Teeme ära Arulas

 Mõnulesime ilusa ilmaga Emalättel, Salakivi  ja Kessleri tamme juures. 

Pärast sõime talgusuppi ja kooki Lutsul. Tänud kõigile!

Emalättel olid Marika, Esti, Juhan, Aimi, Mauri, Aarne ja pildi tegi Mattias  

Salakivi seltskond: 

Andrus, Liivi, Aarne, Marika, Lia, Esti, Mauri, Aimi, Juhan, Aili, Volli, Eike, Mart. 

Pildi tegi Mattias

Huvitavad leiud 

Kes teab mis seened need on? 

Üksik uitaja 

  

 

Udumaad Leedus, Eestis ja Arulas?

 Vaadake kas tunnete ära? Kas ka tükike Arula "Udumaad" on selles treileris?

 https://elektriteater.ee/filmid/udumaades/

Liisa ja Ahto Kaasik osalesid selles filmis ja selle dokumentaali tegemisel need prantslased

külastasid Arulat.  Siin on pilt treilerist, mis on üleval ainult piiratud aja

Mälumängud Arulas

 

Mälumängu võitjad Madsal. Mis me räägime - medalid kaela ja suu magusaks. See oli eelmise aasta lõpul. Uus mälumäng toimub aga 23.03 kell 16.00 ja kõik on oodatud

Arula vastlapäev

Ristimäe talu võttis Arula rahvast vastu oma talu liumäel. Kõik lasksid liugu, sõid hernesuppi ja vastlakukleid lõkke ääres. Meid oli kokku üle 20. Kõik olid rahul. Jääme ootama uut kokkusaamist. 

 

Voldemar Tasale teenetemärk

 Otepää Teataja kirjutab:

Eesti Vabariik tänab iseseisvuspäeva eel oma teenetemärkidega inimesi, kelle pühendumus kutsetööle või kogukondlikule tegevusele on oluline osa Eesti tugevuse ja hakkamasaamise loos. Riigi teenetemärgid pälvib 157 inimest nii Eestist kui ka välismaalt.

Otepää vallast pälvisid tunnustuse Valgamaa Arula külaelu edendaja, aktiivne kaitseliitlane ja turismitalu peremees Voldemar Tasa  (Valgetähe V klass) ning Otepää Lihatööstus Edgar looja, omanik ja pikaaegne juht Maie Niit (Valgetähe IV klass).

„Riigi teenetemärgid meie inimestele ja meie toetajatele välisriikides on kinnitus nendest väärtustest, millele Eesti toetub ja mida oluliseks peab. Avatus ja demokraatia, tarkus ja hoolivus, sihikindlus ja ettevõtlikkus, visadus ja isegi vaprus – need on põhimõtted, mis ühendavad teenetemärkide saajaid," kirjutas president Alar Karis riigi teenetemärkide andmise otsuse eessõnas.

Võimlemisring, mälumäng ja tulemas vastlapäev Arulas

Arula küla mälumäng oli 24. novembril Madsal. Küsimused on koostas ja mälumängu juhis Otepää raamatukogu direktor Kaido Mägi. Registreeruda võis kas võistkonniti (võistkonnas kuni 5 liiget) või ka üksi-kaksi. 

Võimlemisring Arulas

Kutsume veelkord ühinema ka võimlemisringiga, mida juhendab Urve Kiristaja. Esimesed tunnid on juba toimunud ning osalenud julgustavad ka teisi liituma. Võimlemistunnid toimuvad neljapäeviti kell 19:00 Arula külalistemajas. Kui soovite kaasa lüüa, andke palun endast märku.

