Tere. Tore, et siin oled!

Blogis anname ülevaate Arula küla tänastest tegemistest nii pildis kui sõnas.

21 november 2021

Arulas sündinud Ernst Carl Kessler

 


Otepää kirikus on Ernst Carl Kessleri orel aastast 1853. Orel on ühe manuaali ja 16 registriga.

Oma mitte just väga pika eluea jooksul jõudis Kessler (1808—1863) ehitada üle 120 oreli. Arula rahvas tahab Otepää kirikusse panna Kesslerile mälestusplaati. Oleme tänaseks planeerimisega hulga edasi liikunud ja on tarvis juba konkreetsemat nõusolekut. On vaja infot, kuidas me peame edasi tegutsema? Kas on vaja teha taotlus Otepää Maarja kogudusele ning muinsuskaitsele? Mälestusplaadi kavandid, paigutused ja tehnilise kirjelduse tegi skulptor Mari Hiiemäe. https://marihiiemae.wixsite.com/portfoolio/cv [1]Kui nõusolekud kirikult ja vajadusel muinsuskaitselt või muudelt ametkondadelt on olemas, siis saame edasi minna.

Selle kirja lisas on kaks kavandit koos paigutusega. Tehniline selgitus skulptorilt: kaks erinevat kirja/teksti, üks hele mustal taustal, teine tume heledal. Materjaliks must graniittahvel, paksusega 25 mm, pind ja ääred poleeritud. Pilt/tekst vastavalt graveeritud/sisse raiutud tähed. Seinale kinnituseks tuleksid nurkadesse lisaks plaati läbivad augud ankrute jaoks (kavandile joonistamata), mida katavad kas pronksist või roostevabast materjalist ilupead - võimalikud variandid.

Kui meil on plaadi panekuks vajalikud nõusolekud olemas, siis teeme plaanid avalikuks. Kirjutame Otepää vallale, Tartu Maarja kiriku SA-.le jne, mis meil käsil on.

Soovime teha plaadi avamise 2023 suvel (?), siis on Kessleri 215 sünniaastapäev. Äkki saab isegi orelil muusikat kuulata ja siis läheks külarahvaga edasi Madsale kohvi jooma ning kooki sööma. Kui orelisõprade ühingul on ka plaanis mingeid üritusi seoses Kessleri aastapäevaga, siis me haakuks nendega väga hästi.

Rõõmsat reedet,

Mauri ja teised Arulast  

E.C.Kessleri mälestusplaadi kavand



05 november 2021

Arula rahvas käis Madsal

 On keeruline aeg aga saime natukeseks nina päikese kätte pista! 

Küll oli tore Madsalt läbi astuda, natuke juttu vesta, muusikat kuulata, kaasa laulda, orienteeruda ja korraks Ferdi Sannamehe aida ees seisatada, et pildile jääda. 

Madsal lubati meil lahkelt nautida viimast kirgast päikselist ilma

Si-pulk näppu ja metsa, Marika. Mauri muigab, temal juba käidud 

Esta ja Ülle muusika saatel oli kaasalauljaid ja tantsijaid 

Natuke kehakinnitust ja jälle olime valmis orienteeruma. 
Laual oli kaustadega Arula raamatuid, ajalugu ja pilte. Küpsetised olid jälle imepärased. 
Oli nii soolast kui magusat. Igaühele midagi 

Muusika kostis nii toas kui õues

Väike õpetus ja metsa 

Õues oli Arula mõisamaade kaart, kust jälle otsisime tuttavaid talukohti, mägesid ja orge. 

Parklast lähenevate inimeste nimesid proovisime ruttu meelde tuletada ja saabujatele tutvustasime kohalolijaid kui vaja. Oli tore äraarvamismäng ja seda sai mõni aeg nautida. 

Kõik said peolt möödunud palava sumeda suve mee suveniirina kaasa. Nii see pidu otsa sai. Tänud toetajaile, tulijaile, olijaile, uute mõtete jagajaile ja kõigile optimistidele. 

Meie saviringis on valminud jälle vajalikud ja ilusad asjad. Näputööd kui palju! Savivoolimisega tegelevad külaelanikud võtsid oma glasuuritud asjad koju kaasa. 
Mett said kõik peolised kaasa. Jagada saame Arula mõisamaa peredele kes lähemal ajal kodus, helistavad ja saavad järgi tulla.

Kevadet ootama jäädes! 

Kel aega käigu Kõllimetsas Salakivi vaatamas. Seal on palju huvitavat vaadata. Ikkagi Arula aja lugu. 








23 oktoober 2021

Arula rahvas Madsal laupäeval kell 14.00


Madsa puhkeküla Arula külas

 Saame kokku Madsal 30. oktoobril kell 14.00. Kui sul on võimalik anna teada oma tulekust või mittetulekust. Ka sõna "võib-olla" rahuldab meid. Ilusa ilma korral saame veeta aega värskes õhus. 

Tore ikka kõigiga kohtuda piiritute võimalustega Madsal ja kuulda kuidas on aasta läinud. Räägime tulevikuplaanidest ja tehtust. Sööme suppi ja maitseme kaasatoodud kohvikõrvast. Muusikat saame ise teha ja kuulata. Kes soovib võib mõne orienteerumispunktigi läbida.

Igale perele määrime natuke mett mokapeale. Mesi on ajast aega hinnatud ja kiidetud ravivahend. 

