamaa Ühtehoidev Kodupaik 2014".

Otepää valla poolt vaadates on mul rõõm tõdeda, et aktiivsus ja tegutsemislusti, mida Arula küla rahvas demonstreerib, saates korda asju, mida oleks põhjust oodata omavalituse suuruse ja võimekusega üksuselt. 

Kevadel, mai alguses taastatud Emalätte avamine ja Arula kirjaliku esmamainimise 595 aastapäeva tähistamine, 250 aastat Arula hariduse algusest raamatu "Arula koolide lood" trükk ja koolipingi panek Rebastele.

 Sügisel, enne talvise vaikuse saabumist Arula külast pärit naabripoistele Ferdi Sannamehele ja Leopold Kompusele mälestuspingi püstitamine, muud ettevõtmised nende vahele - sellise küla ja külaaktiivi olemasolu teeb Otepää vallale au!

 Katkeid Mauri Mändoja kõnest avamisel:

Pingi avamine Madsal, Valju Aloeli pildid

Ühtehoidev kodupaik 2014 Arula küla

 

Valga maavanem Margus Lepik tunnustas tänukirjaga Valgamaa MTÜ ja Väärt Kodupaik 2014 nominente

Üle-eestilise Ühisnädala käigus toimus Sangaste rahvamajas seminar «Märka Tegusaid Ühendusi», kus lisaks teadmiste jagamisele tunnustati Valgamaa MTÜ ja Väärt Kodupaik 2014 nominente. Kõik tunnustatud said maakonna kujutisega meene ning ruupori. Lisaks tunnustas maavanem Margus Lepik kõiki tänukirjaga, tuues välja just nende vabatahtliku tegevuse erinevates valdkondades.

Ühtehoidev kodupaik 2014 vääriliselt pärjati Arula küla. 

 Tegemist on Otepää valla külaga, mis tähistas sellel aastal oma 595. sünnipäeva. Sealne kogukond on väga aktiivne ja üksmeelne. Külaseltsil on oma blogi, mis kajastab põhjalikult küla ajalugu ja tänapäeva. Ilmunud on ka külaelu koolielu kajastav raamat.

Ürituse koraldasid SA Valgamaa Arenguagentuur ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

Arula külast filmi vaata siit: www.youtube.com/watch?v=FRjKMoGGRj8

 Külapeoks telk

Meil on hea meel teatada, et maavanem otsustas toetada Kohaliku omaalgatuse programmile (KOP) esitatud taotlust. Saame kevadel peo pidada juba oma telgis.
 

MAAVANEMA KORRALDUS

28.10.2014

nr 1-1/2014/365

Kohaliku omaalgatuse programmi projektide rahastamine

Võttes aluseks regionaalministri 07.03.2014. a käskkirjaga nr 1-4/45 kinnitatud dokumendi

"Kohaliku omaalgatuse programmi 2014. aasta programm dokument", 15.05.2014. a

käskkirjaga nr 1-4/93 kinnitatud dokumendi "Kohaliku omaalgatuse programmi 2014. aasta

vahendite jaotus ja kasutamise kord" ning kohaliku omaalgatuse programmi maakondliku

hindamiskomisjoni 27.10.2014. a

koosoleku protokolli:1. Kinnitan kohaliku omaalgatuse programmile tähtajaga

01.10.2014. a laekunud projektide rahastamise vastavalt lisale 1 ja lisale 2

(allkirjastatud digitaalselt)

Margus Lepik

Meede 2 – Elukeskkonna ja kogukonnateenuste arendamine

3. MTÜ Arula Külaselts

Telgi ja aktiivkõlari komplekti hange 1482,38

Projekti rahastab siseministeerium kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest.

Olla noor oma kolmandas nooruses

Oktoobri lõpus kohtusid Leedus Alytuse linnas kolme Balti riigi vanaemad, et arutada üheskoos teemal SENIOR MOTIVATION TO LEARN. Projekti sihtgrupiks ongi Leedu, Läti, Eesti vanaemad.
Projekti algatajaks ja koordinaatoriks on Riia MTÜ Grannies vanaemad. Eestit esindasid Otepää Aedlinna Seltsingu esinaine Ene Kelder ja Silvia Mägi, kes esindas kohalikku koostööpartnerit ARULA Külaseltsi.

 Üks rüblik kommenteeris: tänapäeva vanaema kannab õudse lõustaga T-särki, söödab oma kassi-koera krõbuskitega, omab nutitelefoni, istub Facebookis.

Õnneks on teatud pereväärtused siiski veel universaalsed ja kanduvad põlvest põlve. Õppimine on aga peamisi viise rakendada looduse poolt antud ajurakkude taastootmise võimet vanemas eas.
Projektikohtumine toimub ka Eestis ja nüüd on kiire tegevuskavade koostamisega nii Aedlinna seltsingu kui ka Arula külaseltsi vanaemadel, sest tahame ju anda endast parimat.

Matk Roopjärvelt Äidu järveni

Juba ammu küpses mõte teha matk möödanikku. Piirkond oli Äidu ja selle küla ümbrus. Kaardi järgi otsustades võib seal praegu parimal juhul leida kunagistest taludest ehk mõne kivihunniku ja suurema puu.

Kaasas oli Volli antud vanade talunimedega kaardid, Otepää gümnaasiumist saime Ivo Kongoti 20 talu kirjeldused peremeeste nimedega ja huvitavate seikadega külaelust. Lia, kes neid radu on matkanud juba aastaid, rääkis meile huvitavat oma tähelepanekutest.

