Tere. Tore, et siin oled!

Blogis anname ülevaate Arula küla tänastest tegemistest nii pildis kui sõnas.

16 märts 2021

Mats Traadi luulekogu "Taivatäis tsirke"

 Mats Traadi luulekogu "Taivatäis tsirke. Nelläss luulekogu Tartu kiilen"

Eesti kirjandusmuuseumis kuulutati 15. märtsil välja tänavune Gustav Suitsu luulepreemia laureaat, auhinna pälvis Mats Traat oma luulekogu "Taivatäis tsirke. Nelläss luulekogu Tartu kiilen" eest. 

"Taivatäis tsirke" jätkab meie murdeluule traditsiooni. 

Mats Traadi luulekogu "Taivatäis tsirke. 

Nelläss luulekogu Tartu kiilen" nimiluuletus:

Taivatäis tsirke 

Päiv veretäss taivatelki,

nink ammutse inimise

eitvä lämmind elki

üle üüde minemise.


Ei ole tan ullu.

Kiäki ei ole ollu,

Kõik omma konagi tullu,

kaonu ajast-aa kollu.


Perrä jääss taivatäis tsirke. 

Vaata ka: https://kultuur.err.ee/1608143023/gustav-suitsu-luulepreemia-palvis-mats-traat 

26 veebruar 2021

Arula maastik maalidel

 Arula ümbrus on ikka paljudele kunstnikele pakkunud motiive maalimiseks.
Piret Paluteder sattus selliste maalide peale ja jagab meiega oma leidu. 


Arula Päästjärv (Johannes Uiga)
https://www.e-kunstisalong.ee/Arula_Paastjarv__9303



Kalju Nageli "Häidu järv" 1971 on kindlasti Arula Äidu järv.
Arula maastiku - nimega maale on Nagelil mitu:
"Arula maastik" 1971
http://www.lem-nagel.narod.ru/KN.1970.html

Kalju Nagel "Arula maastik"
http://kaljunagel.blogspot.com/2017/01/arula-maastik-1967.html
"Arula"

https://www.kuldnebors.ee/search/antiik-ja-kunst/kunstiteosed/kalju-nagel-olimaal-arula/search.mec?pob_post_id=82891804&pob_action=show_post_images&pob_cat_id=10985&pob_image_id=0d79e7aa627187ea6fd2fc42db5e8bca&pob_browser_offset=&pob_view_language_id=#0d79e7aa627187ea6fd2fc42db5e8bca.jpg


20 detsember 2020

Mauri Mändojale jõuluküünal

 Täna saab Külatänaval igast külast üks inimene jõuluküünla. 


ARULA tee  meie 600-nda juubelini – aastad ja inimesed. 

Tuli üks mees ja küsis:  "Kas paneme asja idanema? "  Emalätte taevasse ulatuv kivi oli juba alusel ja "Emaläte" kivisse sisse raiutud. Allikani viis omatehtud kivine tee. Emalättest võtame vett, kas teeme väikese puhastuse ka? 

Tuli üks mees ja küsis: "Kas suurt kivi metsas olete näinud - Soome Laiakivi?". Kas teeks õige kivi ümbruse korda, uuriks kivi Jääajal tulekulugu, teadlaste abiga, uuriks karjalaste "katškii" ehk munade ja kivikeste kivil veeretamise lugu, paneks tahvlikese paika?

Tuli üks mees ja küsis: "Kas Anuristikivi juures olete käinud? Lähme ma näitan kus Anu istus kui oli surmani väsinud päevatööst. Istumisjälgki kivil. 

Tuli üks mees ja ütles: "Ristimäe kivi sai põllult välja kaevatud ja ammuste Arula - Palupera valdade  piiripost sinna kõrvale pandud. Kas teeme ta nähtavaks? 

Tuli üks mees ja ütles:  "Arulale peaks sünnitunnistuse välja andma. Vanal papüüruse rullil."  

Tuli üks mees ja ütles:  " Ferdi Sannamehe 120 sünniaastapäeva tähistamisest võtab osa kogu ta pere ja Enriko Talvistu ja Hannes Starkopfi kohalekutsumise võtab oma kanda."

Tuli üks mees ja ütles: " Kas teate, et orelimeister Ernst Carl Kessler sündis 210 aastat tagasi Arulas?  Ehitas üldse 120 orelit s.h. ka Otepää kirikule?  Kas osaleme Kesslerile pühendatud festivalil?" 

Tuli üks mees ja ütles: "Osaleme kogu perega maailma kultuuripärandi objekti,  GPS-i vanaisa,  Struve kaare - Arula punkti taasavamisel  ja filmime üritust."

Tuli üks mees ja ütles: "Paneks Madsal skulptor Ferdi Sannamehe pingi teisele otsale naabrimehe puulõikemeister Leopold Kompuse tahvlikese. 

Tuli üks mees ja rääkis: "Nägin tänaval Mats Traati, tervitasin teda Arula rahva poolt. Viisin  talle sünnipäeval lille ja olime selles ruumis ainukesed, kes Arulas käinud ja elanud."