  Võite kalendrisse märkida ka Arula külaseltsi järgmiste ürituste kuupäevad: 

Vastlatrall 2. märtsil Ristimäel (kui ikka lund jagub)  

Arula küla järgmine mälumäng toimub 23. märtsil Madsal

Isadepäev

 Üks nominent isadepäevaks Arulast: 

Mauri Mändoja on isa, vanaisa ja vanavanaisana väärtustanud mehe rolli laste kasvatamisel. Tal on kaks last, seitse lapselast ja neli lapselapselast. Tema pere on alati võtnud osa küla üritustest. Mauri on oma suure järelkasvuga peredes kasvatanud huvi kodukoha väärtuste hindamisel. Lapselapsed kutsuvad Maurit hellitavalt „taaduks“ ja nii ka kogu pere. Kõik suved on Mauri liitnud ja sisustanud oma järelkasvu tegemisi maal koos puhkust veetes. Käiakse koos matkamas, küll jalgratastega ja jalgsi, kasvatatakse ning  haritakse kogu vajaminev köögivili oma aias. Rõõmsalt mööduvad saunapäevad koos tiigis ujudes ja ühise laua taga elu üle arutledes. Sport ja sportlikud mängud on siin õues teretulnud kus eri põlvkonnad saavad oma kogemusi jagada. 

Küla ajaloo uurimise seemne on ta ammu idanema pannud oma peredes ja see idaneb jõudsalt. Kõikide Arula raamatute sisu kokkupanekul on Mauri käsi mängus. Jäädvustatud on orelimeister E.C.Kessleri tööd Otepää kirikus kogu tema pere eestvõttel. Ükskõik kus tema pereliikmed maailmas ka momendil ametis on, siis Mauri oskab nad meie kogukonna nimel kokku kutsuda või tööle panna meie asjade paremaks edenemiseks. 

Selline peabki olema üks ettevõtlik aasta isa või vanaisa meie Arula mail! 

Kuna Mauri oma tagasihoidliku meelega hoidis Nõuni tunnustusüritusest tagaplaanile, siis talle anti täna üle lilled ja meened Marika Viksi poolt Otepää talvekirikus 

2024 Arula pidu Madsal

Läinud päikselisel pühapäeval pidasime juba 15. korda Arula külapidu. 

Meid oli kohal päris palju, veidi üle 50 külaelaniku ja külalise (kõik ei olnud pildistamise hetkel õiges kohas 🙂)

 Aitäh kõigile osalenutele, korraldajatele ja toetajatele! Iga osaleja sai kaasa purgi Arula õunamoosi, mis valmis paari nädala eest küla õunatalgutel. Kes peole ei jõudnud, saavad moosipurgi kätte kas Lutsu või Suureniidu talust. 

Sel sügisel ja talvel on kavas mitmeid ühiseid ettevõtmisi, milles kutsume kõiki huvilisi kaasa lööma. Järgmisel nädalal alustab võimlemisring Urve Kiristaja juhendamisel. Oodatud on nii naised kui mehed igas eas ja võimlemine hakkab toimuma neljapäeviti kell 19:00 Arula külalistemajas. Palume huvilistel endast märku anda kas mulle (tel 5236156, marika.saar@outlook.com) või Urvele (tel 5549639, urve.sarv@gmail.com). 

Sügisel on plaanis veel mälumäng ja filmiõhtu. Kuupäevad ja täpsema info saadame peatselt. Külapeal sai välja hõigatud üleskutse kohalolnutele - kui kellelgi on ideid ja soove, mida võiksime koos ette võtta, palun andke teada. 

Puka mehed laulmas

Evald Raidma saatel 

Mauri, Piret 

Marika ja Aimi  

Toivo, Aimi, Aime, Liivi, Andrus 

Manona pojaga 

Aarne, Liivi, Andrus, Ene, Eike, Robin...

Mõnusat sügise jätku ja peatse kohtumiseni!
 Marika

Arula 15. külapidu Madsal

Hea Arula rahvas!

Olete väga oodatud traditsioonilisele Arula külapeole Madsal 20. oktoobril kell 14:00  

Arula esmamainimisest on möödas 605 aastat! Suisa juubel! 

Kavas on muusikaline üllatus, orienteerumine lastele ja hingelt noortele ning tervitused külalistelt Otepää kirikust. Teeme kokkuvõtte seni tehtust ning peame tulevikuplaane.

