EELK Otepää Maarja kogudus 800

 

Kontsertjumalateenistus Otepääl. 

Selline reklaam Otepää Maarja koguduse 800 juubeli puhul 

Jakob Hurt, Ernst Carl Kessler, Jaan Maior, Linda Maior Otepää kirikus ja Jaanituli Järve talus

Mis me kuulsime ja nägime täna Otepää kirikus? 

 Saime teada järgmist: 

Sel aastal täitub185 aastat eesti vaimuliku, rahvaluule- ja keeleteadlase ning ühiskonnategelase Jakob Hurda sünnist. 

216 aastat möödub Arulast pärit orelimeister Ernst Carl Kessleri sünnist.  

125 aastat möödub Jaan Maiori sünnist, kes oli Hargla ja Otepää Maarja koguduse õpetaja. Abikaasa  Linda Maior oli Otepää Maarja koguduse abiõpetaja, teine ordineeritud naisvaimulik Eestis. 

Heivi Truu rääkis põhjalikult Jakob Hurda elust ja tööst. 

Teine ettekanne oli Jaan ja Linda Maiorist. Paljudele tuli üllatusena, et Ave Kumpas kes oli eesti muusikapedagoog on nende tütar, kelle tuntumate õpilaste hulgas on Maarja-Liis Ilus, Hanna-Liina Võsa, Kaido Põldma. 

Ave Kumpase tunnustuste hulka kuuluvad:  Valgetähe medaliklassi teenetemärk, Riho Pätsi Koolimuusika Fondi stipendium ja Tallinna ülikooli sajandi vilistlane. 

Maiorite imelises peres Otepääl kasvasid muusika ja kultuurihariduse keskel lapsed, kes jätkasid vanemate elutööd.

 Ave Kumpas Maior meenutab: meie kodus toimusid pidevalt kontserdid, näitused, kokkusaamised, üritused – sellest kujunes omamoodi alevi kultuurikeskus. Meie, lapsed, olime kõikidesse neisse tegemistesse kaasatud: kuulasime ja panime tähele, terve see keskkond avaldas meile mõju. Hiljem olen mõelnud, et minu muusika juurde jõudmine oli loomulik ja ootuspärane, sest mu lapsepõlv oli muusikat täis. Isa mängis viiulit ja ema klaverit, ema läks veel 50-aastasena orelimängu õppima. Kogu pere oli musikaalne. Lapsepõlvele mõeldes meenuvadki mulle eelkõige muusika ning armastus ja üksteisest hoolimine. Meie peres ei kurjustatud ega riieldud lastega. Me pole omavahel elu jooksul mitte kordagi tülitsenud. Meiega koos elasid ka vanaema ja vanaisa. Vanaema oli see, kes meile õhtuti magamamineku eel lugusid vestis ning kirikulaule ja rahvalaule laulis.

Sander Mändoja, meie Arulast, on leidnud veel ajaloolisi fakte Ernst Carl Kessleri elust ja tegemistest maailmas. Ta tänab ka Kessleri tamme ümbruse korrashoidjaid ja tähistajaid. 

Sander Mändoja ettekannet loe siit.

Kirikuvõlvide all kõlab inglihäälne ansambel lisades hingehellust tänasesse päeva 

 

Tänulikud kuulajad sel tähtsal, ajaloolisel päeval Otepää kirikus

Jaanituli Järve talus 

Hea Arula rahvas!

Selle aasta jaanipühad on nüüdseks möödanik ja rõõm on meenutada läinud reedel toimunud Arula jaanitule pidustusi.

Oli väga tore Järve talus paljudega teist kokku saada. Saime koos juttu ajada, tantsu lüüa, muusikat kuulata, uhket jaanituld nautida ning lustida. Suur aitäh kõigile, kes üritusse panustasid, kas siis mõtte, teo, hea sõna, oma kohalolu, toitude-jookide, osaluspanusega või mõnel muul viisil. Aitäh ka neile, kes küll sel korral tulla ei saanud, aga kirjutasid või helistasid ja teada andsid, et on mõtetes meiega ning järgmisel korral püüavad kindlasti kohal olla. Eriline tänu ja kummardus läheb Järve talu pererahvale, kes meid lahkelt vastu võtsid ja mõnusat äraolemist pakkusid!

 Sel suvel saame kindlasti veel kokku. Tänaseks on juba teada, et 21. juulil kell 14 toimub Otepää kirikus Hurda ja Kessleri päev, mille korraldamisse ka meie külaselts õla alla on pannud. Täpsema info saadame ürituse lähenedes.

Tänu ja tervitustega

Marika

Arula külavanem

Hurda ja Kessleri päev

On tulemas Hurda ja Kessleri päev. 

Meile saabus selline kiri:

Armsad sõbrad!