Tuli üks mees ja ütles:  "Nii palju on lugusid Arulast, kas teeme raamatu?  Päästame pärimusi, mul mõned veel on."

Tuli üks mees ja ütles:  "Arula pidu tulemas? Minu perest nagu ikka pane 10 inimest kirja. Tuleme kõik." 

Tuli üks mees ja ütles: "Kõllimetsas on suur ja sobiv kivi ARULA 600. juubeliks, kas paneme selle oma ajalukku?" 

Seda loetelu võiks jätkata.

Kes on see mees? Kas selline mees on üldse olemas kellele kõik korda läheb mis  Arulas tehti, mis Arulas tehakse, mida Arulast räägitakse, mis Arulast saab? 

Jah, see mees on MAURI MÄNDOJA

Ta on olemas. Ta tegutseb. Talle läheb kõik korda. Me tunneme teda. Me tunnustame tema tegemisi. 

Möödunud aastate ahel

 meile kullast tähtpäeva tõi. 

Küllap tööde ja murede vahel, 

õnnele-rõõmule ruumigi jäi.

 Elu on viis, mida luuakse koos,

 ühise naeru ja tegude loos. 

Sarnased mõtted ja ühised teod, 

üksteiselt sooja otsivad peod!  

Need on meie inimesed. 

See ongi Arula!  

30 november 2020

Kas sa külatänavale tuled?

 20.detsembril on võimalus minna tulekumas talveõhtule Otepää südames

Kõrsikute kontsert ja kõik muu on ootamas.

20.12, pühapäeva õhtupoolikul kl 15-18 toimub Otepää keskväljakul (karu kuju juures) traditsiooniline Talvepealinna avamine tänavu küllpisut teisenenud, väiksemal kujul (plakat kirja lisas). 
Sündmuse raames kuulutatakse välja talvepealinna avamine, toimub Otepää kohalike müüjate talveturg ning juba teist aastat järjest on kohal ka juba Otepää külad telkide ja sümboolikaga. 
Jõuluhõngune õhtu tipneb Kõrsikute kontsertiga.

Palun anna 1. detsembriks teada (vastates käesolevale e-kirjale), kas Sinu küla soovib tänavu Külatänaval osaleda?

Huvitatud külade esindajatega korraldame peatselt kokkusaamise.
Lisaküsimuste korral palun helista
Liisa Kaasikule 5116612


27 november 2020

Tunnustati parimaid vabaühendusi ja kogukondade eestvedajaid. Õhtu reisimuljetega Mehhikost ja Paapuast

 MTÜ seminar ja tunnustussündmus Märka Tegusaid Ühendusi toimus üheksandat aastat, selle aja jooksul on konkursile esitatud 125 kandidaati ja tunnustatud 43 ühingu tegemised.

Tunnustamisele eelnes inspiratsiooniseminar, mille raames rääkis tegutsemisinnu loomisest ja hoidmisest koolitaja Harald Lepisk.

Seminari Märka Tegusaid Ühendusi korraldas Valgamaa Arenguagentuur koostöös Valgamaa Kodukandi Ühendusega  ja  selle toimumist toetavad Valgamaa Omavalitsuste Liit ning Kodanikuühiskonna Sihtkapital.


Konkursi Valgamaa MTÜ ja Väärt Kodupaik 2020 üheks nominendiks oli ka Arula kogukond. 

Seminari Märka Tegusaid Ühendusi korraldas Valgamaa Arenguagentuur koostöös Valgamaa Kodukandi Ühendusega  ja  selle toimumist toetavad Valgamaa Omavalitsuste Liit ning Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Konkursi Valgamaa MTÜ ja Väärt Kodupaik 2020 nominendid:

 Puka Kogukond  Aktiivsed eestvedajad, eripalgelised üritused ja nad on pidevalt pildil. Nad teevad kõike ikka sooja südame ja hingega! Väga meeldib, et hoiavad elu maal tegusana, sest tihti jääb mulje, et siinkandis toimub rohkem, kui linnas. Tänu projektidele on võimalik kohalikul huvigrupil erinevatest sündmustest osa saada taskukohase hinnaga. Eile anti teada, et kogukonna eestvedajale Anneli Uffertile andis rahvastikuminister Riina Solman üle kodanikupäeva aumärgi.

 Vidrike kogukond

Erinevad külaüritused, kuhu on oodatud ka kaugema kandi rahvas. Palju noori tegusaid peresid, ettevõtjaid. Vidrike tegutseb ja innustab tegutsema ka naaberkülasid. Lisaks jäädvustab oma tehtu nii filmilindile kui raamatusse.

 Kuigatsi - 2 erinevat kandidatuuri seadmist

Kuigatsi külamaja on alati köetud, mõnusalt soe, perenaine alati naeratav ja heatahtlik ning kaasatud meeskond hoiab kokku. Käima on lükatud erinevad ringid, traditsioonilised kokkusaamised ja üritused, kus koduselt tunnevad end nii kohalikud kui kaugemad külalised.

