Tere. Tore, et siin oled!

Blogis anname ülevaate Arula küla tänastest tegemistest nii pildis kui sõnas.

25 mai 2023

Tasuta golfipäev vallaelanikele

 Vaata Otepää kdukalt või Otepää Teatajast

Tasuta golfipäev vallaelanikele

Alguskuupäev: 11.06.23


Otepää Golfikeskuses kell 12.00

Otepää valla elaniku tasuta golfipäev.

Tule tutvu vallaelaniku võimalustega!

Huvilistele igas vanuses 6-75a


TASUTA BUSS (MATI REISID) GOLFIPÄEVALE VÄLJUB:

10.50 NÕUNIST

11.00 OTEPÄÄ BUSSIJAAMAST

11.20 SANGASTE BUSSIJAAMAST

11.30 KEENI BUSSIJAAMAST

11.40 PUKA COOPI JUUREST

12.00 JÕUAD OTEPÄÄ GOLFI

23 mai 2023

23. juulil on orelimeister Kessleri mälestusplaadi avamine kirikus

  Kevad on käes ja juulikuu pole enam kaugel.

Sander Mändoja pani kokku artikli orelimeister Kesslerist, mis ilmub juunis  Otepää Teatajas. Infovoldikud on valmis ja viiakse juba varsti kirikusse. 😊

23. juulil on orelimeister Kessleri mälestusplaadi avamine kirikus. Lilleilu mälestusplaadi ümber teeb Merle lillepood  

ca 11 - armulauaga jumalateenistus

Kohe peale teenistust - info orelimeistri Kessleri ja oreli juubeli kohta (Orel 170, orelimeister Kessler 215)

Muusikalised vahepalad ja lühiettekanded Kesslerist ning orelist

ca 13.30 paiku - kohvilaud kiriku juures (Arula külaselts)  


Heade soovidega

Arula rahva nimel 

Mauri, Piret, Sander 

18 aprill 2023

Meie E.C.Kessler Otepää kirikus

 

23. juulil toimub kell 12.00 Otepää kirikus E.C.Kessleri mälestusplaadi avamine. Päevakohased sõnavõtud Kesslerist ja Otepää orelist kirikus ja seejärel kohvilaud kirikuaias. 
Täpsem info Otepää Teatajas juunis. 


Voldikult saad lugeda lähemalt meie Kessleri lugu







15 aprill 2023

Tartu Tähetornis toimus F. G. W. Struve 230. sünniaastapäevale pühendatud seminar

 Tartu Tähetornis toimus eile F. G. W. Struve 230. sünniaastapäevale pühendatud seminar  

Astronoom Tõnu Viik, Aivar Niinemägi ja ajaloolane Lea Lepik

Arula külaseltsi nimel käisid Tartu Tähetornis Voldemar Tasa, Mauri Mändoja ja Eike Tasa   
Kaasas oli Arno Kannikese tehtud film Arula punkti avamisest Meegaste mäel 2016. aastal. 
Täna, 15.aprillil, on tegelikult Struve sünnipäev 

Tartust alguse saanud maailmamõõtmine. Autor ajaloolane Lea Lepik tutvustas oma värsket trükist. Väga huvitav lugemine. Kuna esimesed mõõdistuspunktid (Harimäe ja Arrol) asuvad praeguses Otepää vallas, siis võiksime täna öelda, et Otepää kõrgustikult alguse saanud maailmamõõtmine



23 detsember 2022

 

Tulevalget ja tuulevaikset aega kõigile! 

Ja veel. Tänud kõigile kaasaelamast Arulas sündinud E.C.Kessleri mälestusplaadi valmimisel.          Erilised tänud Mauri Mändoja tütrele Piret Palutederile, kes leidis sobiva kunstniku ja mälestusplaadi valmistaja. Homme saab minna Otepää kirikusse ja vaadata meie Kesslerit. Ametlik avamine on kevadel.

Kauneid ja rahulikke jõulupühi kõigile!

25 november 2022

Tulekul on Talveturg

 18. detsembril 2022  koos talvepealinna tiitli üleandmise pidustustega toimub traditsiooniline Otepää talveturg. Talveturg toimub kell 15.00-18.00 Otepää Keskväljakul.