Pärast eelmise aasta toredat Kessleri-üritust pidasime plaani, et jätkata suviste Hurda ja Kessleri päevadega. Oleme arutanud Otepää koguduse ansambli ja Mauri Mändojaga, et sobiv aeg oleks, 21.07.24 kl 14, mil algab Otepää koguduse peajumalateenistus Maarja kirikus.

Õnnistussooviga

Mart Jaanson

EELK Otepää koguduse hooldajaõpetaja

 

Eesti lipp 140

Täname kõiki Eesti lipu 140. sünnipäeval käijaid. 

Fotod tegid Valju Aloel, Maris Ojasuu ja Eike Tasa. 

Ühel või teisel moel võttis meie külast sellel päeval üritustest osa 16 inimest: Mauri, Aimi, Marika, Aarne, Volli, Eike, Maris, Meelis, Aili, Kadri, Annely, Maia, Kaja, Ahto, Toomas, Marju.

Otepää pastoraadis on avatud ka Eesti Rahva Muuseumi näitus "Meie lipu lugu". Näitus on avatud kuni 20.08.2024

 

Arula Jaanituli ja Eesti lipu 140. aastapäev

 

Jaanituli Järve talus Perajärve kaldal. 

Olime siin aastal 2010 kui pidasime esimest Arula rahva kokkusaamist

Hea Arula rahvas!

21. juunil kell 18 olete oodatud Arula jaanitulele. Meid on lahkesti lubanud võõrustada Järve talu. Plaanis on korraldada sportlike mänge ja tegevusi lastele, saab keerutada jalga, juttu ajada ning laulda. Huvilised saavad minna väiksele matkale. Söögid-joogid palume ise kaasa võtta, kuid söögipoolise osas võiksime omavahel ära jagada, kes toob magusat, kes soolast jne. Jaanitule korraldamisse on väga oodatud panustama kõik, kes vähegi jaksu, aega ja tahtmist. 

Kui olete valmis korraldusmeeskonnas osalema, andke palun endast märku kas mulle (Marika, tel 5236156) või Eikele (tel 5218653). 

Lähenemas on Eesti lipu 140. aastapäev. Sel puhul korraldatakse 4. juunil uhke üritus, millest ka meil on võimalik osa saada. Ettepanek on Arula külaseltsiga osaleda rongkäigus Pühajärvelt Otepää kirikumõisa (3 km). 

Esti idee ja Eike teostusena valmis Arula küla vimpel/lipp, mille all meil on uhke sammuda. Rongkäiguga võib ühineda nii Pühajärvelt kui ka Otepää linnas. 4. Juuni on küll tööpäev, kuid kel vähegi võimalik, tulge! Palun andke enda tulekust teada kas mulle (Marika, tel 5236156) või Eikele (tel 5218653).

Aastapäeva kava:

Otepää tähistab austusega ja pidulikult Eesti lipu 140. aastapäeva! Tule ja veeda terve päev Eesti lipu hällis, Otepääl!

09.30 – 10.30 – Hommikulaud Pühajärve lauluväljakul

11.00 – 11.45 – Rongkäik Pühajärvelt Otepää kirikumõisasse

11.45 – 12.45 – Tervitused ja sõnavõtud kirikumõisas

13.00 – Jumalateenistus Otepää Maarja kirikus

19.00 – Eesti lipu 140. aastapäevale pühendatud kontsert (Esineb Rahvusooper Estonia poistekoor)

Rohkem infot: www.otepaa.ee

 

Teid kõiki väga oodates ja tervitades

 

Marika

Arula külavanem

Tel. 5236156

Tegime ära

Emalättel 

Mauri meenutab kivi toomist ja paigaldamist. See on meie ajalugu mida meenutada

Arula rahvas sai kokku ilusal kevadpäeval 28.aprillil, et üheskoos Teeme Ära talgute raames kodukanti korrastada. Tegime korda Kõllimäel asuva Arula kivi, Kessleri tamme ja Emalätte  ümbruse. Lõpetuseks sõime talgusuppi ja -kooki Lutsu talus. 

Suur tänu kõigile, kes kaasa lõid - talgulistele Alliku, Mõisaveski, Lutsu, Järve, Pakese, Palumetsa, Vahi, Ristimäe ja Suureniidu taludest! 

19. sajandi kaart Arula südamest

Kessleri tamm asub sellel kunagisel mõisaajal istutatud puuderingil. Tee viis üle Kõllimäe, Jaanitule pinkidega ääristatud asemekohast mööda Perajärve äärde, kus käidi suplemas ja kalu püüdmas. 

Oh, mis ilusal ajal oli kõik siin korras ja floksialleed viisid Kõllimäele.