Taagepera Külaselts

Ühingu eestvedajad võtsid riski ja esitasid taotluse Rahvakultuuri Keskusele, et korraldada 07.juulil  Laulu ja XX tanstupeo raames rahvapidu Valga maakonnas. Seega lisaks sellele suurele koostegemisele tähistatakse igakuiselt sünnipäevi,  2020 Tõrva tulepäevadel käidi oma telgiga väljas, traditsioonide jätkamine Taagepera moosipäeva näol, ühine Jaanipäeva tähistamine koos lastele mängudega ja šašlõki küpsetamine, saviring. Ja veel: erinevad koolitused joogatunnid, Mulgimaa peremäng. Rõõm, et küla elab!

 https://mail.google.com/mail/u/0/#inbox/FMfcgxwKjdvNbkrhTrkxVzcfQMhhPWJK 

Otepää valla eestvedajad Arulast, Kuigatsist, Pukast, Otepäält

Konkursile Valgamaa MTÜ ja Väärt kodupaik laekus 16 kandidaati, suurema tunnustuse pälvisid neist kolm: MTÜ Kungla, mille noored loovad ja hoiavad oma õnnemaad, Ritsu Külaselts kui kogukonnale uue hingamise tooja ja Hargla piirkonna külad väärt kodupaik 2020 ja Eesti Külaliikumise Kodukant aasta küla 2021 kandidaat Valgamaalt. Eelmainitud ühingutest valmisid ka tutvustavad videoklipid, mis aitavad nende tegevusi tutvustada ja mis laetakse avalikuks jälgimiseks Youtube keskkonda:



https://www.youtube.com/watch?v=7rouAhSNR1c 


Reisimuljeid jagati Järve talus. 

Oli üks novembrikuu õhtu kui Merike näitas pilte reisist Mehhikos. See kõik oli juhtunud enne kui koroona tuli.

Õhtul jagas muusikalist meelelahutust Merikese tütar Liina Tsimmer. 

Mehhiko muljeid kuulamas 

Mehhikos moodustavad rahvast suure osa noorukid vanuses 0-24, mida iseloomustab sealne suur sündimus. Naiste osakaal on alates 25 aastaselt meeste omast suurem. 
Väiksema osa rahvastikust moodustavad vanemad inimesed, mis viitab lühikesele keskmisele elueale ja vanemaealiste väiksele osatähtsusele. 

Mehhiko omapäraks on kiire rahvastiku kasv ning väga noor elanikkond. Igal aastal kasvab Mehhiko rahvastik 2 miljoni inimese võrra, kes kõik vajavad varsti tööd. 
Mehhiko tähtsaimad ekspordiartiklid on tööstuses produtseeritud kaubad, nafta ja naftasaadused, hõbe, puuviljad, köögiviljad, kohv ning puuvill. 
Mehhiko tähtsaimad ekspordipartnerid on Ameerika Ühendriigid 80,5%, Kanada 3,6%, Saksamaa 1,4% 
  
Siin on kohaslikud kalamehed õhtuse saagiga. puhastavad kaldal ja müüvad maha.  

Mehhiko aladel on elanud paljud iidsed tsivilisatsioonid, näiteks olmeegid, maiad ja asteegid. Viimased asusid Mehhiko alale elama 13. sajandi paiku ning ehitasid oma pealinna Tenochtitláni samale kohale, kus praegu asub México linn. 
Suurema osa asteekide tsivilisatsioonist hävitasid 16. sajandi alguses hispaanlased. 
Tänapäeval moodustavad põlisameeriklased riigi 110 miljonist elanikust ligikaudu 7%. Ligikaudu 60% rahvastikust on mestiitsid – indiaanlaste ja hispaanlaste järeltulijad. 

San Pedro linnapilt

Esti Belizes


Väga huvitav oli kuulata kahe naise 5 päeva matkamuljeid Paapuatest. 

Paapuad on Lääne-Melaneesia algasukad Uus-Guineal, vähesemal määral Bismarcki ja Saalomoni saartel. 

Ja nii see algas
Turul kõnnib läbi rahvahulga meie mõistes paljas mees – tema ainukeseks rõivaesemeks on koteka ehk pudelkõrvitsast valmistatud peenisetorbik. 
Meid võttis see hetkeks kohmetuks, aga teiste turuliste jaoks ei olnud siin midagi imekspandavat. 
 Suurem osa selle ümbruse rahvastest kannab tänapäeval humanitaarabiga saadud värvilisi ja räbaldunud rõivaid, aga veel 20 aastat tagasi kanti siin kõikjal koteka't ja rohuseelikut. 

Meie soov oli võimalikult ehe kogemus ja seetõttu võtsime matka ette omal käel. 

Seljas suur matkakott ning näpuvahel kohapealt saadud hädapärane kaart,  suundusime üles mägedesse.
 
Meie eesmärk oli  minna kaugemale kui enamik huvirändureid kes teevad kas päevamatku linna ümbruses või lähevad veidi kaugemale koos kohaliku teejuhiga. Eesmärgiks seadsime 2.5 päeva üht kallast mööda ülesvoolu ja sama palju allavoolu teist kallasrada tagasi.

Mägirada käies tervitasid kõik vastutulijad viisakalt, naeratasid ja andsid kätt. Sageli küsiti meie matkaplaanide kohta ning vahel pakuti seljakotist võetud suhkruroo või lõkkes küpsetatud bataadi näol reispassi. 