Kõik Otepää piirkonna müüjad on oodatud  hea ja paremaga talveturule kauplema. Teid ootab ees sisukas jõulueelne päev ning kehakinnituseks kuum supp.

Talveturgu korraldab Otepää Naisselts koostöös Otepää Kultuurimajaga. Toetab Otepää vallavalitsus.

Küsi infot ja registreeri kauplejaks  tel. 5615 3357 Ene Raudsepp

 


17 oktoober 2022

Arula pidu 2022 Madsal

 

2022. aasta külapidu Madsal  
Arula rahvas on tänulik ilusa ilma ja positiivse emotsiooni eest Madsal!!! Oli jälle võimalik kokku saada ja kogeda Madsa spordibaasi pere sõbralikku suhtumist külarahvasse!  

Meile mängis kandlel ja laulis Kandle - Oss 
Paljud küsisid, et kust see mees tuleb. Siit lähedalt, Rõngust. Ta on Vabariigi pillimees, Raplas sündinud Martin Arak. Lisaks uhkele nimetusele ja tiitlile, mida auväärselt  kaks aastat kanda, pälvis vabariigi pillimees hõbemärgi, Eesti Kultuurkapitali stipendiumi, soolokontserdi XXVIII Viljandi pärimusmuusika festivalil ja kontserdi koos 2018. a vabariigi pillimehe konkursi võitja Juhan Uppiniga. 
Lugeda, kuulata, vaadata võib ka:
Kadri Allikmäe kirjutas   

Lapsed leidsid ka omale tegevust 


Kuulasime Kandle-Ossi mõlemas saalis  

Mänguasju tuli jagada või "rentida"


Selle aasta meene "Hääletu loom" külmkapi magnetina jõudis igasse kodusse. Kui keegi jättis võtmata, siis tule ja küsi. 

Valikorienteerumise raja läbisid: Siiri ja Silva, Mia-Liis, Meelis ja Aili, Erenoora, Kati ja Hilje, Anne, Rebeka ja Airika, Mia ja Eike. Rajameister oli Voldemar Tasa 

Täname kõiki toetuse eest! MTÜ Arula Külaselts saab nüüd oma tegevustega edasi liikuda. Valmimas Kessleri bareljeef, voldik ja meened. Seda kõike näeme kevadel. 
Oleme terved ja kohtumisteni! 











20 august 2022

Arula pidu 2022

Saame kokku Madsal 15. oktoobril kell 14.00. Kui sul on võimalik anna teada oma tulekust või mittetulekust. Ka sõna "võib-olla" rahuldab meid. Ilusa ilma korral saame veeta aega värskes õhus. 

Tore ikka kõigiga kohtuda piiritute võimalustega Madsal ja kuulda kuidas on aasta läinud. Räägime tulevikuplaanidest ja tehtust. Sööme suppi ja maitseme kaasatoodud kohvikõrvast. Muusikat saame ise teha ja kuulata. Kes soovib võib mõne orienteerumispunktigi läbida. 

Küpsetiste laud ootab katmist! 

Oleme kõik oodatud! 




26 märts 2022

Otepää medal Mauri Mändojale



Otsustati anda Otepää medal järgmistele isikutele: Karl Mõts ja Mauri Mändoja. 
 Vaata: 

