Pingi tegemise lugu

Pingi tegemise lugu oli järgmine:
Pireti pingi tegemise mõte tuli mitmel inimesel korraga. Esimesed olid Silvia, Ellen Reet, Mauri.
Kõigepealt valisime pingile koha.
Mauri tuli kogu oma perega kohta kujundama. Aitajaiks olid Paavo, Sander, Siim ja väikesed abistajad Laurits ja Harald. Avasime vaate järvele.

Ideid oli ka disaini osas. Risto, Volli, Juhan, Mauri, Jaak, Ellen Reet, Silvia, Paavo, Airika, Lia, Andrus, Aare, Ants, Johannes, Toomas, Sigrit, Juta ja teisedki avaldasid oma arvamust: kuidas, kuhu, mis puust.


Aega kulus ka pingi tegemiseks erinevate kasvavate puude ülevaatamiseks, mida pakuti.
Mauri pakkus kahte saarepuud, Jaak tamme, Ants ja Aare samuti tamme, Volli saart jne.
 Toomas aga, kes parasjagu oma metsas raiet tegi, tuli välja ideega teha pink ilusast haavast, millel metsas väike väljavalitu nups küljes.
 Nii me siis otsustasime Toomase puu kasuks.

Toomas ise lõikas oma saekaatris materjali valmis. Stella ja Kerly abistasid teda seejuures.

                                        Volli ja Risto rõõmustavad: Luiged lendasid järvele

Risto oli meie pingimeister, kes oli varemgi sellega kätt proovinud ja tal ka täpselt teada missugused detailid ja kui pikad nad peavad olema. Siin abistasid teda nii Volli kui Jaak.

21. juuli oli see päev, kui ilus, uus Pireti pink tekkis meie Arula peoplatsi äärde, Lutsu järve kaldale.

  Külarahvas käis uudistamas ja istumas. Puhati jalgu, mõtiskleti. Mugav istuda ja ilus ka, oli arvamus. Eemalt paistab, et tugev nagu ajalugu. Kas ajalugu aga alati nii helge ja üheselt mõistetav on.

   Võttis aega mis võttis aga pink sai valmis ja Juhani abiga ka paika.