Meie kivi oli ikka alles 

Teeme ära üritus 28. aprillil kell 12.00 Emalättel

Arula küla teeb oma "Teeme ära" talgud 28. aprillil. Koguneme kell 12.00 Emalätte juurde. Osa saavad minna ka Arula kivi ja Kessleri tamme juurde. 

 Võtame kaasa töökindad ja rehad. 

Talgusuppi sööme Lutsul

 Teeme ära talgutest kirjutatakse: 

Sel kevadel kogunevad kümned tuhanded Eestimaa inimesed juba seitsmeteistkümnendat aastat Teeme Ära egiidi all, et kaasa aidata oma kodukandi elu edenemisele. 2008. aastal peetud suurest Teeme Ära prügikoristusest ning sellele järgnenud 2009. aasta mõttetalgutest kasvas välja üle- eestiline Teeme Ära talgupäev, mis tänavu toimub täpselt samal kujul juba 15ndat korda. Seepärast otsustasime nimetada 2024. aasta sümboolselt ka talgukultuuri aastaks. Tänavu pööratakse koostöös Päästeametiga tähelepanu kodukandi veekogude ohutusele, et aidata ennetada traagilisi veeõnnetusi. 

 Teeme Ära talgupäeva eestvedaja Henrik Raave sõnul käivad talgukevade ettevalmistused kõikjal üle Eesti. „Tänavu võtame fookusesse koduümbruse veeohutuse, elurikkad õppeaiad ja kultuurielamused, sest need teemad on sel kirjul talgukevadel meie jaoks kõige tähtsamad,“ rääkis Raave. „Muidugi saab talgutöid teha iga kogukonna äranägemise järgi kõikvõimalikel teemadel nagu ikka, olgu selleks siis heakorra- või külatalgud, korteriühistu või looduskaitse talgud, prügikoristus või hoopis mõttetalgud.“ Talguid saab kirja panna ja valida talguveebis www.teemeara.ee 

 Kohtumiseni

Arula uus külavanem Marika Saar

 Armas külarahvas! 

Oleme valinud Arulale uue külavanema. Marika Saar Suureniidu talust on valmis meie kõigiga koos tegutsema ja meie oleme valmis jagama kõiki külaga puudutavaid probleeme temaga.

Marika Saar 

Marika Saar on Tartu Ülikoolis õppinud proviisoriks ja töötanud apteekrina Pärnus Saare apteegis ja Pärnu haigla apteegis. Praegu on ta kliinilise proviisorina ametis Tartu Ülikooli Kliinikumis ning kliinilise farmaatsia nooremlektorina Tartu Ülikoolis. Arulasse Suureniidu tallu kolis Marika elama 2018. aastal, kuid siinkandis on elanud tema esivanemad juba mitu põlve.

Marika on löönud kaasa meie küla pidude korraldamisel ja orelimeister E.C.Kessleri plaadi sisseõnnistamisel Otepää kirikus.. 

Oleme kindlad, et meeldiv koostöö külarahvaga jätkub. 

Ka Lutsu talu uksed on alati avatud kõigile ja oleme valmis külarahvaga kokkusaamisi meie suures toas korraldama. 

Vaata ka Otepää valla leheküljelt:  https://www.otepaa.ee/kulavanemad

Meie Arula kooli juhatajast kui kirjanikust Alide Ertelist on kirjutatud ajakirjas "Keel ja Kirjandus"

 

Arula kooli juhataja 1914-1916 

Elu nagu algebra 

Alide Elise Ertel, ka Aliide Ertel, sündinud 25. VII 1877 Sangaste kihelkonnas Laatre vallas (mõisaaegse nimetusega Foelck) Soome talus, surnud 20. XII 1955 Pukas Ala-Linnamäe talus

Kirjanikutee algusaja allegoorilise pala uhkes üksinduses kasvanud, teistega liitumast keeldunud ja viimaks üksikuna hukkunud tammest on Ertel lõpetanud järgmiselt: „Kellegil ei olnud tema õitsvast elust kahju, keegi ei mälestanud teda järele, sest keegi ei olnud teda ju tundnud, ja ta ei teinud kellegile oma elus ei hääd ega paha. 

Üksi oli ta elanud, üksi elutormidega võidelnud, kuni ta jõud katkes, üksi surnud ja üksi lamab ta sääl, kuni ta kord põrmuks ja mullaks saab, üksi, ainuüksi!” (A. E. 1901: 45) Nii nagu kirjeldatud tammepuu, on ka Ertel oma võitlustes jäänud suuresti üksi. Ta ei leidnud mõistmist oma perekonnas, kolleegidest õpetajate, kohalike elanike, lugejate seas ega kirjanike ringkonnas. Teda siiski tunti ja ta ei ole ka tänapäeval täielikult unustusse vajunud. 

Alide Ertel väärib meelespidamist kui julge ja iseteadlik naiskirjanik XX sajandi algusest.  