Mägipaapuate külad koosnevad väikestest heinakuhje meenutavatest hüttidest, mida ümbritsevad kaunid kivimüüriga piiritletud aiad. 
Hüttide katused on valmistatud heinast ning seinad puidust. Muldpõrandat katab paks kiht heina, millel on mugav istuda ja magada. Ruumi keskel asub tulease, millel olev lõke annab sooja ning kus valmistatakse süüa.  
Naisel on peas rätikutaoline kott. Seal oli võimalik lapsi magama kiigutada ja neid peas kanda kui käotsas olid muud kandamid

Päevad veedetakse peamiselt ümberkaudsetel põldudel töötades või uusi maa-alasid põlluks aletades. Mägipaapuad kasvatavad peamiselt bataati, jamssi ja tarot – erinevaid kartulit meenutavaid mugulvilju.

Pimeduse saabudes hakkab hüttide heinast katusest suitsu tõusma – on õhtusöögi aeg. Pere istub ümber lõkke ning askeldatakse toidu kallal. Vahel harva pakuti meile söögiks riisi või hautatud kapsast, 
aga lõviosa ajast oli hommiku-, lõuna- või õhtusöögiks lõkkes küpsetatud taro või bataat.

 Esimestel kordadel maitsesid nimetatud mugulad hästi ja eksootiliselt, kuid kui neid süüa kümnendat või viieteistkümnendat korda,  hakkavad meie ärahellitatud maitsemeeled streikima. 
Tee, mis tahad, aga alla ei lähe. Pererahvas aga sööb neid sellise õhinaga nagu meie esimesel korral – toit ei ole siin maitseelamuse saamiseks, vaid eluks vajalik kütus.
 Igal perel on küll oma siga, kellega eluaset jagatakse, aga see tapetakse mõne väga olulise sündmuse korral ja süüakse koos kõigi külaelanikega. 

Pildistamise eest tuli vahel maksta paar euri. Mõni mees jooksis oma jõeäärselt põllult mäest üles kahe valge matkaja juurde, et lasta pilti teha, näidata soovi suitsu järgi. 
Kui põlev tikk kukkus maha süüdates kulu ja meie, kaks naist, saime kustutamisega hakkama, oli mehel väga kahju, sest põlenud maa oleks kevadel ilusat roheliselt tärkavat rohtu kandnud. 

Teine kordki kuulame kui keegi reisimuljeid jagab. 

13 november 2020

Tule aga tule veel üheks talveks kooli...

Nii kirjutas täna, 13. nov. 2020 Piret Paluteder, Tartu kunstikooli praktikate koordinaator, Õpetajate Lehes:   https://opleht.ee/2020/11/tule-aga-tule-veel-uheks-talveks-kooli/

  Arula külas Lutsu talus projektiga seotud noored. 

CODE (Competence Opportunities for Digital Employment) on kolmeaastane rahvusvaheline ettevõtmine, kus töötatakse välja õppekavad riski- ja NEET-noorte jaoks. Lisaks erialaõppele sisaldavad need toetavaid koostisosi (õpi-, suhtlus-, tööoskused, ettevõtlikkus jne), mis kõik sobituvad kokku nagu kvaliteetne pusle. Meditsiinis patsienti ravides ei tegelda ka ainuüksi haigusnähtudega, vaid uuritakse toitumist, pereelu, meeleolu ja töörežiimi ehk kogu tervikut. Väljaõppega seotud projektid haaravad endas samuti inimest tervikuna (õppimis-, suhtlemis-, erialaoskus, majanduslik tugi jne). CODE saab rahastuse 2 300 000 euro väärtuses Euroopa majanduspiirkonna ja Norra toetusprogrammi „Noorte tööhõive“ fondist. 
Projekt nagu rammus rosinasupp, mitte mõni lurr

Lauseid artklist: Tule aga tule veel üheks talveks kooli... :

Rainis: Mulle meeldis, et kui kool algas, siis lendasime Tartust minema, sõitsime grupiga kolmeks päevaks ja kaheks ööks nn talgutele Lutsu turismitallu Otepää vallas. Saime jalutades, talutöid ja ise süüa tehes ning loovmänge mängides omavahel tuttavaks. Sain palju häid mälestusi võrreldes seniste koolidega. Tavaliselt on nii, et kui esimestel päevadel on asi halvasti, siis nii jääbki. 

„Tule aga tule veel üheks talveks, kui võimalik, mis sest, et suur poiss oled!“ julgustas õpetaja Laur „Kevades“ igasuguses mõõdus ja vanuses lapsi koolis jätkama. Sedasama teevad kutsekoolid Eestis, kui kutsuvad veel aastaks või pooleks kooli 15‒29-aastaseid noori, kes ei tööta, õpi ega osale ühelgi kursusel.

Õppimise oskust ehk kuidas aidata end olukorras, kui on vaja näiteks süveneda uurimismaterjali veebilehel, aga istuv asend on vaevav ja uni tuleb peale. Samas mine ainult oma seltsielu kanalitele, oled kohe värske nagu kurgike! Miks see nii on? 