Oleme kõik oodatud! 

Võid toetada Arula tegemisi: MTÜ ARULA KÜLASELTS     EE201010220112835014

 Loe Otepää kodulehelt :                                                                                https://www.otepaa.ee/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/FwSkF1dZq8EO/content/valitsus-kiitis-heaks-covid-19-uute-kontrollmeetmete-korraldused?redirect=https%3A%2F%2Fwww.otepaa.ee%2Fuudised-ja-teated%3Fp_p_id%3D101_INSTANCE_FwSkF1dZq8EO%26p_p_lifecycle%3D0%26p_p_state%3Dnormal%26p_p_mode%3Dview%26p_p_col_id%3Dcolumn-1%26p_p_col_count%3D1 

Esiteks kiitis valitsus heaks korralduse, mis lubab alates esmaspäevast kontrollitud tegevustes osaleda üksnes vaktsineeritud või COVID-19 läbipõdenud täiskasvanuid. Vaktsineerimata inimeste ligipääsu kontrollitavatele üritustele ja tegevustele piiratakse, kuna neil on väga kõrge nakatumise risk.

Sama korraldusega muudetakse rangemaks maskikandmise kohustust. 

12 oktoober 2021

Savivoolimine Arulas

Väike osake selliseid imeilusaid asju, mis on valminud Arulas Lutsul, saviahju ootel
          
Kui saaksime nad ka eelpõletusse ja siis glasuurida ja jälle põletusahju! See on pikk protsess aga oleme selleks valmis. Savivoolimist harjutame Lutsul ühes toakeses. Ka pere ja sõpradega võite tulla voolima. Selleks võtke meiega ühendust. Paar tunnikest ja oletegi saanud ainulaadse mälestuseseme kohtumisest sõpradega. 

Oleme kirjutanud paar korda projekti savipõletusahjule ja Arula ajalootoale. Tänasega pole taotlused leidnud positiivset lahendust. On kellelgi häid mõtteid?

Kas keegi teab kedagi, kellel on saviahi olemas ja tahab sellest lahti saada või lubab meil seal omad armsad asjad enne jõule kingitusteks vormistada. 

OLEKSIME TÄNULIKUD! 

Siin majakeses me käisimegi voolimas


04 oktoober 2021

Saame kokku Madsal 30. oktoobril kell 14.00

 Saame kokku Madsal 30. oktoobril kell 14.00 

Madsa täna 

Tore jälle kõigiga kohtuda piiritute võimalustega Madsal ja kuulda kuidas on aasta läinud. Sööme suppi ja maitseme kaasatoodud kohvikõrvast. Muusikat saame ise teha ja kuulata. Kes soovib võib mõne orienteerumispunktigi läbida.

 Igale perele määrime natuke mett mokapeale. Mesi on ajast aega hinnatud ja kiidetud ravivahend. 

Oleme kõik oodatud! 

10 august 2021

Leidsime oma kivil kirjad

 

Kas tõesti aastal 1419 on sellele salakivile raiutud aasta ja mõisa nimi? Siis oli ta ju Arrol

04 august 2021

Äidu kandis nähti Põhjamaa kalliskivi

 

Kas Jäälinnud rändavad juba parematele jahimaadele?  Kas ainult läbirändaja? 

Mida me jäälinnust teame? 
Jäälinnu toitumisele viitab tema ingliskeelne nimi Kingfisher ehk kuningkalur või kalurite kuningas. 
Ta toitub peamiselt väikestest kaladest ja on nende püüdmisel tõesti tõeline meister. 
Oma saaki varitseb ta madalale veekogu kohale ulatuval oksal, kust sööstab välgu kiirusel vee alla, napsab kala nokka ja lendab tagasi oksale. 
Kõik see võtab aega ehk vaid sekundi! 


Jäälind oskab ka veekogu kohal lennates paigal seista ja nii saaki varitseda. 
Kalu püüab jäälind jõe madalamatest kohtadest või vee pindmisest osast, kuni 30cm sügavuselt. 
Jäälinnu toiduks on enamasti 3-5 cm pikkused kalad, kelle liik talle oluline ei ole. Vahel püüab ta veest ka selgrootuid. Enne söömist uimastab jäälind kala, lüües teda peaga vastu oksa. 
Nokast alla läheb kala alati pea ees. 

Jäälinnu kodupiirkond ulatub pesast mõlemale poole tavaliselt vähemalt kilomeetri.
 Sellelt alalt kihutatakse teised liigikaaslased välja. 


29 juuli 2021

KUTSE VAKTSINEERIMISELE OTEPÄÄ VALLAS

 OOTAME KÕIKI VAKTSINEERIMA

Koroonaviiruse haiguse COVID-19 kulg on ettearvamatu ja võib kahjustada nii noore kui vanema inimese tervist ja elukvaliteeti pikaks ajaks.

Soovin, et lapsed saaksid taas rõõmsalt koolis ja lasteaias käia, et täiskasvanud saaksid tööl käia ning me kõik oleksime terved ja ei nakataks teisi.

Kutsun noori alates 12. eluaastast ja kõiki veel vaktsineerimata täiskasvanuid vaktsineerimisele:

OTEPÄÄ GÜMNAASIUMI  10. augustil kell 10.30-16.00

KEENI PÕHIKOOLI  11. augustil kell 9.00-12.00

PUKA KOOLI  11. augustil kell 13.00-16.00

Soovitav on end eelregistreerida digiregistratuuris aadressil: digilugu.ee või Valga Haigla AS registratuuri kaudu telefonil 766 5100.