Mauri Soome Laiakivi juures

 Üle 40. aasta Arula külas elanud Mauri Mändoja on andnud märkimisväärse panuse Otepää valla loodus- ja kultuuriloo talletamisse. Tema initsiatiivil on tähistatud ning teadusajakirjades kajastamist leidnud mitmed kohalikud vaatamisväärsused (Emaläte, Soome Laiakivi, Arula ja Palupera valdade piiripost, Kõllimäe salakivi leidmine ja puhastamine). Aastakümnete pikkuse töö tulemusena on kohalikud vaatamisväärsused tähistatud, korrastatud ning ligipääsetavad külalistele nii ümbruskonnast kui kaugemaltki. Looduslike vaatamisväärsuste kõrval on Mauri Mändoja aktiivselt kaasa löönud Arula külaseltsi tegevuses ning olnud üks eestvedajatest kogumikteoste „Arula koolide lood“ ning „Kõik teed viivad Arulasse: päästetud pärimused“ loomisel. Just viimase raamatu aluseks saidki tema aastate jooksul talletatud käsikirjad piirkonna rahvapärimusest, mis ühelgi teisel kujul säilinud ei olnud. Kuigi Mauri Mändoja panus kogukondliku loodus- ja kultuuripärimuse talletamisse ja väärtustamisse on keskendunud pigem tema kodukülale Arulale, on selge, et selle töö väärtus on mõõtmatult laiem. Kogukondliku elu edendamise eest on Mauri Mändoja 2020. aastal tunnustatud Otepää Külade Ühenduse meenega. 

 Arula küla on Mauri üle uhke, et ta elab meie külas ja ikka tegutseb täel rinnal!




15 jaanuar 2022

Oma talu lugu

Kuidas uurida oma talu ajalugu? See on nii põnev. Kuidas seda teha uuri siit: https://maakodu.delfi.ee/artikkel/95293007/ajalugu-kuidas-uurida-oma-talu-lugu

09 jaanuar 2022

Vannid Arulast


Naudime ikka seda vähestki päikest. Käime saunas ja võimalusel Arula vannis

Lõuna-Eesti Postimehes uudis Frants Seerist ja tema vannitöökojast: 

Loe:  (https://lounapostimees.postimees.ee/7424621/endale-tehtud-puust-vannist-kasvas-valja-ari#_ga=2.177064675.796600588.1641192067-1736405694.1588851525)  


Arula rahvas jõululaadaga 19. detsembril Külatänaval 

Aili Mitt räägib küla tegemistest Ragnar Kondile 

 

Vanarahvas rääkis, et kui järgida aastavahetuse kombeid, siis saadab meid uuel aastal õnn, edu ja armastus! 

07 detsember 2021

Liisa ja Ahto Kaasik

Valgamaa aasta õpiteo 2021 looja "Tatraleiva kogukonna loomine" Liisa Kaasik on loonud tatraleiva koolituste ja populariseerimise läbi aktiivse kogukonna, kuhu läbi 2016.aastal loodud sotsiaalmeedia gruppi kuulub üle 5000 liikme. Ta on oma töötubades õpetanud alates 2015.aastast ja jaganud leivaküpsetamise tarkusi paljudes erinevates kogukondades üle Eesti, samuti väliseestlastele Soomes, Turus, Tamperes ja Londonis. Seega on tema tegevus oluline ka eestluse hoidmisel võõrsil. See on oluline teadmine ja oskus just neile, kes ei talu gluteeni ja kel selle tõttu on valikud piiratud, tatra kasutamine on heaks tervislikuks alternatiiviks. Lisaks jagab Liisa on töötubades leivateo Eesti traditsioone ja pärimusi ja seeläbi hoiab elus ka olulist põlvkondade vahelist teadmust ja pärimust. Eelmisel aastal alanud koroona aastal tegi Liisa ka veebipõhiseid ja videotega rikastatud õpitubasid. Õpitegu on suunatud kõigile huvilistele, kes tunnevad leivaküpsetamise oskuse ja teadmiste vastu huvi. Osalejate seas on nii mehi kui naisi. Liisa on õpitubasid läbi viinud viimaste aastate jooksul üle kogu Eesti. 

Valgamaa aasta koolitaja Ahto Kaasik on kirglik uurija ning täiendab end pidevalt arhiivimaterjaliga tutvudes, uute paikade pärimuslugusid uurides, kohapeal pühapaikades paikvaatlustel. Koolitaja Ahto Kaasiku tegevuse tulemusel on sajad koolitustel/hiieretkdel osalejad: - (taas)avastanud eesti rahvapärimuse tarkused ja väe - kogenud inspiratsiooni, leidnud väärtusi, saanud uusi suundi - leidnud jõudu ja kogenud tervenemist - saanud ainest oma loomingu või töö edasiarendamiseks rahvakultuurile tuginedes - taasleidnud eestlaseks olemise uhkuse ja jõu.