Palume kõigil võtta kaasa veidi söögipoolist ühisele lauale, nagu ikka pakume kohapeal ka suppi ja kohvi.

Oleks tore, kui annate oma tulekust märku kas mulle (meilitsi või telefoni teel 5236156) või Eikele (5218653).

Palun võtke kaasa ka veidi sularaha, et anda võimalusel oma panus külapeo ja järgnevate külaseltsi ettevõtmise toetamiseks. Kes seekord tulla ei saa, aga sooviks ka meie tegemistele õla alla panna, siis on võimalus teha ülekanne külaseltsi kontole MTÜ Arula Külaselts EE201010220112835014.

Palun levitage infot külapeo kohta ka oma lähemate ja kaugemate naabrite hulgas!

Korralduskomitee nimel tervitades 

Marika

Marika Saar  

Arula külavanem

Tel. 5236156

Õunamoosi ja mahla tegemise talgud

 Tänu Mattiase rikkalikule õunasaagile ja lahkele pakkumisele, saime teha nii mahla kui moosi talgud

Silmailu kui palju...  

Mahlategu Ristimäel Aarne valvsa pilgu all

Moositegu Lutsul

Urve, Marika, Aimi ja Aime usinate sõrmede voor

Ilus ilm, hea tuju ja rõõmus, tänulik seltskond. 100 purki said kaaned peale.  

Tänud, et aitasite moositalgutel teoks saada! Oli tore, aga saime koos hakkama ja samuti hulga ideid ja mõtteid vahetatud edaspidiste ettevõtmiste tarvis. Veelkord suur tänu!!!

Vanim Arula elanik Hilda Kasemets

 Vanim Arula elanik Hilda Kasemets sai 100 aastat vanaks septembris  

Hilda tänab kõiki, kes teda õnnitlesid selle tähtpäeva puhul. 

Hilda on oma tegusa elu jooksul pidanud mitmeid ameteid. Muuhulgas olnud võitööstuses laborant, aastakümneid Sihva kaupluse juhataja, Valga linnas kindlustusagent, Pühajärve koolis majanusjuhataja, Pühajärve puhkekodus ettekandja, töötanud nii Piiri kui Madsa spordibaasis. 

EELK Otepää Maarja kogudus 800

 

Kontsertjumalateenistus Otepääl. 

Selline reklaam Otepää Maarja koguduse 800 juubeli puhul 

Jakob Hurt, Ernst Carl Kessler, Jaan Maior, Linda Maior Otepää kirikus ja Jaanituli Järve talus

Mis me kuulsime ja nägime täna Otepää kirikus? 

 Saime teada järgmist: 

Sel aastal täitub185 aastat eesti vaimuliku, rahvaluule- ja keeleteadlase ning ühiskonnategelase Jakob Hurda sünnist. 

216 aastat möödub Arulast pärit orelimeister Ernst Carl Kessleri sünnist.  

125 aastat möödub Jaan Maiori sünnist, kes oli Hargla ja Otepää Maarja koguduse õpetaja. Abikaasa  Linda Maior oli Otepää Maarja koguduse abiõpetaja, teine ordineeritud naisvaimulik Eestis. 

Heivi Truu rääkis põhjalikult Jakob Hurda elust ja tööst. 

Teine ettekanne oli Jaan ja Linda Maiorist. Paljudele tuli üllatusena, et Ave Kumpas kes oli eesti muusikapedagoog on nende tütar, kelle tuntumate õpilaste hulgas on Maarja-Liis Ilus, Hanna-Liina Võsa, Kaido Põldma. 

Ave Kumpase tunnustuste hulka kuuluvad:  Valgetähe medaliklassi teenetemärk, Riho Pätsi Koolimuusika Fondi stipendium ja Tallinna ülikooli sajandi vilistlane. 

Maiorite imelises peres Otepääl kasvasid muusika ja kultuurihariduse keskel lapsed, kes jätkasid vanemate elutööd.