Õppijatel oli see luksus, et nad said võtta pool aastat kooliampsuks.

Kiir: „Natuke ei saa ja palju ei taha!“ 

Õpetaja Laur: „Tubli! Õpi pool, aga hästi! Ja ikka pea püsti! Julgelt ja rõõmsalt edasi!“
Kuhu Tartu kunstikoolist saadud teadmiste ja oskustega pärast pool aastat kestnud õpet edasi minna?

Kas niimoodi rääkides õpitaksegi?
„Kas nii ka saama?“ Lible: „Ikka saama!“ 

 13. nov. 2020 Piret Paluteder Tartu kunstikooli praktikate koordinaator


11 oktoober 2020

Arula esmamainimisest 601 aastat

 Täname kõiki kellel oli võimalus Madsale peole tulla ja olla!

Täname Madsa rahvast meid vastuvõtmast ja Raidot kes meile tutvustas spordibaasi võimalusi. Meil oli hea teie juures olla. Kalle ja Rene lõõtsalugude saatel saime juttu rääkida, Vollilt kuulsime missuguseid projekte sel aastal külas tehtud, mehed uurisid küla kaarti, mida on pidevalt täiendatud. 

Mehis, Meelis, Tiit, Triin, Volli, Kalle, Rene - kaarti uurimas

Saadaval oli Päästetud pärimuste raamat, eelmise aasta juubelileht Arula ajalooga, mõned trükised külas toimunud suurematest üritustest, külale antud aukirjad. 

Volli andis üle Aedlinna Vaevaküla eestvedajale Ene Kelderile meie küla medali

Kaasikute perele sai saja aasta tagune maal üle antud. Nimelt nende praegusest kodust oli kunagi talvine pilt maalitud ja pikkade rännakute tulemusena jõudis see uuesti Arulasse, oma koju tagasi. 

Igaüks sai Arula 601 palunõiaga poekoti ja imeliselt maitsva kakukese, mis oli kenasti pakitud ja kiri peal "Muhe madsakas". Mõni mees rääkis, et jõudis peolt koju, võttis kakukese proovida ja see oli nii hea, et järgmiseks korraks ei jätkunudki. 

Urmi talu lapsed orienteerumas ja ema Kaire kirjutas: 
Suur, suur aitäh külapeo organiseerimise eest. Oli väga tore! Eriti hea tundega meenutame orienteerumist. Lastele ja ka täiskasvanutele väga meeldis. Koju tulles hakkasid lapsed kohe auhinnaks saadud meisterdamise asju kokku panema. 
Kaart pandi seinale. Veelkord aitäh ja uute kohtumisteni!


Lapsed olid hõlpu täis ja käisid koos vanematega lauatennist mängimas ja orienteerumas.  Koerad olid laste sõbrad ja ei jõudnud oodata millal koos jälle mängida saab. Tundus, et ka nemad jäid rahule.

Nautisime Madsal olekut 

Nautisime kõike seda mis laual oli 

Meile toodi paar albumit tundmatuid pilte aastatest 1920 -1970. Proovisime äraarvata kes pildil on. Peab küsime veel vanimatelt Arulas olijatelt, sest mis teha kui foto taha on kirjutatud "memmelt memmele". Siiski mõned nimed saime teada. 

Täname ka neid, kes meile teatasid oma osalemisest või mitteosalemisest. Aeg on keeruline. 

Madsa on nii edumeelne koht.  Ferdi Sannamees võiks rahul olla kui saaks talle seda kõike näidata. Tänud tegijatele. Siinsete hüvede kasutajad võivad ainult nurru lüüa. 

Oleme ikka terved ja ilusat sügist kõigile. 

05 oktoober 2020

Arula pidu Madsal 10.oktoobril

 Saame kokku Madsal, laupäeval 10.oktoobril kell 14.00. Saame olla nii õues kui toas. Peame kinni kõigist koroona ajal kehtestatud nõueteast. Vaatame ja kuulame mis aasta jooksul külas muutunud, kinnitame keha ja muidugi piknikukorv kaasa. 

Kohtumiseni


Hommikupoole on võimalik osa võtta Künkajooksust Otepääl

Vaata ka Otepää kodukat



01 september 2020

Info „WRC Rally Estonia 2020“ liikumisvabaduse piirangute kohta.


https://www.terviseamet.ee/et/uudised/rally-estonia-alal-kehtivad-liikumispiirangud-aitavad-tokestada-koroonaviiruse-levikut

https://www.google.com/maps/d/viewer?mid=1JCSqr-AfkYL02CA2VNQFGu1Dn4yNrp_W&ll=58.02722310027143%2C26.37354741113869&z=15

1. Kehtestada üritusel „WRC Rally Estonia 2020“, mis toimub ajavahemikul 04.09–06.09.2020 kõikidele isikutele, kellel puudub nimetatud ürituse ametlik rallipass või luba, 

    liikumisvabaduse piirangu keeluga viibida ürituse „WRC Rally Estonia 2020“ toimumise kõikide piirkondade kiiruskatsete perimeetrites järgmiselt:

…. 1.7. Arula: ajavahemik: 04.09.2020 kella 12.00-st kuni 06.09.2020 kella 13.00-ni; koht: Keeni-Pringi-Arula-Sihva-Restu;


25 august 2020

Arula küla pleki valtsimise töötuba

Arula küla pleki valtsimise töötuba

Tänapäeval on Eestimaa maaelu ja vabaaja (hobidega tegelemine) veetmise võimalused jäänud mõnevõrra unarusse ja samal ajal kui linnas on see käe-jala juures. Meie eesmärk on edendada maaelu, eelkõige vabaaja veetmise võimalusi. Selleks me kirjutasime projekti „Arula küla pleki valtsimise töötuba“. Projektijuht on Frants Seer. Selle töötoa baasil saavad noored ja ka vanemad mehed ja naised  tegeleda metallitööga. Eriti plekitööga kui ka keevitamisega. Saadakse ja säilitatakse käsitöö oskusi. 

Seadmed, mis saavad olema töötoas: English wheel, Sickemasin variaatoriga, Shrinker&Strecher Pro koos käppadega, Sickemasina rullid, pleki keevitusmasin.

Töötuba oleks avatud 2 korda kuus või vastavalt kokkuleppele ruumide haldajaga ja kaasatakse juhendaja vastavalt eelnevale kokkuleppele.

Investeeringut on toetanud EAFRD MAK 2014–2020 Leader-meetme raames ja Valgamaa Partnerluskogu.



01 august 2020

Arula pidu Madsal 10. oktoobril

Arula poekotid ootavad jagamist.

Loodame, et kõik läheb plaanipäraselt ja saame kokku Madsal, 10. oktoobril kell 14.00. Oleme nii õues kui toas, vastavalt ilmale. Kes tulla ei saa, sellele toimetame poekoti koju.

 Jääme ilusat pikka sügist ootama.

25 juuni 2020

Rebase talu dendropäev 4.juulil kell 10.00

Kavas on:
Dendroaia tutvustus
Kohtumine mõne aiaprofiga
Võimalik kaasa osta haruldasi puid, põõsaid või taimi
Vaata ka: http://www.rebasetalu.net/

Brigaadikindrali auastmesse ülendati Enno Mõts




Enno Mõts, kelle lapsepõlv möödus Arulas
Brigaadikindrali auastmesse ülendas president Kaitseväe Akadeemia ülema Enno Mõtsi
Loe siit:  https://www.postimees.ee/6998923/eesti-sai-juurde-kaks-kindralit

14 aprill 2020

Süütame 22. aprillil kell 21.00 Jüriöö Märgutuled 2020 - Eestimaa küla elab

Valdur Sepp edastas eile allpoololeva kirja.
Olge Terved!

Tere!
Kirjutan Teile Ajakeskusest Wittenstein seoses aktsiooniga Jüriöö
Märgutuled 2020 - Eestimaa küla elab.
Sel aastal tähistame maarahva tähtsaimat püha püsides kodus, kuid
ikkagi hinges ühte hoides.
Kutsume inimesi üle Eesti 22. aprillil kell 21.00 süütama oma
koduhoovis märgutuld ja näitama, et Eestimaa küla elab. Kodulehel
www.jüriöömärgutuled.ee [1] on olemas ka kaart, kuhu saab oma
tulekoha märkida

Süüta jüriööl koduhoovis märgutuli ja näita, et Eestimaa küla
elab!

Näita Sinagi märgutule süütamisega, et suudame ühte hoides, kuid
üksteisega mitte kohtudes keerulise aja alistada.

22. aprillil tähistame maarahva tähtsaima püha, jüripäeva algust.
Kui algselt tehti jürituld kurja peletamiseks äsja väljalastud karja
juurest, siis 1343. aasta jüriööl sai sellest märgutuli suure
ülestõusu alguseks.
Praegusel muutlikul ajal on olulisem kui kunagi
varem pöörduda tagasi oma juurte juurde ja väärtustada maarahva
traditsioone, mis on aidanud Eesti rahval rasked ajad üle elada.

Näitame, et Eestimaa küla elab!

Heade soovidega
Eliis Õunapuu
Ajakeskus Wittenstein

29 veebruar 2020

Arula pidu

Jälle on saabumas kevad ja Arula pidu tahab pidamist. Madsa on nõus meile näitama sel aastal oma uusi hooneid ja lubab kõigega olemasolevaga kurssi viia. Kahjuks peame peo lükkama teadmata kaugusesse koroonaviiruse leviku tõkestamise tõttu.
Hoiame eemale, püsime kodus ja hoolime üksteisest.

26 veebruar 2020

Presidendi vastuvõtul Ugalas

Eesti Endiste Poliitvangide Liidu esimees meie külast.
Harri Tromp ja abikaasa Helle Tromp
Foto: Raigo Pajula/presidendi kantselei

Eesti kõrgkoolide rektorid, kes on ka meie küla väisanud, vastuvõtul.
Foto: Aurelia Minev/ERR

24 veebruar 2020

Head Eesti Vabariigi 102. aastapäeva


22.veebruaril toimus Otepää Kultuurimajas Eesti Vabariigi 102. aastapäeva tähistamine. Jagati ka tunnustusi. Kaks Valga maakonna kõrgemat tunnustust tuli sellel aastal Otepää valda. Otepää vald tunnustas kolme vallakodanikku.