Tänu Ahto loengutele, raadio- ja teleesinemistele, raamatutele ja artiklitele on sõnad "hiis" ja "looduslikud pühapaigad" saanud sisu ja tähenduse, mis nõukogude ajal meie rahva mälust ja keelekasutusest kaotati. Mitmed rahvakalendri tähtpäevad on taas ausse tõusnud ning neid on hakatud tähistama. Mitmed ununenud tavad on leidnud taas kasutusele võttu.

Saad lugeda:

Uudised ja teated: Valgamaa aasta õppija on Anneli Uffert

Toimetaja: MONIKA OTROKOVA 07.10.2021 

Liisa tatraleib

Vaata meie Liisa tegemisi:  https://www.facebook.com/events/660780995295135/

Liisa kirjutab:

Kutsun sind osalema inspireerivas jõuluhõnguses tatraleiva küpsetamise hübriid-õpitoas, kus õpid küpsetama gluteenist, pärmist, liigsest suhkrust ja lisaainetest prii imelise tatraleiva.

Osaleda on võimalik samaaegselt nii kohapeal olles (kuni 10 inimest) kui ka üle zoomi keskkonna veebi teel.

Liisa tatraleiva õpitoas ootavad sind ees:

- kiire, sisutihe, praktiline ja mõnusas õhkkonnas õpituba

- särav ja tunnustatud koolitaja, kes armastab tatraleiba ning tunneb hästi eesti põliseid leivatarkusi

- õpitoa käigus valmib värske tatraleib, näed kõiki leivateo etappe

- saad teada, milline on õnnestunud tatraleiva struktuur ning kuidas vältida enamlevinud vigu

- meeldiv koolituskeskkond Rahvatervise Akadeemias või üle zoomi sinu kodus 🙂

- igaühele isiklik põhjalik tatraleiva õpetus ja mitmete toortatra retseptide mini-kogumik

- isiklik järelnõustamine kui tekib vajadus

Kohaletulnud osalejatele boonuseks, mida zoomitajad kahjuks nautida ei saa on

värskete tatraleibade, toortatra baasil leivamäärete ning mitmete teiste tatratoitudega (sh tatrapiparkoogid!) kaetud laud

Samuti saavad kohalolijad värske parima tervise juures parimaid leibu valmistav leivapoja (=juuretis) KOHE koju kaasa (Üle Zoomi osalejad saavad juuretise 13.-19.dets nädala jooksul Itella pakiautomaati)

NB! Kohapeal õpituppa saan seekord paraku võtta vastu kuni 10 tervet ja tõendiga osalejat..........

Tatraleiva küpsetamise õpitoas saad tööriista kogu eluks. Tooratar on vaimustav vili, mis sisaldab väärtuslikke mineraal- ja fütotoitaineid, tervendades ja väestades su keha. Isegi kui sul ei ole otseselt tarvidust gluteeni vältida, pakub tatraleib seedimisele kerget, keha puhastavat ja maitsvat vaheldust.

Eestlase toidulauda on ilma leivata raske ette kujutada, ent poes leiduvate leibade koostis ei rahulda täna paljusid terviseteadlikke sööjaid. Soov pakkuda oma kehale ja perele parimat, puhtaimat ja armastusega valminud toitu, toob sageli huvilised just Liisa tatraleiva õpituppa.

Kas enda küpsetatud juuretisega tatraleib saab olla sinu tänavuse jõululaua suurim hõrgutis? 

Loe edasi: https://www.facebook.com/events/660780995295135/

21 november 2021

Arulas sündinud Ernst Carl Kessler

 


Otepää kirikus on Ernst Carl Kessleri orel aastast 1853. Orel on ühe manuaali ja 16 registriga.