 Ave Kumpas Maior meenutab: meie kodus toimusid pidevalt kontserdid, näitused, kokkusaamised, üritused – sellest kujunes omamoodi alevi kultuurikeskus. Meie, lapsed, olime kõikidesse neisse tegemistesse kaasatud: kuulasime ja panime tähele, terve see keskkond avaldas meile mõju. Hiljem olen mõelnud, et minu muusika juurde jõudmine oli loomulik ja ootuspärane, sest mu lapsepõlv oli muusikat täis. Isa mängis viiulit ja ema klaverit, ema läks veel 50-aastasena orelimängu õppima. Kogu pere oli musikaalne. Lapsepõlvele mõeldes meenuvadki mulle eelkõige muusika ning armastus ja üksteisest hoolimine. Meie peres ei kurjustatud ega riieldud lastega. Me pole omavahel elu jooksul mitte kordagi tülitsenud. Meiega koos elasid ka vanaema ja vanaisa. Vanaema oli see, kes meile õhtuti magamamineku eel lugusid vestis ning kirikulaule ja rahvalaule laulis.

Sander Mändoja, meie Arulast, on leidnud veel ajaloolisi fakte Ernst Carl Kessleri elust ja tegemistest maailmas. Ta tänab ka Kessleri tamme ümbruse korrashoidjaid ja tähistajaid. 

Sander Mändoja ettekannet loe siit.

Kirikuvõlvide all kõlab inglihäälne ansambel lisades hingehellust tänasesse päeva 

 

Tänulikud kuulajad sel tähtsal, ajaloolisel päeval Otepää kirikus

Jaanituli Järve talus 

Hea Arula rahvas!

Selle aasta jaanipühad on nüüdseks möödanik ja rõõm on meenutada läinud reedel toimunud Arula jaanitule pidustusi.

Oli väga tore Järve talus paljudega teist kokku saada. Saime koos juttu ajada, tantsu lüüa, muusikat kuulata, uhket jaanituld nautida ning lustida. Suur aitäh kõigile, kes üritusse panustasid, kas siis mõtte, teo, hea sõna, oma kohalolu, toitude-jookide, osaluspanusega või mõnel muul viisil. Aitäh ka neile, kes küll sel korral tulla ei saanud, aga kirjutasid või helistasid ja teada andsid, et on mõtetes meiega ning järgmisel korral püüavad kindlasti kohal olla. Eriline tänu ja kummardus läheb Järve talu pererahvale, kes meid lahkelt vastu võtsid ja mõnusat äraolemist pakkusid!

 Sel suvel saame kindlasti veel kokku. Tänaseks on juba teada, et 21. juulil kell 14 toimub Otepää kirikus Hurda ja Kessleri päev, mille korraldamisse ka meie külaselts õla alla on pannud. Täpsema info saadame ürituse lähenedes.

Tänu ja tervitustega

Marika

Arula külavanem

Hurda ja Kessleri päev

On tulemas Hurda ja Kessleri päev. 

Meile saabus selline kiri:

Armsad sõbrad!

Pärast eelmise aasta toredat Kessleri-üritust pidasime plaani, et jätkata suviste Hurda ja Kessleri päevadega. Oleme arutanud Otepää koguduse ansambli ja Mauri Mändojaga, et sobiv aeg oleks, 21.07.24 kl 14, mil algab Otepää koguduse peajumalateenistus Maarja kirikus.

Õnnistussooviga

Mart Jaanson

EELK Otepää koguduse hooldajaõpetaja

 

Eesti lipp 140

Täname kõiki Eesti lipu 140. sünnipäeval käijaid. 

Fotod tegid Valju Aloel, Maris Ojasuu ja Eike Tasa. 

Ühel või teisel moel võttis meie külast sellel päeval üritustest osa 16 inimest: Mauri, Aimi, Marika, Aarne, Volli, Eike, Maris, Meelis, Aili, Kadri, Annely, Maia, Kaja, Ahto, Toomas, Marju.

Otepää pastoraadis on avatud ka Eesti Rahva Muuseumi näitus "Meie lipu lugu". Näitus on avatud kuni 20.08.2024

 

Arula Jaanituli ja Eesti lipu 140. aastapäev

 

Jaanituli Järve talus Perajärve kaldal. 