Vapimärgi, maakonna kõrgeima tunnustuse, pälvis Arula külavanem Voldemar Tasa.
Foto: Valju Aloel 
Monika Otrokova kajastas üritust: 

28 jaanuar 2020

STRUVE KAAR - maailma kultuuripärandi ajalooline nurgakivi


STRUVE  KAAR - maailma kultuuripärandi ajalooline nurgakivi

Võib öelda, et Friedrich Georg Wilhelm Struve jalajälgi on Tartus, Arulas, Harimäel…
Maa kuju ja suuruse mõõtmisi alustas Struve  siitkandist 1816. aastal.

Tartu valmistub saama 2024 Euroopa kultuuripealinnaks ja Struve  kaar on UNESCO maailmapärandi nimekirjas. Reedel 24.jaanuaril toimus Tartus Struve kaare seltsi asutamise mõttetalgud. Selts ühendaks teadlasi, haridus- ja kultuurirahvast.

Pühajärve kooli matkapäeva raames oleme käinud Struve punkti määramas Meegastel Tõnu Tämmi juures ja Harimäel vaatetorni kõrval. 

Tõnu Tämm abiga on tähistatud Struve kaare Arula punkt ja pidulikult avatud 2016. aastal  Arula külaseltsi, Otepää TIK-i ning Puka valla toel.

Juba 5 aastat on kõiki Struve kaarega seotud üritusi koordineerinud ja ettevõtmisteks innustanud tõrvalasest majandus- ja juhtimisteadlane Hillar Kala, kes kutsus seltsi asutamiskoosolekule nii Meegaste turismitalu peremehe kui MTÜ Arula külaseltsi esindaja.
Igal aastal käib järjest rohkem neid inimesi kogu maailmast, kes väärtustavad Struve kaart, UNESCO kultuuripärandit  ja otsivad Struve jalajälgi ka Otepää vallast, Eestimaalt ja kogu triangulatsiooniahelal Põhja-Jäämerest kuni Musta mere äärde välja.
Uued turismiobjektid tõstavad meie piirkonna turisminduse kvaliteeti. 

Loe:
Plaanis on luua Struve kaare selts.

02 jaanuar 2020

Head uut aastat!

Vana aasta vaikselt ukse sulges, ta puudutusest link veel soe
ta kannul kohe teine kulges, kel eelnev üldsegi ei loe. 

Head uut aastat! 

Kas tead, et ...

Rahvastikuregistri andmed 01.01.2020

Seisuga 01.01.2020 elab Otepää vallas kokku 6481 elanikku, neist  3280 meest ja  3201 naist.  Otepää linnas elab 2137 elanikku, külades 4344 elanikku.

2019. aastal sündis 55 last ja registreeriti 104 surma, sisse kirjutas valda 219 ja välja kirjutas 245 kodanikku. Alla 18-aastasi on Otepää vallas 1096 kodanikku.

Otepää vallas elab ka teiste rahvuste esindajaid: 1 grusiin, 1 hindu, 1 hispaanlane, 2 ingeri-soomlast, 1 inglane, 2 juuti, 1 kanadalane, 1 kreeklane, 3 lätlast, 1 moldovlane, 1 pakistanlane, 1 poolakas, 1 mustlane, 5 sakslast, 24 soomlast, 2 tatarlast, 1 türklane, 18 ukrainlast, 2 ameeriklast, 1 uus-meremaalane, 1 vadjalane, 84 venelast, 1 vepslane, ehk siis kokku 156 erineva rahvuse esindajat.

Seisuga 01.01.2019 elas Otepää vallas kokku 6567 elanikku, neist 3292 meest ja 3275 naist.  Otepää linnas elas 2161 elanikku, külades 4406 elanikku. Otepää vallas on 52 küla, 2 alevikku ja üks vallasisene linn. Valla territoorium on 520,21 km². 

Küla Mehed Naised Kokku
Otepää vald 6 3 9
Arula küla 42 32 74
Ilmjärve küla 19 21 40
Kassiratta küla 14 11 25
Kastolatsi küla 31 40 71
Kaurutootsi küla 23 14 37
Keeni küla 145 138 283
Kibena küla 14 9 23
Koigu küla 9 8 17
Kolli küla 26 26 52
Komsi küla 38 40 78
Kuigatsi küla 28 28 56
Kurevere küla 29 21 50
Kähri küla 13 13 26
Kääriku küla 23 19 42
Lauküla 61 40 101
Lossiküla 34 26 60
Lutike küla 22 12 34
Makita küla 10 11 21
Meegaste küla 23 19 42
Miti küla 10 7 17
Mäeküla 23 21 44
Mägestiku küla 20 22 42
Mägiste küla 13 10 23
Mäha küla 15 13 28
Märdi küla 19 19 38
Neeruti küla 27 33 60
Nõuni küla 106 110 216
Nüpli küla 78 70 148
Otepää küla 10 12 22
Otepää linn 996 1141 2137
Pedajamäe küla 48 44 92
Pilkuse küla 73 52 125
Plika küla 17 13 30
Prange küla 15 9 24
Pringi küla 18 15 33
Puka alevik 281 279 560
Põru küla 11 10 21
Päidla küla 57 47 104
Pühajärve küla 95 59 154
Raudsepa küla 20 16 36
Restu küla 52 40 92
Risttee küla 19 19 38
Ruuna küla 18 13 31
Räbi küla 35 30 65
Sangaste alevik 102 114 216
Sarapuu küla 17 23 40
Sihva küla 167 165 332
Tiidu küla 77 60 137
Truuta küla 16 7 23
Tõutsi küla 36 25 61
Vaalu küla 20 15 35
Vaardi küla 12 7 19
Vana-Otepää küla 65 70 135
Vidrike küla 44 43 87
Ädu küla 38 37 75
Otepää vald kokku 3280 3201 6481