Oma mitte just väga pika eluea jooksul jõudis Kessler (1808—1863) ehitada üle 120 oreli. Arula rahvas tahab Otepää kirikusse panna Kesslerile mälestusplaati. Oleme tänaseks planeerimisega hulga edasi liikunud ja on tarvis juba konkreetsemat nõusolekut. On vaja infot, kuidas me peame edasi tegutsema? Kas on vaja teha taotlus Otepää Maarja kogudusele ning muinsuskaitsele? Mälestusplaadi kavandid, paigutused ja tehnilise kirjelduse tegi skulptor Mari Hiiemäe. https://marihiiemae.wixsite.com/portfoolio/cv [1]Kui nõusolekud kirikult ja vajadusel muinsuskaitselt või muudelt ametkondadelt on olemas, siis saame edasi minna.

Selle kirja lisas on kaks kavandit koos paigutusega. Tehniline selgitus skulptorilt: kaks erinevat kirja/teksti, üks hele mustal taustal, teine tume heledal. Materjaliks must graniittahvel, paksusega 25 mm, pind ja ääred poleeritud. Pilt/tekst vastavalt graveeritud/sisse raiutud tähed. Seinale kinnituseks tuleksid nurkadesse lisaks plaati läbivad augud ankrute jaoks (kavandile joonistamata), mida katavad kas pronksist või roostevabast materjalist ilupead - võimalikud variandid.

Kui meil on plaadi panekuks vajalikud nõusolekud olemas, siis teeme plaanid avalikuks. Kirjutame Otepää vallale, Tartu Maarja kiriku SA-.le jne, mis meil käsil on.

Soovime teha plaadi avamise 2023 suvel (?), siis on Kessleri 215 sünniaastapäev. Äkki saab isegi orelil muusikat kuulata ja siis läheks külarahvaga edasi Madsale kohvi jooma ning kooki sööma. Kui orelisõprade ühingul on ka plaanis mingeid üritusi seoses Kessleri aastapäevaga, siis me haakuks nendega väga hästi.

Rõõmsat reedet,

Mauri ja teised Arulast  

E.C.Kessleri mälestusplaadi kavand



05 november 2021

Arula rahvas käis Madsal

 On keeruline aeg aga saime natukeseks nina päikese kätte pista! 

Küll oli tore Madsalt läbi astuda, natuke juttu vesta, muusikat kuulata, kaasa laulda, orienteeruda ja korraks Ferdi Sannamehe aida ees seisatada, et pildile jääda. 

Madsal lubati meil lahkelt nautida viimast kirgast päikselist ilma

Si-pulk näppu ja metsa, Marika. Mauri muigab, temal juba käidud 

Esta ja Ülle muusika saatel oli kaasalauljaid ja tantsijaid 

Natuke kehakinnitust ja jälle olime valmis orienteeruma. 
Laual oli kaustadega Arula raamatuid, ajalugu ja pilte. Küpsetised olid jälle imepärased. 
Oli nii soolast kui magusat. Igaühele midagi 

Muusika kostis nii toas kui õues

Väike õpetus ja metsa 

Õues oli Arula mõisamaade kaart, kust jälle otsisime tuttavaid talukohti, mägesid ja orge. 

Parklast lähenevate inimeste nimesid proovisime ruttu meelde tuletada ja saabujatele tutvustasime kohalolijaid kui vaja. Oli tore äraarvamismäng ja seda sai mõni aeg nautida. 

Kõik said peolt möödunud palava sumeda suve mee suveniirina kaasa. Nii see pidu otsa sai. Tänud toetajaile, tulijaile, olijaile, uute mõtete jagajaile ja kõigile optimistidele. 

Meie saviringis on valminud jälle vajalikud ja ilusad asjad. Näputööd kui palju! Savivoolimisega tegelevad külaelanikud võtsid oma glasuuritud asjad koju kaasa. 
Mett said kõik peolised kaasa. Jagada saame Arula mõisamaa peredele kes lähemal ajal kodus, helistavad ja saavad järgi tulla.

Kevadet ootama jäädes! 

Kel aega käigu Kõllimetsas Salakivi vaatamas. Seal on palju huvitavat vaadata. Ikkagi Arula aja lugu. 








23 oktoober 2021

Arula rahvas Madsal laupäeval kell 14.00


Madsa puhkeküla Arula külas

 Saame kokku Madsal 30. oktoobril kell 14.00. Kui sul on võimalik anna teada oma tulekust või mittetulekust. Ka sõna "võib-olla" rahuldab meid. Ilusa ilma korral saame veeta aega värskes õhus. 