Olime siin aastal 2010 kui pidasime esimest Arula rahva kokkusaamist

Hea Arula rahvas!

21. juunil kell 18 olete oodatud Arula jaanitulele. Meid on lahkesti lubanud võõrustada Järve talu. Plaanis on korraldada sportlike mänge ja tegevusi lastele, saab keerutada jalga, juttu ajada ning laulda. Huvilised saavad minna väiksele matkale. Söögid-joogid palume ise kaasa võtta, kuid söögipoolise osas võiksime omavahel ära jagada, kes toob magusat, kes soolast jne. Jaanitule korraldamisse on väga oodatud panustama kõik, kes vähegi jaksu, aega ja tahtmist. 

Kui olete valmis korraldusmeeskonnas osalema, andke palun endast märku kas mulle (Marika, tel 5236156) või Eikele (tel 5218653). 

Lähenemas on Eesti lipu 140. aastapäev. Sel puhul korraldatakse 4. juunil uhke üritus, millest ka meil on võimalik osa saada. Ettepanek on Arula külaseltsiga osaleda rongkäigus Pühajärvelt Otepää kirikumõisa (3 km). 

Esti idee ja Eike teostusena valmis Arula küla vimpel/lipp, mille all meil on uhke sammuda. Rongkäiguga võib ühineda nii Pühajärvelt kui ka Otepää linnas. 4. Juuni on küll tööpäev, kuid kel vähegi võimalik, tulge! Palun andke enda tulekust teada kas mulle (Marika, tel 5236156) või Eikele (tel 5218653).

Aastapäeva kava:

Otepää tähistab austusega ja pidulikult Eesti lipu 140. aastapäeva! Tule ja veeda terve päev Eesti lipu hällis, Otepääl!

09.30 – 10.30 – Hommikulaud Pühajärve lauluväljakul

11.00 – 11.45 – Rongkäik Pühajärvelt Otepää kirikumõisasse

11.45 – 12.45 – Tervitused ja sõnavõtud kirikumõisas

13.00 – Jumalateenistus Otepää Maarja kirikus

19.00 – Eesti lipu 140. aastapäevale pühendatud kontsert (Esineb Rahvusooper Estonia poistekoor)

Rohkem infot: www.otepaa.ee

 

Teid kõiki väga oodates ja tervitades

 

Marika

Arula külavanem

Tel. 5236156

Tegime ära

Emalättel 

Mauri meenutab kivi toomist ja paigaldamist. See on meie ajalugu mida meenutada

Arula rahvas sai kokku ilusal kevadpäeval 28.aprillil, et üheskoos Teeme Ära talgute raames kodukanti korrastada. Tegime korda Kõllimäel asuva Arula kivi, Kessleri tamme ja Emalätte  ümbruse. Lõpetuseks sõime talgusuppi ja -kooki Lutsu talus. 

Suur tänu kõigile, kes kaasa lõid - talgulistele Alliku, Mõisaveski, Lutsu, Järve, Pakese, Palumetsa, Vahi, Ristimäe ja Suureniidu taludest! 

19. sajandi kaart Arula südamest

Kessleri tamm asub sellel kunagisel mõisaajal istutatud puuderingil. Tee viis üle Kõllimäe, Jaanitule pinkidega ääristatud asemekohast mööda Perajärve äärde, kus käidi suplemas ja kalu püüdmas. 

Oh, mis ilusal ajal oli kõik siin korras ja floksialleed viisid Kõllimäele.

Meie kivi oli ikka alles 

Teeme ära üritus 28. aprillil kell 12.00 Emalättel

Arula küla teeb oma "Teeme ära" talgud 28. aprillil. Koguneme kell 12.00 Emalätte juurde. Osa saavad minna ka Arula kivi ja Kessleri tamme juurde. 

 Võtame kaasa töökindad ja rehad. 