A.Ertelist kirjutas Taimi Grauberg, Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi magistrant 

Vaata kogu artiklit:

https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/35783

Arula rahvas Tartu Maratonil

 Kultuslik suusapidu tõi jälle kokku tuhandeid spordisõpru kõigist Eestimaa nurkadest ja maailma kõige kaugematest paikadest.

President külastas Matu TP-d 

Meenutati ammuseid suusasõite

Meeleolu oli hea ja ilm ilus!

Vaata ka: https://www.facebook.com/watch?v=3207374089442311

------------------------------------------

ARULA  KÜLA  ÜLDKOOSOLEK

Arula küla üldkoosolek toimub pühapäeval 17.märts 2024.a algusega kell 14.00 Lutsu talus

Kavas:

1. Aruanne eelnevast

2. Arula külavanema valimine

3.Tulevikuplaanidest

 

11. veebr kl 12 Lutsu talus Palunõia koosolek

 Jätkame Arula küla kolmanda raamatu koostamist

Esimene oli Arula koolide lood (2014), teine Arula päästetud pärimused (2018).

Pärimuste raamatus oli lugu Palunõiast ja tänu kunstnik Roland Seerile teame, milline ta välja näeb. Roland andis loa kasutada tema loodud kujutist - Palunõida võib rõõmsalt joonistada, koomiksi sisse panna, kampsuni sisse kududa või temast hoopis savikuju teha.  

Palunõid külmkapi magnetil

Kolmanda raamatu peategelane on Palunõid ja sisuks on tema räägitud lood. lmselgelt ei räägi Palunõid ise midagi. Meie paneme talle sõnad suhu, joonistame ta koomiksisse või pildile,

Arula inimesed ise otsustavad, kellega on Palunõid nendes lugudes ja piltides koos.

Ootame jätkuvalt loomingut ja kaastööd:  Tekstid, lood, luuletused, mõistatused, ütlused, anekdoodid jne

Pildid, fotod, fotolavastused, koomiksid, kollaazid, skulptuurid, installatsioonid, illustratsioonid, esemed, kujundused jne

Plaan on hoida mahtu nii, et pool on tekst, pool illustratsioonid/fotod. Eks näis, kas õnnestub.

Ajakava:  

2024

11. veebr kl 12 Lutsu talus Palunõia koosolek 

mai-juuni - tekstid/pildid kokku koguda, kokku kirjutada ning teha ära suurem osa toimetaja töö 

september- detsember - toimetamine, testlugemine, tagasiside kasutamine, kujundamine (kunstnik Anna Otsolainen on nõus kaasa lööma), küljendamine

2025

trükifaili loomine, trükkimine

Teksti toorikut saab kasutada inspiratsiooniks joonistuste, kujukeste, koomiksite, kollaazide jne tegemiseks, looduse pildistamiseks. Tehtud esemed (näiteks Palunõia kujutisega kindad vms) saab üles pildistada.  Palunõid on seni jõudnud rändrahnule, külmkapi magnetile, turukotile, kohvikruusile.

Kui ei soovi kirjutada, aga loete meelsasti, olge palun nö testlugejaks ja andke toorikule tagasisidet. Kuna see ei ole valmis tekst, saab tagasisidet ka rakendada.

Oodatud on ettepanekud, ideed, mõtted.

Mitu pead on ikka mitu pead.

Piret Paluteder 

P.S. Tekst on saadetud kirjaga külaelanikele, kes võiksid aidata raamatu koostamisel

Head vana aasta lõppu!

 

Olgu õnne, olgu tervist, kodusoojust, edu töös, olgu rõõme, olgu sõpru, 

kogu uue aasta sees! 

Tunnustati Valgamaa parimaid vabaühendusi

 Tunnustati Valgamaa parimaid vabaühendusi, kogukondi ja kaunemaid kodusid

 30.11.2023.a.  toimus Otepää kultuurimajas Valgamaa vabaühenduste, kogukondade ja kaunimate kodude tänusündmus.

Arula Külaselts

604. aastapäeva tähistanud küla selts tegutseb aastast 2005. Külavanema eestvedamisel peetakse küla blogi, mis kajastab põhjalikult nii ajalugu kui ka tänapäeva. Koos korraldatakse talgupäevi, kokkusaamisi ja muid üritusi, tegemist on kokkuhoidva kogukonnaga. Siin mälestatakse ja tutvustatakse siitkandist pärit kultuuriinimesi ja antakse välja piirkonda tutvustavaid voldikuid. Tänu külaseltsi tegevusele on küla muutunud paigaks, kus on põnev ja huvitav elada.