Tore ikka kõigiga kohtuda piiritute võimalustega Madsal ja kuulda kuidas on aasta läinud. Räägime tulevikuplaanidest ja tehtust. Sööme suppi ja maitseme kaasatoodud kohvikõrvast. Muusikat saame ise teha ja kuulata. Kes soovib võib mõne orienteerumispunktigi läbida.

Igale perele määrime natuke mett mokapeale. Mesi on ajast aega hinnatud ja kiidetud ravivahend. 

Oleme kõik oodatud! 

Võid toetada Arula tegemisi: MTÜ ARULA KÜLASELTS     EE201010220112835014

 Loe Otepää kodulehelt :                                                                                https://www.otepaa.ee/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/FwSkF1dZq8EO/content/valitsus-kiitis-heaks-covid-19-uute-kontrollmeetmete-korraldused?redirect=https%3A%2F%2Fwww.otepaa.ee%2Fuudised-ja-teated%3Fp_p_id%3D101_INSTANCE_FwSkF1dZq8EO%26p_p_lifecycle%3D0%26p_p_state%3Dnormal%26p_p_mode%3Dview%26p_p_col_id%3Dcolumn-1%26p_p_col_count%3D1 

Esiteks kiitis valitsus heaks korralduse, mis lubab alates esmaspäevast kontrollitud tegevustes osaleda üksnes vaktsineeritud või COVID-19 läbipõdenud täiskasvanuid. Vaktsineerimata inimeste ligipääsu kontrollitavatele üritustele ja tegevustele piiratakse, kuna neil on väga kõrge nakatumise risk.

Sama korraldusega muudetakse rangemaks maskikandmise kohustust. 

12 oktoober 2021

Savivoolimine Arulas

Väike osake selliseid imeilusaid asju, mis on valminud Arulas Lutsul, saviahju ootel
          
Kui saaksime nad ka eelpõletusse ja siis glasuurida ja jälle põletusahju! See on pikk protsess aga oleme selleks valmis. Savivoolimist harjutame Lutsul ühes toakeses. Ka pere ja sõpradega võite tulla voolima. Selleks võtke meiega ühendust. Paar tunnikest ja oletegi saanud ainulaadse mälestuseseme kohtumisest sõpradega. 

Oleme kirjutanud paar korda projekti savipõletusahjule ja Arula ajalootoale. Tänasega pole taotlused leidnud positiivset lahendust. On kellelgi häid mõtteid?

Kas keegi teab kedagi, kellel on saviahi olemas ja tahab sellest lahti saada või lubab meil seal omad armsad asjad enne jõule kingitusteks vormistada. 

OLEKSIME TÄNULIKUD! 

Siin majakeses me käisimegi voolimas


04 oktoober 2021

Saame kokku Madsal 30. oktoobril kell 14.00

 Saame kokku Madsal 30. oktoobril kell 14.00 

Madsa täna 

Tore jälle kõigiga kohtuda piiritute võimalustega Madsal ja kuulda kuidas on aasta läinud. Sööme suppi ja maitseme kaasatoodud kohvikõrvast. Muusikat saame ise teha ja kuulata. Kes soovib võib mõne orienteerumispunktigi läbida.

 Igale perele määrime natuke mett mokapeale. Mesi on ajast aega hinnatud ja kiidetud ravivahend. 

Oleme kõik oodatud! 

10 august 2021

Leidsime oma kivil kirjad

 

Kas tõesti aastal 1419 on sellele salakivile raiutud aasta ja mõisa nimi? Siis oli ta ju Arrol

04 august 2021

Äidu kandis nähti Põhjamaa kalliskivi

 

Kas Jäälinnud rändavad juba parematele jahimaadele?  Kas ainult läbirändaja? 

Mida me jäälinnust teame? 
Jäälinnu toitumisele viitab tema ingliskeelne nimi Kingfisher ehk kuningkalur või kalurite kuningas. 
Ta toitub peamiselt väikestest kaladest ja on nende püüdmisel tõesti tõeline meister. 
Oma saaki varitseb ta madalale veekogu kohale ulatuval oksal, kust sööstab välgu kiirusel vee alla, napsab kala nokka ja lendab tagasi oksale. 
Kõik see võtab aega ehk vaid sekundi! 