Vaktsineerima võib tulla ka eelregistreerimata!

Vaktsineerimine toimub Pfizer-BioNTech vaktsiiniga. Vaktsineerima tulles on oluline võtta kaasa isikut tõendav dokument.

Koolinoorte vaktsineerimisel olevad nõuded. 

Koolinoorte vaktsineerimisel jälgivad vaktsineerijad selgelt väljendatud lapse enda nõusolekut ning lapsevanema või hooldaja nõusolekut. Selleks on kolm võimalust:

- laps tuleb vaktsineerima vanema või hooldajaga koos;

- laps tuleb vaktsineerima kaasas kirjalik vanema või hooldaja nõusolek;

- laps tuleb üksi ilma kirjaliku nõusolekuta, kuid annab registraatorile oma vanema või hooldaja kontaktandmed ning haigla töötaja helistab kohapealt lapsevanemale või hooldajale.

Lapsevanema või hooldaja nõusolek võib olla vabas kirjalikus vormis.

Oluline, et sellel teatisele oleks lisatud lapsevanema nimi, isikukood ja telefoninumber.

Kasutagem kõik head võimalust meie oma vallas, kodu lähedal mugavalt

vaktsineerida! Loodan rohket osavõttu.

Jaanus Barkala

Vallavanem  

22 juuli 2021

Kuidas elab Palunõid ehk Hääletu Loom



 Palunõid päevitab kivil

Eesti Külaliikumine Kodukant sõbralik meeldetuletus

Sõbralik meeldetuletus Sulle ja Sinu külale
 
Hei, kas Sina oled juba vaktsineeritud?

Meil Kodukandis on suur mure, kas me ikka saame Sinuga kohtuda järgmisel aastal toimuval Maapäeval, Harjumaal?

Hästi on, kui oled vaktsineeritud.  Siis ilmselt saame, kui üritused on sellel ajal lubatud. Võib ju vabalt olla, et  ilma vaktsineerimistõendit ette näitamata ei lubatagi suurele peole. Või ka mujale-  teatrisse, kontserdile, kohvikusse...
Aga Sinu naabrid, teised inimesed Sinu külas? Kas nemad on ka  saanud koroonasüsti?
Praegu on hea aeg vaktsineerida, seda saab teha ilma digiloo abita. Lihtsalt sõida kohale, võta naabergi kaasa, veidi kannatust ja TEHTUD!
Isegi ette helistama ei pea!
Ja ongi üks mure jälle vähem.

Sotsiaalministeerium annab teada, et sellel ja järgmisel nädalal on Ida-Virumaal, Lääne-Virumaal, Pärnumaal, Tallinnas, Viljandis, Tartus ja mujal mitmeid võimalusi end COVID-19 vastu vaktsineerida ilma eelneva registreerimiseta. Tuleb lihtsalt kohale minna.

Vaata nimekirja ja leia endale sobivaim siit: https://vaktsineeri.ee/covid-19/lahen-vaktsineerima/ 

 Olge ise hoitud ja hoiame ka üksteist!

Krista Pedak
Eesti Külaliikumine Kodukant
juhatus
+372 5087 472
krista.pedak@kodukant.ee

04 mai 2021

Tegime ära

 Mõni ilus ilm on ka lumelörtsi vahele ära eksinud! 

Päike säras ja ootas meid! 

Olime rahul ja õnnelikud
 
Mindi koju oma tegemiste juurde tagasi. Kes Arulasse, kes Elva, kes Tallinnasse.
Jõudu meile


28 aprill 2021

Teeme ära 1. mail

 Kutsume Arula küla talgutele!

Koguneme sel laupäeval, 1. mail kella 10-12 Arula Emalätte juures, et allika ümbrust okstest ja lehtedest puhastada. Võta kaasa töökindad ja reha. 


See püha allikas on meile tähenduslik, käime  siin tervise- ja ravivett võtmas. 
Teame, et sellel allikal on mitmed tänavu sündinud lapsed omale nime saanud. 
Siin käiakse palju ja kohalikule kogukonnale on allika ümbruse korrashoid oluline.
Lisaküsimused Eikele ja Vollile.


16 märts 2021

Mats Traadi luulekogu "Taivatäis tsirke"

 Mats Traadi luulekogu "Taivatäis tsirke. Nelläss luulekogu Tartu kiilen"

Eesti kirjandusmuuseumis kuulutati 15. märtsil välja tänavune Gustav Suitsu luulepreemia laureaat, auhinna pälvis Mats Traat oma luulekogu "Taivatäis tsirke. Nelläss luulekogu Tartu kiilen" eest. 

"Taivatäis tsirke" jätkab meie murdeluule traditsiooni. 

Mats Traadi luulekogu "Taivatäis tsirke. 

Nelläss luulekogu Tartu kiilen" nimiluuletus:

Taivatäis tsirke 

Päiv veretäss taivatelki,

nink ammutse inimise

eitvä lämmind elki

üle üüde minemise.


Ei ole tan ullu.

Kiäki ei ole ollu,

Kõik omma konagi tullu,

kaonu ajast-aa kollu.


Perrä jääss taivatäis tsirke. 