ARULA pidu 2023

 

Arula peolised Madsal 

Tänud tulijatele, tegijatele, olijatele

Perekond Petersonid 

Tänud teile Lii, Peep ja Andreas. Sihval elav muusikute perekond Petersonid pakkusid meile meeldejääva kontserdi. Hing sai lilli täis!  Andrease vaba olemus ja pühendumus muusikale oli nii nauditav, et sõnu polegi vaja.

 Kitarrimäng mõjus rahustava ja tehniliselt hästiviimistletud elamusena, mida oli lausa lust nautida. Petersonide pere toimetamisest muusikamaastikul saame teada: 

https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/delta-vestlus-kitarripedagoog-peep-petersoniga 

 Piret Paluteder on koostamas uut raamatut ja tegi üleskutse uute lugude leidmiseks ja laste koomiksite joonistamiseks. Oodatud on fotod/kollaazid kohalikest taimedest ja loomadest. 

Tundus, et nii mõnigi pere jättis selle üleskutse meelde. 

Tema ja tema pere ettevõtlikust sel aastal, Arulas sündinud orelimeister E.C.Kessleri mälestusplaadi panekul Otepää kirikusse, hindame väga. See oli pidev töö kooskõlastamiste ja tegijate vahel. Avamispäev oli meeleolukas, suursugune ja südamlik. Sel päeval, 23.juulil, õnnistati Otepää kirikus Arula rahvast tema tegemistes ja toimetamistes. Oleme tänulikud.

  

Enno Mõts

Enno Mõts tutvustas oma sel aastal avaldatud raamatuid: "Isetuse loits, tee üle vibu" ja luulekogumikku „Taeva ja põrgu vahel“. Autor põimib raamatusse sajanditevanused manuskriptid eri sõdalaskultuuridest ja tänapäeva juutuubi infoväljad, ning kastab need üle valdkonna teadusavastustega. Rasket teemat pole käsitletud raskemeelselt, pigem kerge huumori ning eneseirooniaga. Oli väga põnev ja kodune esitlus. 

Vaata ka:

https://www.err.ee/1608849922/enno-mots-oppekogunemiste-edukus-naitab-meie-kaitsetahet

 

Loodame, et järgmisel aastal kohtume jälle ja teeme midagi põnevat! 

Ilusat sügist oodates  

Valju Aloeli pilte saate vaadata:  https://adobe.ly/46tkSpj  

Maur, Kaire, Kaja, Ereli, Ahto  

Lõuna, Rehe, Suureniidu, Vahi talu rahvas 

Kõik mõlgutavad mõtteid, et kes teeks uuele raamatule, Palunõia lugudest kaastööd...

Täname ka Manona Parist, kelle raamat "Meie taluköök" ehk "Hakka uuesti elama" hakkab sõnadega: Kõigile Arula ja Sihva headele inimestele...

Ja sissejuhatuseks: Elu - see võiks olla suur lilleaed ümber väikese maja ning lõbus kui haldjate mäng. Isegi kui ainult vaimusilmas. Peaasi, et see koht on olemas. Et on olemas paik, kus saad koorma maha panna ja lubada endale midagi head.

   Ilusat sügist soovides  

Arula rahva kokkusaamine pühapäeval 15 oktoobril

Meile on lubatud jälle Madsa saali kokkusaamiseks. Oleme tänulikud. 

15.oktoobril Madsal, algusega kell 14.00, Arula rahva kokkusaamine 

Etteteatamisaeg on küll lühike aga mis parata, elu on selline. Ehk annate andeks. Kõigil plaanid tehtud ja aega napib. Paljud arvasid, et E.C.Kessleri plaadi avamine oligi külapeo eest. Aga see oli eraldi sündmus. 

Andke palun teada, kes saavad tulla ja kes ei saa. Kellega suhtlesin eile, nendelt sain juba teada tulemisest. Kaasa võtta ikka hea tuju ja positiivne meeleolu, kohvikõrvasest rääkimata. Suppi ja kohvi pakutakse kohapeal.

Ole kallis ja ütle naabrile, et Madsale oodatakse ka teda. 

Meile tuleb külla keegi, kunagise Arula kooli muusikaõpetaja Eva Petersoni poja Peep Petersoni perest. Kui meil veab, siis saame kuulata imelist kitarri.

 Kitarrimuusika:   https://www.youtube.com/watch?app=desktop&v=Pd-hX9WUDbQ

Meil on ka au kohtuda endise meie küla elaniku Enno Mõtsaga. Tal on kaasas mõned oma raamatud.  Luulekogumik „Taeva ja põrgu vahel“ esitleb autori valikut oma luuletustest läbi aastate. Vanim neist on pärit tema keskkooli ajast, hilisem aga aastavanune, jättes nende vahele üle kolmekümne aasta. Enamus sellest ajast on autor kandnud kaitseväelase vormi, otsinud armastust, saanud pereisaks, seigelnud maailmas ning teeninud ka sõjatallermaal...  Teine raamat on "Isetuse loits, tee üle vibu".  Autor on käsitlenud sõdalasfilosoofiat ning esitlenud seda läbi Vibu tee. 