Jäälind oskab ka veekogu kohal lennates paigal seista ja nii saaki varitseda. 
Kalu püüab jäälind jõe madalamatest kohtadest või vee pindmisest osast, kuni 30cm sügavuselt. 
Jäälinnu toiduks on enamasti 3-5 cm pikkused kalad, kelle liik talle oluline ei ole. Vahel püüab ta veest ka selgrootuid. Enne söömist uimastab jäälind kala, lüües teda peaga vastu oksa. 
Nokast alla läheb kala alati pea ees. 

Jäälinnu kodupiirkond ulatub pesast mõlemale poole tavaliselt vähemalt kilomeetri.
 Sellelt alalt kihutatakse teised liigikaaslased välja. 


29 juuli 2021

KUTSE VAKTSINEERIMISELE OTEPÄÄ VALLAS

 OOTAME KÕIKI VAKTSINEERIMA

Koroonaviiruse haiguse COVID-19 kulg on ettearvamatu ja võib kahjustada nii noore kui vanema inimese tervist ja elukvaliteeti pikaks ajaks.

Soovin, et lapsed saaksid taas rõõmsalt koolis ja lasteaias käia, et täiskasvanud saaksid tööl käia ning me kõik oleksime terved ja ei nakataks teisi.

Kutsun noori alates 12. eluaastast ja kõiki veel vaktsineerimata täiskasvanuid vaktsineerimisele:

OTEPÄÄ GÜMNAASIUMI  10. augustil kell 10.30-16.00

KEENI PÕHIKOOLI  11. augustil kell 9.00-12.00

PUKA KOOLI  11. augustil kell 13.00-16.00

Soovitav on end eelregistreerida digiregistratuuris aadressil: digilugu.ee või Valga Haigla AS registratuuri kaudu telefonil 766 5100.

Vaktsineerima võib tulla ka eelregistreerimata!

Vaktsineerimine toimub Pfizer-BioNTech vaktsiiniga. Vaktsineerima tulles on oluline võtta kaasa isikut tõendav dokument.

Koolinoorte vaktsineerimisel olevad nõuded. 

Koolinoorte vaktsineerimisel jälgivad vaktsineerijad selgelt väljendatud lapse enda nõusolekut ning lapsevanema või hooldaja nõusolekut. Selleks on kolm võimalust:

- laps tuleb vaktsineerima vanema või hooldajaga koos;

- laps tuleb vaktsineerima kaasas kirjalik vanema või hooldaja nõusolek;

- laps tuleb üksi ilma kirjaliku nõusolekuta, kuid annab registraatorile oma vanema või hooldaja kontaktandmed ning haigla töötaja helistab kohapealt lapsevanemale või hooldajale.

Lapsevanema või hooldaja nõusolek võib olla vabas kirjalikus vormis.

Oluline, et sellel teatisele oleks lisatud lapsevanema nimi, isikukood ja telefoninumber.

Kasutagem kõik head võimalust meie oma vallas, kodu lähedal mugavalt

vaktsineerida! Loodan rohket osavõttu.

Jaanus Barkala

Vallavanem  

22 juuli 2021

Kuidas elab Palunõid ehk Hääletu Loom



 Palunõid päevitab kivil

Eesti Külaliikumine Kodukant sõbralik meeldetuletus

Sõbralik meeldetuletus Sulle ja Sinu külale
 
Hei, kas Sina oled juba vaktsineeritud?

Meil Kodukandis on suur mure, kas me ikka saame Sinuga kohtuda järgmisel aastal toimuval Maapäeval, Harjumaal?