Vaata ka: https://kultuur.err.ee/1608143023/gustav-suitsu-luulepreemia-palvis-mats-traat 

26 veebruar 2021

Arula maastik maalidel

 Arula ümbrus on ikka paljudele kunstnikele pakkunud motiive maalimiseks.
Piret Paluteder sattus selliste maalide peale ja jagab meiega oma leidu. 


Arula Päästjärv (Johannes Uiga)
https://www.e-kunstisalong.ee/Arula_Paastjarv__9303



Kalju Nageli "Häidu järv" 1971 on kindlasti Arula Äidu järv.
Arula maastiku - nimega maale on Nagelil mitu:
"Arula maastik" 1971
http://www.lem-nagel.narod.ru/KN.1970.html

Kalju Nagel "Arula maastik"
http://kaljunagel.blogspot.com/2017/01/arula-maastik-1967.html
"Arula"

https://www.kuldnebors.ee/search/antiik-ja-kunst/kunstiteosed/kalju-nagel-olimaal-arula/search.mec?pob_post_id=82891804&pob_action=show_post_images&pob_cat_id=10985&pob_image_id=0d79e7aa627187ea6fd2fc42db5e8bca&pob_browser_offset=&pob_view_language_id=#0d79e7aa627187ea6fd2fc42db5e8bca.jpg


20 detsember 2020

Mauri Mändojale jõuluküünal

 Täna saab Külatänaval igast külast üks inimene jõuluküünla. 


ARULA tee  meie 600-nda juubelini – aastad ja inimesed. 

Tuli üks mees ja küsis:  "Kas paneme asja idanema? "  Emalätte taevasse ulatuv kivi oli juba alusel ja "Emaläte" kivisse sisse raiutud. Allikani viis omatehtud kivine tee. Emalättest võtame vett, kas teeme väikese puhastuse ka? 

Tuli üks mees ja küsis: "Kas suurt kivi metsas olete näinud - Soome Laiakivi?". Kas teeks õige kivi ümbruse korda, uuriks kivi Jääajal tulekulugu, teadlaste abiga, uuriks karjalaste "katškii" ehk munade ja kivikeste kivil veeretamise lugu, paneks tahvlikese paika?

Tuli üks mees ja küsis: "Kas Anuristikivi juures olete käinud? Lähme ma näitan kus Anu istus kui oli surmani väsinud päevatööst. Istumisjälgki kivil. 

Tuli üks mees ja ütles: "Ristimäe kivi sai põllult välja kaevatud ja ammuste Arula - Palupera valdade  piiripost sinna kõrvale pandud. Kas teeme ta nähtavaks? 

Tuli üks mees ja ütles:  "Arulale peaks sünnitunnistuse välja andma. Vanal papüüruse rullil."  

Tuli üks mees ja ütles:  " Ferdi Sannamehe 120 sünniaastapäeva tähistamisest võtab osa kogu ta pere ja Enriko Talvistu ja Hannes Starkopfi kohalekutsumise võtab oma kanda."

Tuli üks mees ja ütles: " Kas teate, et orelimeister Ernst Carl Kessler sündis 210 aastat tagasi Arulas?  Ehitas üldse 120 orelit s.h. ka Otepää kirikule?  Kas osaleme Kesslerile pühendatud festivalil?" 

Tuli üks mees ja ütles: "Osaleme kogu perega maailma kultuuripärandi objekti,  GPS-i vanaisa,  Struve kaare - Arula punkti taasavamisel  ja filmime üritust."

Tuli üks mees ja ütles: "Paneks Madsal skulptor Ferdi Sannamehe pingi teisele otsale naabrimehe puulõikemeister Leopold Kompuse tahvlikese. 

Tuli üks mees ja rääkis: "Nägin tänaval Mats Traati, tervitasin teda Arula rahva poolt. Viisin  talle sünnipäeval lille ja olime selles ruumis ainukesed, kes Arulas käinud ja elanud."

Tuli üks mees ja ütles:  "Nii palju on lugusid Arulast, kas teeme raamatu?  Päästame pärimusi, mul mõned veel on."

Tuli üks mees ja ütles:  "Arula pidu tulemas? Minu perest nagu ikka pane 10 inimest kirja. Tuleme kõik." 

Tuli üks mees ja ütles: "Kõllimetsas on suur ja sobiv kivi ARULA 600. juubeliks, kas paneme selle oma ajalukku?" 

Seda loetelu võiks jätkata.

Kes on see mees? Kas selline mees on üldse olemas kellele kõik korda läheb mis  Arulas tehti, mis Arulas tehakse, mida Arulast räägitakse, mis Arulast saab? 

Jah, see mees on MAURI MÄNDOJA

Ta on olemas. Ta tegutseb. Talle läheb kõik korda. Me tunneme teda. Me tunnustame tema tegemisi. 

Möödunud aastate ahel

 meile kullast tähtpäeva tõi. 

Küllap tööde ja murede vahel, 

õnnele-rõõmule ruumigi jäi.

 Elu on viis, mida luuakse koos,

 ühise naeru ja tegude loos. 

Sarnased mõtted ja ühised teod, 

üksteiselt sooja otsivad peod!  

Need on meie inimesed. 

See ongi Arula!  

30 november 2020

Kas sa külatänavale tuled?

 20.detsembril on võimalus minna tulekumas talveõhtule Otepää südames

Kõrsikute kontsert ja kõik muu on ootamas.