Talgusuppi sööme Lutsul

 Teeme ära talgutest kirjutatakse: 

Sel kevadel kogunevad kümned tuhanded Eestimaa inimesed juba seitsmeteistkümnendat aastat Teeme Ära egiidi all, et kaasa aidata oma kodukandi elu edenemisele. 2008. aastal peetud suurest Teeme Ära prügikoristusest ning sellele järgnenud 2009. aasta mõttetalgutest kasvas välja üle- eestiline Teeme Ära talgupäev, mis tänavu toimub täpselt samal kujul juba 15ndat korda. Seepärast otsustasime nimetada 2024. aasta sümboolselt ka talgukultuuri aastaks. Tänavu pööratakse koostöös Päästeametiga tähelepanu kodukandi veekogude ohutusele, et aidata ennetada traagilisi veeõnnetusi. 

 Teeme Ära talgupäeva eestvedaja Henrik Raave sõnul käivad talgukevade ettevalmistused kõikjal üle Eesti. „Tänavu võtame fookusesse koduümbruse veeohutuse, elurikkad õppeaiad ja kultuurielamused, sest need teemad on sel kirjul talgukevadel meie jaoks kõige tähtsamad,“ rääkis Raave. „Muidugi saab talgutöid teha iga kogukonna äranägemise järgi kõikvõimalikel teemadel nagu ikka, olgu selleks siis heakorra- või külatalgud, korteriühistu või looduskaitse talgud, prügikoristus või hoopis mõttetalgud.“ Talguid saab kirja panna ja valida talguveebis www.teemeara.ee 

 Kohtumiseni

Arula uus külavanem Marika Saar

 Armas külarahvas! 

Oleme valinud Arulale uue külavanema. Marika Saar Suureniidu talust on valmis meie kõigiga koos tegutsema ja meie oleme valmis jagama kõiki külaga puudutavaid probleeme temaga.

Marika Saar 

Marika Saar on Tartu Ülikoolis õppinud proviisoriks ja töötanud apteekrina Pärnus Saare apteegis ja Pärnu haigla apteegis. Praegu on ta kliinilise proviisorina ametis Tartu Ülikooli Kliinikumis ning kliinilise farmaatsia nooremlektorina Tartu Ülikoolis. Arulasse Suureniidu tallu kolis Marika elama 2018. aastal, kuid siinkandis on elanud tema esivanemad juba mitu põlve.

Marika on löönud kaasa meie küla pidude korraldamisel ja orelimeister E.C.Kessleri plaadi sisseõnnistamisel Otepää kirikus.. 

Oleme kindlad, et meeldiv koostöö külarahvaga jätkub. 

Ka Lutsu talu uksed on alati avatud kõigile ja oleme valmis külarahvaga kokkusaamisi meie suures toas korraldama. 

Vaata ka Otepää valla leheküljelt:  https://www.otepaa.ee/kulavanemad

Meie Arula kooli juhatajast kui kirjanikust Alide Ertelist on kirjutatud ajakirjas "Keel ja Kirjandus"

 

Arula kooli juhataja 1914-1916 

Elu nagu algebra 

Alide Elise Ertel, ka Aliide Ertel, sündinud 25. VII 1877 Sangaste kihelkonnas Laatre vallas (mõisaaegse nimetusega Foelck) Soome talus, surnud 20. XII 1955 Pukas Ala-Linnamäe talus

Kirjanikutee algusaja allegoorilise pala uhkes üksinduses kasvanud, teistega liitumast keeldunud ja viimaks üksikuna hukkunud tammest on Ertel lõpetanud järgmiselt: „Kellegil ei olnud tema õitsvast elust kahju, keegi ei mälestanud teda järele, sest keegi ei olnud teda ju tundnud, ja ta ei teinud kellegile oma elus ei hääd ega paha. 

Üksi oli ta elanud, üksi elutormidega võidelnud, kuni ta jõud katkes, üksi surnud ja üksi lamab ta sääl, kuni ta kord põrmuks ja mullaks saab, üksi, ainuüksi!” (A. E. 1901: 45) Nii nagu kirjeldatud tammepuu, on ka Ertel oma võitlustes jäänud suuresti üksi. Ta ei leidnud mõistmist oma perekonnas, kolleegidest õpetajate, kohalike elanike, lugejate seas ega kirjanike ringkonnas. Teda siiski tunti ja ta ei ole ka tänapäeval täielikult unustusse vajunud. 