22 detsember 2019

Pühadeks

Pühade vorst olgu kelmikalt kõverik
 pühade sai olgu meeldivalt ümarik,
 piparkook ikka ka ülimalt pidulik,
 sära me silmis ja südameis jumalik!
 Rahulikke jõule ja head vana-aasta lõppu! 




Tänukiri Arula MTÜ-le

Oli tore koostöö seoses Arula 600 juubeliüritustega

08 detsember 2019

Tunnustati maakonna parimaid vabaühendusi ja kogukondade eestvedajaid

26. novembril toimus Sangaste mõisa ringtallis Valgamaa MTÜ-de aastaseminar Märka Tegusaid Ühendusi ja tunnustati maakonna tublimaid vabaühendusi ning kogukondade eestvedajaid.
Vaata pilte:
https://www.facebook.com/TalvepealinnOtepaa/photos/a.1574764849330573/1574765922663799/?type=3&theater


Valgamaa MTÜ ja Väärt kodupaik konkursile esitati meie vallast:
Otepää Aedlinna Seltsing, Otepää Naisselts, Vidrike kogukond, Kuigatsi Raamatukogu ja kogukond, Arula küla, Puka kogukond ja Otepää Motoklubi

Arula küla tunnuskirja võtsid Sangastes vastu Tiina, Mauri ja Eike

10 november 2019

Otepää valla aasta isaks sai Juhan Seer

Pildil on Esti ja Juhan Seer. Foto Airika Pikk
Otepää valla aasta isaks sai, meie Arula külast, Juhan Seer. Jõudu talle "taaduks" olemisel. 


Juhan Seer Tartu Rattaralli toitlustuspunktis. Foto Eike Tasa. 
Juhan on MTÜ Arula Külaseltsi juhatuse liige ja osaleb külaelu edendamises. Lööb kaasa Tartu Maratoni, Tartu Rattaralli, Tartu Rattamaratoni ja Tartu Linnajooksu korraldamisel. On olnud ka Otepää Lions Klubi üks loojatest ja piirkondliku klubi president.

01 oktoober 2019

Arula sai EV100 tunnuskirja

29.septembril 2019 toimus Viljandis, EV100 igas külas, tunnustamisüritus. 
Pildil on Valgamaa esindus. 

Arulale antud tunnistäht

Ugala teatrisaal oli kõikide maakondade külade esindajaid täis. Meid tervitas avakõnega 
president Kersti Kaljulaid.  

30 juuli 2019

Maalilaager ja sinine põld

Professor Ene- Mall Vernik -Tuubel räägib maalilaagri ja külaseltsi ajaloost. Ta tänas kõiki, kes ümbruskonnast ja kaugemalt tulid laagrist osa võtma. Kuuel päeval sai tegelda maalimisega.
See oli kõigile tohutu kogemus. Ilm oli kogu aeg keeratud maksimum temperatuurile. Ujumas sai käia ja varjus sai maalida. Mida sa veel tahad...

Maalilaagri lõpunäitus Kappermäe külaseltsi majas on avatud augusti lõpuni. Eesti tuntud kunstnik, Puka Kunstikooli direktriss  Esti Kittus (paremal), näitust vaatamas. Maalilaager toimub juba 11. aastat. Mõned Arula küla inimesed osalesid ja mõned käisid näitust uudistamas. 


Selle suve hitt - sinine hariliku keerispea põld

Arula müütiline tegelane Palunõid

Kuulus keraamik Tõnis Kriisa pani meie Palunõia kruusile. 

28 juuni 2019

Eesti kõrgkoolide rektorid Arulas

Ajalooline sündmus! 
Vasakult: Mait Klaassen Eesti Maaülikoolist, Mart Kalm Eesti Kunstiakadeemiast, Toomas Asser Tartu Ülikoolist, Jaak Aaviksoo Tallinna Tehnikaülikoolist, Tiit Land Tallinna Ülikoolist ja 
Voldemar Tasa, kes neid vastu võttis. Oli võimalus Lutsu talu ja Arulat külastanud ülikoolide rektoritele meie kuulsad medalid kaela riputada.
 Arula ajalugu huvitas kõiki ja üks nendest meestest isegi elab Arula mõisamaal. 
.
Foto: Eike Tasa