20.12, pühapäeva õhtupoolikul kl 15-18 toimub Otepää keskväljakul (karu kuju juures) traditsiooniline Talvepealinna avamine tänavu küllpisut teisenenud, väiksemal kujul (plakat kirja lisas). 
Sündmuse raames kuulutatakse välja talvepealinna avamine, toimub Otepää kohalike müüjate talveturg ning juba teist aastat järjest on kohal ka juba Otepää külad telkide ja sümboolikaga. 
Jõuluhõngune õhtu tipneb Kõrsikute kontsertiga.

Palun anna 1. detsembriks teada (vastates käesolevale e-kirjale), kas Sinu küla soovib tänavu Külatänaval osaleda?

Huvitatud külade esindajatega korraldame peatselt kokkusaamise.
Lisaküsimuste korral palun helista
Liisa Kaasikule 5116612


27 november 2020

Tunnustati parimaid vabaühendusi ja kogukondade eestvedajaid. Õhtu reisimuljetega Mehhikost ja Paapuast

 MTÜ seminar ja tunnustussündmus Märka Tegusaid Ühendusi toimus üheksandat aastat, selle aja jooksul on konkursile esitatud 125 kandidaati ja tunnustatud 43 ühingu tegemised.

Tunnustamisele eelnes inspiratsiooniseminar, mille raames rääkis tegutsemisinnu loomisest ja hoidmisest koolitaja Harald Lepisk.

Seminari Märka Tegusaid Ühendusi korraldas Valgamaa Arenguagentuur koostöös Valgamaa Kodukandi Ühendusega  ja  selle toimumist toetavad Valgamaa Omavalitsuste Liit ning Kodanikuühiskonna Sihtkapital.


Konkursi Valgamaa MTÜ ja Väärt Kodupaik 2020 üheks nominendiks oli ka Arula kogukond. 

Seminari Märka Tegusaid Ühendusi korraldas Valgamaa Arenguagentuur koostöös Valgamaa Kodukandi Ühendusega  ja  selle toimumist toetavad Valgamaa Omavalitsuste Liit ning Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Konkursi Valgamaa MTÜ ja Väärt Kodupaik 2020 nominendid:

 Puka Kogukond  Aktiivsed eestvedajad, eripalgelised üritused ja nad on pidevalt pildil. Nad teevad kõike ikka sooja südame ja hingega! Väga meeldib, et hoiavad elu maal tegusana, sest tihti jääb mulje, et siinkandis toimub rohkem, kui linnas. Tänu projektidele on võimalik kohalikul huvigrupil erinevatest sündmustest osa saada taskukohase hinnaga. Eile anti teada, et kogukonna eestvedajale Anneli Uffertile andis rahvastikuminister Riina Solman üle kodanikupäeva aumärgi.

 Vidrike kogukond

Erinevad külaüritused, kuhu on oodatud ka kaugema kandi rahvas. Palju noori tegusaid peresid, ettevõtjaid. Vidrike tegutseb ja innustab tegutsema ka naaberkülasid. Lisaks jäädvustab oma tehtu nii filmilindile kui raamatusse.

 Kuigatsi - 2 erinevat kandidatuuri seadmist

Kuigatsi külamaja on alati köetud, mõnusalt soe, perenaine alati naeratav ja heatahtlik ning kaasatud meeskond hoiab kokku. Käima on lükatud erinevad ringid, traditsioonilised kokkusaamised ja üritused, kus koduselt tunnevad end nii kohalikud kui kaugemad külalised.

Taagepera Külaselts

Ühingu eestvedajad võtsid riski ja esitasid taotluse Rahvakultuuri Keskusele, et korraldada 07.juulil  Laulu ja XX tanstupeo raames rahvapidu Valga maakonnas. Seega lisaks sellele suurele koostegemisele tähistatakse igakuiselt sünnipäevi,  2020 Tõrva tulepäevadel käidi oma telgiga väljas, traditsioonide jätkamine Taagepera moosipäeva näol, ühine Jaanipäeva tähistamine koos lastele mängudega ja šašlõki küpsetamine, saviring. Ja veel: erinevad koolitused joogatunnid, Mulgimaa peremäng. Rõõm, et küla elab!

 https://mail.google.com/mail/u/0/#inbox/FMfcgxwKjdvNbkrhTrkxVzcfQMhhPWJK 

Otepää valla eestvedajad Arulast, Kuigatsist, Pukast, Otepäält

Konkursile Valgamaa MTÜ ja Väärt kodupaik laekus 16 kandidaati, suurema tunnustuse pälvisid neist kolm: MTÜ Kungla, mille noored loovad ja hoiavad oma õnnemaad, Ritsu Külaselts kui kogukonnale uue hingamise tooja ja Hargla piirkonna külad väärt kodupaik 2020 ja Eesti Külaliikumise Kodukant aasta küla 2021 kandidaat Valgamaalt. Eelmainitud ühingutest valmisid ka tutvustavad videoklipid, mis aitavad nende tegevusi tutvustada ja mis laetakse avalikuks jälgimiseks Youtube keskkonda:



https://www.youtube.com/watch?v=7rouAhSNR1c 


Reisimuljeid jagati Järve talus. 

Oli üks novembrikuu õhtu kui Merike näitas pilte reisist Mehhikos. See kõik oli juhtunud enne kui koroona tuli.

Õhtul jagas muusikalist meelelahutust Merikese tütar Liina Tsimmer. 