Alide Ertel väärib meelespidamist kui julge ja iseteadlik naiskirjanik XX sajandi algusest.  

A.Ertelist kirjutas Taimi Grauberg, Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi magistrant 

Vaata kogu artiklit:

https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/35783

Arula rahvas Tartu Maratonil

 Kultuslik suusapidu tõi jälle kokku tuhandeid spordisõpru kõigist Eestimaa nurkadest ja maailma kõige kaugematest paikadest.

President külastas Matu TP-d 

Meenutati ammuseid suusasõite

Meeleolu oli hea ja ilm ilus!

Vaata ka: https://www.facebook.com/watch?v=3207374089442311

------------------------------------------

ARULA  KÜLA  ÜLDKOOSOLEK

Arula küla üldkoosolek toimub pühapäeval 17.märts 2024.a algusega kell 14.00 Lutsu talus

Kavas:

1. Aruanne eelnevast

2. Arula külavanema valimine

3.Tulevikuplaanidest

 

11. veebr kl 12 Lutsu talus Palunõia koosolek

 Jätkame Arula küla kolmanda raamatu koostamist

Esimene oli Arula koolide lood (2014), teine Arula päästetud pärimused (2018).

Pärimuste raamatus oli lugu Palunõiast ja tänu kunstnik Roland Seerile teame, milline ta välja näeb. Roland andis loa kasutada tema loodud kujutist - Palunõida võib rõõmsalt joonistada, koomiksi sisse panna, kampsuni sisse kududa või temast hoopis savikuju teha.  

Palunõid külmkapi magnetil

Kolmanda raamatu peategelane on Palunõid ja sisuks on tema räägitud lood. lmselgelt ei räägi Palunõid ise midagi. Meie paneme talle sõnad suhu, joonistame ta koomiksisse või pildile,

Arula inimesed ise otsustavad, kellega on Palunõid nendes lugudes ja piltides koos.

Ootame jätkuvalt loomingut ja kaastööd:  Tekstid, lood, luuletused, mõistatused, ütlused, anekdoodid jne

Pildid, fotod, fotolavastused, koomiksid, kollaazid, skulptuurid, installatsioonid, illustratsioonid, esemed, kujundused jne

Plaan on hoida mahtu nii, et pool on tekst, pool illustratsioonid/fotod. Eks näis, kas õnnestub.

Ajakava:  

2024

11. veebr kl 12 Lutsu talus Palunõia koosolek 

mai-juuni - tekstid/pildid kokku koguda, kokku kirjutada ning teha ära suurem osa toimetaja töö 

september- detsember - toimetamine, testlugemine, tagasiside kasutamine, kujundamine (kunstnik Anna Otsolainen on nõus kaasa lööma), küljendamine

2025

trükifaili loomine, trükkimine

Teksti toorikut saab kasutada inspiratsiooniks joonistuste, kujukeste, koomiksite, kollaazide jne tegemiseks, looduse pildistamiseks. Tehtud esemed (näiteks Palunõia kujutisega kindad vms) saab üles pildistada.  Palunõid on seni jõudnud rändrahnule, külmkapi magnetile, turukotile, kohvikruusile.

Kui ei soovi kirjutada, aga loete meelsasti, olge palun nö testlugejaks ja andke toorikule tagasisidet. Kuna see ei ole valmis tekst, saab tagasisidet ka rakendada.

Oodatud on ettepanekud, ideed, mõtted.

Mitu pead on ikka mitu pead.

Piret Paluteder 

P.S. Tekst on saadetud kirjaga külaelanikele, kes võiksid aidata raamatu koostamisel

Head vana aasta lõppu!

 

Olgu õnne, olgu tervist, kodusoojust, edu töös, olgu rõõme, olgu sõpru, 

kogu uue aasta sees!