Ja veel. 

Piret Paluteder on koostamas uut raamatut ja teeb üleskutse uute lugude leidmisel. Äkki saame selliselt kokku Arula küla Palunõia lood, kus tutvustakse Kõllimetsas ja lähiümbruses olevaid loomi/linde pool-realistlikus ja pool-väljamõeldud vormis. Peategelane Palunõid räägib oma tegemistest tutvustades samal ajal Arula küla, seal toimuvat või toimunut. Kaastööd on oodatud tekstidena, teksti toimetajana, raamatukese küljendajana, illustratsioonide loojana. Lapsed võiks koomikseid joonistada, oodatud on fotod/kollaazid kohalikest taimedest ja loomadest. Kes soovib kirjutamisel, toimetamisel, piltide joonistamisel kaasa lüüa, andku aga teada.  

Põnevust kui palju... 

Kohtumiseni!

Ilusat sügiseaega! 

Meie taluköök Arulas

15.09.2023

Otepää Kogukonnakeskuses kell 18.00 

Kas soovid teada, kuidas edukas karjäärinaine Otepää põlistalus peale läbipõlemist taas hingekosutust leidis? 

Manona Paris ootab Sind raamatu " Meie taluköök" esitlusele. 

Raamat on kirjutatud Arulas, Otepää vallas.

Sündmus toimub 15. septembril, reede õhtul, algusega kell 18.00 verivärske Otepää Kogukonnamaja saalis.

Osalus TASUTA, võimalusega osta Manona imeliselt inspireeriv ja sügavalt naisi kõnetav raamat soodushinnaga.

Loe juurde: https://petroneprint.ee/raamatud/meie-talukook/

Kessleri aeg oli meiega

 

E.C.Kessleri plaadi õnnistamise päeval kirikus

Tänuplaadid organiseerijatele

Piret Paluteder oli mälestusplaadi tegemise projekti põhiidee kandja ja koordinaator

Kirikurahvaga ühenduse pidaja, idee autor  ja "taganttorkija" oli Mauri Mändoja

Olime kirikus 

 

Plaadi õnnistamine Otepää kirikus

Valgamaa praost Mart Jaanson, plaadi õnnistaja, päeva muusikalise esituse kokkuseadja

Valdur Sepp tänab valla poolt Arula rahvast  

EELK Otepää koguduse ansambel 

Heivi Truu - tänud muusikalise panuse ja põhjalike ettekannete eest.

Ettekanded „Ernst Carl Kessler 215“ja Otepää Maarja koguduse orel 170“  

 Sander Mändoja (keskel) Kessleri voldiku kokkupanija ja Otepää Teatajas ilmunud artikli autor ning 

Voldemar Tasa (Arula külavanem) tänavad kõiki 

Kõik fotod V.Aloelilt

 

 

Orelimeister E.C.Kessleri 215. juubel ja tema ehitatud Otepää kiriku oreli 170. juubel

 Kõik huvilised on oodatud 23. juulil 2023 tähistama Arulas sündinud orelimeistri Kessleri 215. juubelit ja tema ehitatud Otepää kiriku oreli 170. juubelit.

Kell 11 algab Otepää kirikus Kessleri ja oreli juubelite auks pühendatud jumalateenistus.

Teenistuse kava on lisas. Kuuleme Kessleri-aegset orelimuusikat ja laulab EELK Otepää koguduse ansambel.

Pärast teenistust umbes kell 12 toimub Kesslerile pühendatud mälestusplaadi 

"Arulas sündinud orelimeister Ernst Carl Kessler 1808 - 1863" õnnistamine.

Kuulata saab ettekandeid Kessleri elust ning Otepää kiriku orelist.

Soovijatele tehakse ajaloolise oreli juures tutvustav ringkäik ja näidatakse sajandivanuseid huvitavaid märkusi oreliruumi seinal. 

Kell 12.30 ootab kohvilaud kirikuaias Arula külaseltsi organiseerimisel. 

Kohvilauas saab kuulata lugusid Kessleri noorpõlvest Arulas.

Toimub korraldajate ja osaliste tänamine.

Arula külaselts andis välja juubelitele pühendatud voldiku.

Otepää Teatajas ilmus 15. juunil 2023 Sander Mändojalt artikkel "Pillimeister Ernst Carl Kessleri mälestusplaadi avamine". 

https://teataja.otepaa.ee/580OTnr11_15062023.pdf

Üleskutse osalejatele! Kui kellelgi on kodus mõni vana orelivile, siis palun võtke kaasa teistele näitamiseks. Kui leiate orelitest mõne põneva raamatu, plaadi või pildi, võtke ka kaasa - on hea kohvilauas teistega jagada.