Mehhiko muljeid kuulamas 

Mehhikos moodustavad rahvast suure osa noorukid vanuses 0-24, mida iseloomustab sealne suur sündimus. Naiste osakaal on alates 25 aastaselt meeste omast suurem. 
Väiksema osa rahvastikust moodustavad vanemad inimesed, mis viitab lühikesele keskmisele elueale ja vanemaealiste väiksele osatähtsusele. 

Mehhiko omapäraks on kiire rahvastiku kasv ning väga noor elanikkond. Igal aastal kasvab Mehhiko rahvastik 2 miljoni inimese võrra, kes kõik vajavad varsti tööd. 
Mehhiko tähtsaimad ekspordiartiklid on tööstuses produtseeritud kaubad, nafta ja naftasaadused, hõbe, puuviljad, köögiviljad, kohv ning puuvill. 
Mehhiko tähtsaimad ekspordipartnerid on Ameerika Ühendriigid 80,5%, Kanada 3,6%, Saksamaa 1,4% 
  
Siin on kohaslikud kalamehed õhtuse saagiga. puhastavad kaldal ja müüvad maha.  

Mehhiko aladel on elanud paljud iidsed tsivilisatsioonid, näiteks olmeegid, maiad ja asteegid. Viimased asusid Mehhiko alale elama 13. sajandi paiku ning ehitasid oma pealinna Tenochtitláni samale kohale, kus praegu asub México linn. 
Suurema osa asteekide tsivilisatsioonist hävitasid 16. sajandi alguses hispaanlased. 
Tänapäeval moodustavad põlisameeriklased riigi 110 miljonist elanikust ligikaudu 7%. Ligikaudu 60% rahvastikust on mestiitsid – indiaanlaste ja hispaanlaste järeltulijad. 

San Pedro linnapilt

Esti Belizes


Väga huvitav oli kuulata kahe naise 5 päeva matkamuljeid Paapuatest. 

Paapuad on Lääne-Melaneesia algasukad Uus-Guineal, vähesemal määral Bismarcki ja Saalomoni saartel. 

Ja nii see algas
Turul kõnnib läbi rahvahulga meie mõistes paljas mees – tema ainukeseks rõivaesemeks on koteka ehk pudelkõrvitsast valmistatud peenisetorbik. 
Meid võttis see hetkeks kohmetuks, aga teiste turuliste jaoks ei olnud siin midagi imekspandavat. 
 Suurem osa selle ümbruse rahvastest kannab tänapäeval humanitaarabiga saadud värvilisi ja räbaldunud rõivaid, aga veel 20 aastat tagasi kanti siin kõikjal koteka't ja rohuseelikut. 

Meie soov oli võimalikult ehe kogemus ja seetõttu võtsime matka ette omal käel. 

Seljas suur matkakott ning näpuvahel kohapealt saadud hädapärane kaart,  suundusime üles mägedesse.
 
Meie eesmärk oli  minna kaugemale kui enamik huvirändureid kes teevad kas päevamatku linna ümbruses või lähevad veidi kaugemale koos kohaliku teejuhiga. Eesmärgiks seadsime 2.5 päeva üht kallast mööda ülesvoolu ja sama palju allavoolu teist kallasrada tagasi.

Mägirada käies tervitasid kõik vastutulijad viisakalt, naeratasid ja andsid kätt. Sageli küsiti meie matkaplaanide kohta ning vahel pakuti seljakotist võetud suhkruroo või lõkkes küpsetatud bataadi näol reispassi. 

Mägipaapuate külad koosnevad väikestest heinakuhje meenutavatest hüttidest, mida ümbritsevad kaunid kivimüüriga piiritletud aiad. 
Hüttide katused on valmistatud heinast ning seinad puidust. Muldpõrandat katab paks kiht heina, millel on mugav istuda ja magada. Ruumi keskel asub tulease, millel olev lõke annab sooja ning kus valmistatakse süüa.  
Naisel on peas rätikutaoline kott. Seal oli võimalik lapsi magama kiigutada ja neid peas kanda kui käotsas olid muud kandamid

Päevad veedetakse peamiselt ümberkaudsetel põldudel töötades või uusi maa-alasid põlluks aletades. Mägipaapuad kasvatavad peamiselt bataati, jamssi ja tarot – erinevaid kartulit meenutavaid mugulvilju.

Pimeduse saabudes hakkab hüttide heinast katusest suitsu tõusma – on õhtusöögi aeg. Pere istub ümber lõkke ning askeldatakse toidu kallal. Vahel harva pakuti meile söögiks riisi või hautatud kapsast, 
aga lõviosa ajast oli hommiku-, lõuna- või õhtusöögiks lõkkes küpsetatud taro või bataat.

 Esimestel kordadel maitsesid nimetatud mugulad hästi ja eksootiliselt, kuid kui neid süüa kümnendat või viieteistkümnendat korda,  hakkavad meie ärahellitatud maitsemeeled streikima. 
Tee, mis tahad, aga alla ei lähe. Pererahvas aga sööb neid sellise õhinaga nagu meie esimesel korral – toit ei ole siin maitseelamuse saamiseks, vaid eluks vajalik kütus.
 Igal perel on küll oma siga, kellega eluaset jagatakse, aga see tapetakse mõne väga olulise sündmuse korral ja süüakse koos kõigi külaelanikega. 