Esimene elamus oli Roopjärv oma vaikuses.  Metsapeegeldusega ja ujumissillaga. Meil ei jäänud muud üle kui vaadata ja mõtelda kas ja millal me siia ujuma tuleme.

Ja siis see algas. Esimene talu oli Roopjärve. Nüüd ainult hunnik kive tunnistamaks kunagist aega.

Vahepeal käisime Soome Laiakivi juures. Soome talu läheduses.

 Otsisime kolme valla ühist piiriposti või kivi. Puka Meegaste, Palupera Miti ja Otepää Mägestiku küla kokkusaamist tähistab kraavi, sihi ja oja nurk. Kahjuks me ristikivi ei leidnudki aga koht on väärikas Tsooru Jaanimäe taga. Need maad olid kunagi Arula mõisa all.

Ja siis nad tulid: Salusoo, Tintso, Laane, Arumäe, Ritti, Silla, Mädajärve, Oru, Liivamäe, Kaasiku,  Suuremäe talu... Kõikjal ainult aimatavad kiviread. Kui Malle ja Riina teadsid endil kodus olevat veel nende talude pilte koos peremeestega, siis praegu oli kogu see nelja kilomeetrine lõik ainult mälestused ühe või teise kivihunniku juures. See ei olnudki nii ammu kui siin elati. Maastik on ilus ja korrastatud maratonirada on ühenduslüliks nii mõnegi talu läheduses.

Hingedepäev

Loodame, et kõigil täiskasvanutel on hingedeajal võimalusi oma keha ja vaimu selle pimeda aja üleelamiseks veidigi turgutada, et olla üksteise suhtes mõistvam, kui säravatel suvepäevadel. Kui lapsed saaksid täiskasvanute poolt mõistlikku abi ja juhatust, kus armastus ja tarkus on ühendatud, on nad kindlasti õnnelikumad! Mõistame üheskoos lapsi ja üksteist ning märkame õigel ajal neid, kelle hing on hädas! Ega siis ilmaasjata öelnud köster “Kevade”-s Tootsile: “Sa pead oma hinge eest hoolt kandma!”

 

Mida enam võtab looduses võimu pimedus, seda rohkem koguneb südamesse soojust ja valgust. 

Küünlaleegist saab veel välja lugeda nii mõndagi. Noorel kuul seitsmel järjestikusel päeval erinevat värvi küünlaid põletades on võimalik koguni tervist parandada.

Sädemeid pilduv küünlaleek tõotab peatseid uudiseid, aga samuti on see kire ja viha märk. Kui küünal ei lähe „käima" ehk siis korralikule küünlatahile vaatama leek vindub, näitab see probleemide kuhjumist, otsustusvõimetust, ummikseisu. Kui küünal põleb praksudes, näitab see, et teie emotsionaalne seisund on raske.
Keskmiselt võbelev küünlaleek tõotab teie elus muudatusi, särav ja tantsisklev leek aga eredaid sündmusi, meeldejäävaid kohtumisi. Sinine leek on sõnatu märguanne vaimolendite kohalolekust, aga ka silmapiiril terenduvast tormist.

Vaid ilus ja ühtlane küünlaleek on märk sellest, et õnn on teie õuele end mõneks ajaks parkinud, armastus vallutanud teie südame ja rahaasjadki on vonksus.

Sünnib õiget värvi küünla süütamine hommikutundidel või õhtul, on tervisest huvituja enda valik.

Ka küünalde kustutamine on kunst omaette. mingil juhul ei tohi küünlaleeki surnuks puhuda, sest sel juhul pahandate te tule- ja õhuvaime ning võite pahanduse kaela tõmmata. Küünla kustutamiseks tuleks kasutada spetsiaalset miniatuurset leegikustutajat või siis kasutada selleks munapeekrit või mõnda muud väikest topsi.

Kuufaasist olenevalt saab küünlamaagiaga oma elus üht-teist pöörata ja ringi seada: „Noorel kuul saab paljusid asju rohkendada, juurde kasvatada - armastust, tarkust, tervist, raha, õnne. Vanal kuul võib seevastu millesti liigsest ja ebameeldivast vabaneda."

Kõik need, kes igatsevad oma ellu senisest rohkem armastust, peaksid esmaspäeval selle nimel süütama kas valge või hõbedase küünla, teisipäeval on küünla värviks roosa, reedel punane.

Kel äriasjad viimasel ajal ei suju, võiksid noore kuu kolmapäeval süüdata kollase küünla ja reedel teha panused rohelisele küünlale. Raha ei tule pärast seda just robinal, kuid kuuldavasti on sel moel võimalik saavutada majanduslik stabiilsus.

Kummaline on see, et vanal kuul, kui te soovite vabaneda segavatest suhetest ja halbadest harjumustest (näiteks kasiino-, arvuti- ja alkosõltuvus), tuleks süüdata valge või hõbedane küünal, mis aitab teil puhastuda negatiivsusest. Pole keelatud kasutada ka lõhnaküünlaid, kuid need ei peaks olema liiga vänge lõhnaga. Vanilliküünal raskendab keskendumist ning viib mõtted uitradadele.

Kes on vastuvõtlikum haiguste suhtes, muretsegu koju aegsasti sinine küünal. Reedel, pärast pingelist töönädalat süüdake see õhtul, eriti hea on sinise küünla tuli kurgule.