Heade soovidega

MTÜ Arula Külaseltsi nimel

Piret Paluteder

------------------------------------------------------------------------------------------------

Kristuse kirgastamispüha jumalateenistus

Otepää Maarja kirikus pühapäeval, 23. juulil 2023 kell 11.00

Ernst Carl Kessler 215, Otepää Maarja kiriku orel 170

KAVA

Muusika

Friedrich Silcher (1789–1860)

• Koraalieelmäng „Wie gross ist des Allmächt'gen Güte“ („Kui suur on Kõigevägevama headus“

• „Poco Adagio“

Piret Stepanov (orel)

Alguslaul KLPR 402 „Öö läinud mööda nüüd“

Kogudus oreli saatel

Algusliturgia, sh pihitalitus

EELK Valga praostkonna praost Mart Jaanson

Muusika

Conradin Kreutzer (1780–1849)/Jaan Jung (1835–1900)

„Jehoova päev“

EELK Otepää koguduse ansambel

Jutluselaul KLPR 282 (1–6)

Kogudus oreli saatel

Jutlus

Mart Jaanson

Kantslisalm KLPR 282 (7)

Kogudus oreli saatel

Mälestamised, teated, rahusoov

Mart Jaanson

Muusika

Friedrich Silcher

Koraalieelmäng „Freu dich sehr, o meine Seele“ („Minu hing, oh ole rõõmus“)

Piret Stepanov (orel)

Palvelaul KLPR 279 „Lase ustavaks mind jääda“

1. salm EELK Otepää koguduse ansambel a cappella, 2. salm kogudus oreli saatel

Kirikupalve

Mart Jaanson

Armulaud

Lõpuliturgia ja õnnistamine

Mart Jaanson

Muusika

Rahvakoraal, seadnud Cyrillus Kreek (1889–1962) „Mu armas Jeesus, minu rõõm“

EELK Otepää koguduse ansambel

Lõpulaul KLPR 355A „Ligidal on Jumal“

Kogudus oreli saatel

Ernst Carl Kesslerile pühendatud mälestusplaadi õnnistamine

Mart Jaanson

Muusika

Johann Abraham Peter Schulz (1747–1800)/Matthias Claudius (1740–1815)

„Abendlied“ („Õhtulaul“)

EELK Otepää koguduse ansambel

Ettekanne „Ernst Carl Kessler 215“

Muusika

Konrad Kocher (1786–1872)/Christian Heinrich Zeller (1779–1860)

„Treuer Heiland, wir sind hier“ („Ustav Õnnistegija, oleme siin“)

EELK Otepää koguduse ansambel

Ettekanne „Otepää Maarja koguduse orel 170“

Muusika

Friedrich Silcher

Koraalieelmäng „Ein Feste Burg ist unser Gott“ („Üks kindel linn ja varjupaik“)

Piret Stepanov (orel)

Martin Luther (1483–1546), seadnud Friedrich Brenner (1815–1898) „Meil tuleb abi Jumalast“

EELK Otepää koguduse ansambel

Korraldajate ja osaliste tänamine

Kohvilaud, võõrustab Arula Külaselts

Tasuta golfipäev vallaelanikele

 Vaata Otepää kdukalt või Otepää Teatajast

Tasuta golfipäev vallaelanikele

Alguskuupäev: 11.06.23

Otepää Golfikeskuses kell 12.00

Otepää valla elaniku tasuta golfipäev.

Tule tutvu vallaelaniku võimalustega!

Huvilistele igas vanuses 6-75a

TASUTA BUSS (MATI REISID) GOLFIPÄEVALE VÄLJUB:

10.50 NÕUNIST

11.00 OTEPÄÄ BUSSIJAAMAST

11.20 SANGASTE BUSSIJAAMAST

11.30 KEENI BUSSIJAAMAST

11.40 PUKA COOPI JUUREST

12.00 JÕUAD OTEPÄÄ GOLFI

23. juulil on orelimeister Kessleri mälestusplaadi avamine kirikus

  Kevad on käes ja juulikuu pole enam kaugel.

Sander Mändoja pani kokku artikli orelimeister Kesslerist, mis ilmub juunis  Otepää Teatajas. Infovoldikud on valmis ja viiakse juba varsti kirikusse. 😊

23. juulil on orelimeister Kessleri mälestusplaadi avamine kirikus. Lilleilu mälestusplaadi ümber teeb Merle lillepood  

ca 11 - armulauaga jumalateenistus

Kohe peale teenistust - info orelimeistri Kessleri ja oreli juubeli kohta (Orel 170, orelimeister Kessler 215)

Muusikalised vahepalad ja lühiettekanded Kesslerist ning orelist

ca 12.30 paiku - kohvilaud kiriku juures (Arula külaselts)  

Heade soovidega

Arula rahva nimel 

Mauri, Piret, Sander 

Meie E.C.Kessler Otepää kirikus

 

23. juulil toimub kell 12.00 Otepää kirikus E.C.Kessleri mälestusplaadi avamine. Päevakohased sõnavõtud Kesslerist ja Otepää orelist kirikus ja seejärel kohvilaud kirikuaias. 