Pildistamise eest tuli vahel maksta paar euri. Mõni mees jooksis oma jõeäärselt põllult mäest üles kahe valge matkaja juurde, et lasta pilti teha, näidata soovi suitsu järgi. 
Kui põlev tikk kukkus maha süüdates kulu ja meie, kaks naist, saime kustutamisega hakkama, oli mehel väga kahju, sest põlenud maa oleks kevadel ilusat roheliselt tärkavat rohtu kandnud. 

Teine kordki kuulame kui keegi reisimuljeid jagab. 

13 november 2020

Tule aga tule veel üheks talveks kooli...

Nii kirjutas täna, 13. nov. 2020 Piret Paluteder, Tartu kunstikooli praktikate koordinaator, Õpetajate Lehes:   https://opleht.ee/2020/11/tule-aga-tule-veel-uheks-talveks-kooli/

  Arula külas Lutsu talus projektiga seotud noored. 

CODE (Competence Opportunities for Digital Employment) on kolmeaastane rahvusvaheline ettevõtmine, kus töötatakse välja õppekavad riski- ja NEET-noorte jaoks. Lisaks erialaõppele sisaldavad need toetavaid koostisosi (õpi-, suhtlus-, tööoskused, ettevõtlikkus jne), mis kõik sobituvad kokku nagu kvaliteetne pusle. Meditsiinis patsienti ravides ei tegelda ka ainuüksi haigusnähtudega, vaid uuritakse toitumist, pereelu, meeleolu ja töörežiimi ehk kogu tervikut. Väljaõppega seotud projektid haaravad endas samuti inimest tervikuna (õppimis-, suhtlemis-, erialaoskus, majanduslik tugi jne). CODE saab rahastuse 2 300 000 euro väärtuses Euroopa majanduspiirkonna ja Norra toetusprogrammi „Noorte tööhõive“ fondist. 
Projekt nagu rammus rosinasupp, mitte mõni lurr

Lauseid artklist: Tule aga tule veel üheks talveks kooli... :

Rainis: Mulle meeldis, et kui kool algas, siis lendasime Tartust minema, sõitsime grupiga kolmeks päevaks ja kaheks ööks nn talgutele Lutsu turismitallu Otepää vallas. Saime jalutades, talutöid ja ise süüa tehes ning loovmänge mängides omavahel tuttavaks. Sain palju häid mälestusi võrreldes seniste koolidega. Tavaliselt on nii, et kui esimestel päevadel on asi halvasti, siis nii jääbki. 

„Tule aga tule veel üheks talveks, kui võimalik, mis sest, et suur poiss oled!“ julgustas õpetaja Laur „Kevades“ igasuguses mõõdus ja vanuses lapsi koolis jätkama. Sedasama teevad kutsekoolid Eestis, kui kutsuvad veel aastaks või pooleks kooli 15‒29-aastaseid noori, kes ei tööta, õpi ega osale ühelgi kursusel.

Õppimise oskust ehk kuidas aidata end olukorras, kui on vaja näiteks süveneda uurimismaterjali veebilehel, aga istuv asend on vaevav ja uni tuleb peale. Samas mine ainult oma seltsielu kanalitele, oled kohe värske nagu kurgike! Miks see nii on? 

Õppijatel oli see luksus, et nad said võtta pool aastat kooliampsuks.

Kiir: „Natuke ei saa ja palju ei taha!“ 

Õpetaja Laur: „Tubli! Õpi pool, aga hästi! Ja ikka pea püsti! Julgelt ja rõõmsalt edasi!“
Kuhu Tartu kunstikoolist saadud teadmiste ja oskustega pärast pool aastat kestnud õpet edasi minna?

Kas niimoodi rääkides õpitaksegi?
„Kas nii ka saama?“ Lible: „Ikka saama!“ 

 13. nov. 2020 Piret Paluteder Tartu kunstikooli praktikate koordinaator


11 oktoober 2020

Arula esmamainimisest 601 aastat

 Täname kõiki kellel oli võimalus Madsale peole tulla ja olla!

Täname Madsa rahvast meid vastuvõtmast ja Raidot kes meile tutvustas spordibaasi võimalusi. Meil oli hea teie juures olla. Kalle ja Rene lõõtsalugude saatel saime juttu rääkida, Vollilt kuulsime missuguseid projekte sel aastal külas tehtud, mehed uurisid küla kaarti, mida on pidevalt täiendatud. 

Mehis, Meelis, Tiit, Triin, Volli, Kalle, Rene - kaarti uurimas

Saadaval oli Päästetud pärimuste raamat, eelmise aasta juubelileht Arula ajalooga, mõned trükised külas toimunud suurematest üritustest, külale antud aukirjad. 

Volli andis üle Aedlinna Vaevaküla eestvedajale Ene Kelderile meie küla medali

Kaasikute perele sai saja aasta tagune maal üle antud. Nimelt nende praegusest kodust oli kunagi talvine pilt maalitud ja pikkade rännakute tulemusena jõudis see uuesti Arulasse, oma koju tagasi. 

Igaüks sai Arula 601 palunõiaga poekoti ja imeliselt maitsva kakukese, mis oli kenasti pakitud ja kiri peal "Muhe madsakas". Mõni mees rääkis, et jõudis peolt koju, võttis kakukese proovida ja see oli nii hea, et järgmiseks korraks ei jätkunudki. 