Täpsem info Otepää Teatajas juunis. 

Voldikult saad lugeda lähemalt meie Kessleri lugu

Tartu Tähetornis toimus F. G. W. Struve 230. sünniaastapäevale pühendatud seminar

 Tartu Tähetornis toimus eile F. G. W. Struve 230. sünniaastapäevale pühendatud seminar  

Astronoom Tõnu Viik, Aivar Niinemägi ja ajaloolane Lea Lepik

Arula külaseltsi nimel käisid Tartu Tähetornis Voldemar Tasa, Mauri Mändoja ja Eike Tasa   

Kaasas oli Arno Kannikese tehtud film Arula punkti avamisest Meegaste mäel 2016. aastal. 

Täna, 15.aprillil, on tegelikult Struve sünnipäev 

Tartust alguse saanud maailmamõõtmine. Autor ajaloolane Lea Lepik tutvustas oma värsket trükist. Väga huvitav lugemine. Kuna esimesed mõõdistuspunktid (Harimäe ja Arrol) asuvad praeguses Otepää vallas, siis võiksime täna öelda, et Otepää kõrgustikult alguse saanud maailmamõõtmine. 

 

Tulevalget ja tuulevaikset aega kõigile! 

Ja veel. Tänud kõigile kaasaelamast Arulas sündinud E.C.Kessleri mälestusplaadi valmimisel.          Erilised tänud Mauri Mändoja tütrele Piret Palutederile, kes leidis sobiva kunstniku ja mälestusplaadi valmistaja. Homme saab minna Otepää kirikusse ja vaadata meie Kesslerit. Ametlik avamine on kevadel.

Kauneid ja rahulikke jõulupühi kõigile!

Tulekul on Talveturg

 18. detsembril 2022  koos talvepealinna tiitli üleandmise pidustustega toimub traditsiooniline Otepää talveturg. Talveturg toimub kell 15.00-18.00 Otepää Keskväljakul.

Kõik Otepää piirkonna müüjad on oodatud  hea ja paremaga talveturule kauplema. Teid ootab ees sisukas jõulueelne päev ning kehakinnituseks kuum supp.

Talveturgu korraldab Otepää Naisselts koostöös Otepää Kultuurimajaga. Toetab Otepää vallavalitsus.

Küsi infot ja registreeri kauplejaks  tel. 5615 3357 Ene Raudsepp

 

Arula pidu 2022 Madsal

 

2022. aasta külapidu Madsal  

Arula rahvas on tänulik ilusa ilma ja positiivse emotsiooni eest Madsal!!! Oli jälle võimalik kokku saada ja kogeda Madsa spordibaasi pere sõbralikku suhtumist külarahvasse!  

Meile mängis kandlel ja laulis Kandle - Oss 

Paljud küsisid, et kust see mees tuleb. Siit lähedalt, Rõngust. Ta on Vabariigi pillimees, Raplas sündinud Martin Arak. Lisaks uhkele nimetusele ja tiitlile, mida auväärselt  kaks aastat kanda, pälvis vabariigi pillimees hõbemärgi, Eesti Kultuurkapitali stipendiumi, soolokontserdi XXVIII Viljandi pärimusmuusika festivalil ja kontserdi koos 2018. a vabariigi pillimehe konkursi võitja Juhan Uppiniga. 

Lugeda, kuulata, vaadata võib ka:

Kadri Allikmäe kirjutas   

https://sakala.postimees.ee/7104247/uus-vabariigi-pillimees-on-martin-arak-ehk-kandle-oss 

Lapsed leidsid ka omale tegevust 

Kuulasime Kandle-Ossi mõlemas saalis  

Mänguasju tuli jagada või "rentida"

Selle aasta meene "Hääletu loom" külmkapi magnetina jõudis igasse kodusse. Kui keegi jättis võtmata, siis tule ja küsi. 

Valikorienteerumise raja läbisid: Siiri ja Silva, Mia-Liis, Meelis ja Aili, Erenoora, Kati ja Hilje, Anne, Rebeka ja Airika, Mia ja Eike. Rajameister oli Voldemar Tasa 

Täname kõiki toetuse eest! MTÜ Arula Külaselts saab nüüd oma tegevustega edasi liikuda. Valmimas Kessleri bareljeef, voldik ja meened. Seda kõike näeme kevadel. 

Oleme terved ja kohtumisteni!