Urmi talu lapsed orienteerumas ja ema Kaire kirjutas: 
Suur, suur aitäh külapeo organiseerimise eest. Oli väga tore! Eriti hea tundega meenutame orienteerumist. Lastele ja ka täiskasvanutele väga meeldis. Koju tulles hakkasid lapsed kohe auhinnaks saadud meisterdamise asju kokku panema. 
Kaart pandi seinale. Veelkord aitäh ja uute kohtumisteni!


Lapsed olid hõlpu täis ja käisid koos vanematega lauatennist mängimas ja orienteerumas.  Koerad olid laste sõbrad ja ei jõudnud oodata millal koos jälle mängida saab. Tundus, et ka nemad jäid rahule.

Nautisime Madsal olekut 

Nautisime kõike seda mis laual oli 

Meile toodi paar albumit tundmatuid pilte aastatest 1920 -1970. Proovisime äraarvata kes pildil on. Peab küsime veel vanimatelt Arulas olijatelt, sest mis teha kui foto taha on kirjutatud "memmelt memmele". Siiski mõned nimed saime teada. 

Täname ka neid, kes meile teatasid oma osalemisest või mitteosalemisest. Aeg on keeruline. 

Madsa on nii edumeelne koht.  Ferdi Sannamees võiks rahul olla kui saaks talle seda kõike näidata. Tänud tegijatele. Siinsete hüvede kasutajad võivad ainult nurru lüüa. 

Oleme ikka terved ja ilusat sügist kõigile. 

05 oktoober 2020

Arula pidu Madsal 10.oktoobril

 Saame kokku Madsal, laupäeval 10.oktoobril kell 14.00. Saame olla nii õues kui toas. Peame kinni kõigist koroona ajal kehtestatud nõueteast. Vaatame ja kuulame mis aasta jooksul külas muutunud, kinnitame keha ja muidugi piknikukorv kaasa. 

Kohtumiseni


Hommikupoole on võimalik osa võtta Künkajooksust Otepääl

Vaata ka Otepää kodukat



01 september 2020

Info „WRC Rally Estonia 2020“ liikumisvabaduse piirangute kohta.


https://www.terviseamet.ee/et/uudised/rally-estonia-alal-kehtivad-liikumispiirangud-aitavad-tokestada-koroonaviiruse-levikut

https://www.google.com/maps/d/viewer?mid=1JCSqr-AfkYL02CA2VNQFGu1Dn4yNrp_W&ll=58.02722310027143%2C26.37354741113869&z=15

1. Kehtestada üritusel „WRC Rally Estonia 2020“, mis toimub ajavahemikul 04.09–06.09.2020 kõikidele isikutele, kellel puudub nimetatud ürituse ametlik rallipass või luba, 

    liikumisvabaduse piirangu keeluga viibida ürituse „WRC Rally Estonia 2020“ toimumise kõikide piirkondade kiiruskatsete perimeetrites järgmiselt:

…. 1.7. Arula: ajavahemik: 04.09.2020 kella 12.00-st kuni 06.09.2020 kella 13.00-ni; koht: Keeni-Pringi-Arula-Sihva-Restu;


25 august 2020

Arula küla pleki valtsimise töötuba

Arula küla pleki valtsimise töötuba

Tänapäeval on Eestimaa maaelu ja vabaaja (hobidega tegelemine) veetmise võimalused jäänud mõnevõrra unarusse ja samal ajal kui linnas on see käe-jala juures. Meie eesmärk on edendada maaelu, eelkõige vabaaja veetmise võimalusi. Selleks me kirjutasime projekti „Arula küla pleki valtsimise töötuba“. Projektijuht on Frants Seer. Selle töötoa baasil saavad noored ja ka vanemad mehed ja naised  tegeleda metallitööga. Eriti plekitööga kui ka keevitamisega. Saadakse ja säilitatakse käsitöö oskusi. 

Seadmed, mis saavad olema töötoas: English wheel, Sickemasin variaatoriga, Shrinker&Strecher Pro koos käppadega, Sickemasina rullid, pleki keevitusmasin.

Töötuba oleks avatud 2 korda kuus või vastavalt kokkuleppele ruumide haldajaga ja kaasatakse juhendaja vastavalt eelnevale kokkuleppele.

Investeeringut on toetanud EAFRD MAK 2014–2020 Leader-meetme raames ja Valgamaa Partnerluskogu.



01 august 2020

Arula pidu Madsal 10. oktoobril

Arula poekotid ootavad jagamist.

Loodame, et kõik läheb plaanipäraselt ja saame kokku Madsal, 10. oktoobril kell 14.00. Oleme nii õues kui toas, vastavalt ilmale. Kes tulla ei saa, sellele toimetame poekoti koju.

 Jääme ilusat pikka sügist ootama.

25 juuni 2020

Rebase talu dendropäev 4.juulil kell 10.00

Kavas on:
Dendroaia tutvustus
Kohtumine mõne aiaprofiga
Võimalik kaasa osta haruldasi puid, põõsaid või taimi
Vaata ka: http://www.rebasetalu.net/

Brigaadikindrali auastmesse ülendati Enno Mõts




Enno Mõts, kelle lapsepõlv möödus Arulas
Brigaadikindrali auastmesse ülendas president Kaitseväe Akadeemia ülema Enno Mõtsi
Loe siit:  https://www.postimees.ee/6998923/eesti-sai-juurde-kaks-kindralit