Hästi on, kui oled vaktsineeritud.  Siis ilmselt saame, kui üritused on sellel ajal lubatud. Võib ju vabalt olla, et  ilma vaktsineerimistõendit ette näitamata ei lubatagi suurele peole. Või ka mujale-  teatrisse, kontserdile, kohvikusse...
Aga Sinu naabrid, teised inimesed Sinu külas? Kas nemad on ka  saanud koroonasüsti?
Praegu on hea aeg vaktsineerida, seda saab teha ilma digiloo abita. Lihtsalt sõida kohale, võta naabergi kaasa, veidi kannatust ja TEHTUD!
Isegi ette helistama ei pea!
Ja ongi üks mure jälle vähem.

Sotsiaalministeerium annab teada, et sellel ja järgmisel nädalal on Ida-Virumaal, Lääne-Virumaal, Pärnumaal, Tallinnas, Viljandis, Tartus ja mujal mitmeid võimalusi end COVID-19 vastu vaktsineerida ilma eelneva registreerimiseta. Tuleb lihtsalt kohale minna.

Vaata nimekirja ja leia endale sobivaim siit: https://vaktsineeri.ee/covid-19/lahen-vaktsineerima/ 

 Olge ise hoitud ja hoiame ka üksteist!

Krista Pedak
Eesti Külaliikumine Kodukant
juhatus
+372 5087 472
krista.pedak@kodukant.ee

04 mai 2021

Tegime ära

 Mõni ilus ilm on ka lumelörtsi vahele ära eksinud! 

Päike säras ja ootas meid! 

Olime rahul ja õnnelikud
 
Mindi koju oma tegemiste juurde tagasi. Kes Arulasse, kes Elva, kes Tallinnasse.
Jõudu meile


28 aprill 2021

Teeme ära 1. mail

 Kutsume Arula küla talgutele!

Koguneme sel laupäeval, 1. mail kella 10-12 Arula Emalätte juures, et allika ümbrust okstest ja lehtedest puhastada. Võta kaasa töökindad ja reha. 


See püha allikas on meile tähenduslik, käime  siin tervise- ja ravivett võtmas. 
Teame, et sellel allikal on mitmed tänavu sündinud lapsed omale nime saanud. 
Siin käiakse palju ja kohalikule kogukonnale on allika ümbruse korrashoid oluline.
Lisaküsimused Eikele ja Vollile.


16 märts 2021

Mats Traadi luulekogu "Taivatäis tsirke"

 Mats Traadi luulekogu "Taivatäis tsirke. Nelläss luulekogu Tartu kiilen"

Eesti kirjandusmuuseumis kuulutati 15. märtsil välja tänavune Gustav Suitsu luulepreemia laureaat, auhinna pälvis Mats Traat oma luulekogu "Taivatäis tsirke. Nelläss luulekogu Tartu kiilen" eest. 

"Taivatäis tsirke" jätkab meie murdeluule traditsiooni. 

Mats Traadi luulekogu "Taivatäis tsirke. 

Nelläss luulekogu Tartu kiilen" nimiluuletus:

Taivatäis tsirke 

Päiv veretäss taivatelki,

nink ammutse inimise

eitvä lämmind elki

üle üüde minemise.


Ei ole tan ullu.

Kiäki ei ole ollu,

Kõik omma konagi tullu,

kaonu ajast-aa kollu.


Perrä jääss taivatäis tsirke. 

Vaata ka: https://kultuur.err.ee/1608143023/gustav-suitsu-luulepreemia-palvis-mats-traat 

26 veebruar 2021

Arula maastik maalidel

 Arula ümbrus on ikka paljudele kunstnikele pakkunud motiive maalimiseks.
Piret Paluteder sattus selliste maalide peale ja jagab meiega oma leidu. 


Arula Päästjärv (Johannes Uiga)
https://www.e-kunstisalong.ee/Arula_Paastjarv__9303



Kalju Nageli "Häidu järv" 1971 on kindlasti Arula Äidu järv.
Arula maastiku - nimega maale on Nagelil mitu:
"Arula maastik" 1971
http://www.lem-nagel.narod.ru/KN.1970.html

Kalju Nagel "Arula maastik"
http://kaljunagel.blogspot.com/2017/01/arula-maastik-1967.html
"Arula"

https://www.kuldnebors.ee/search/antiik-ja-kunst/kunstiteosed/kalju-nagel-olimaal-arula/search.mec?pob_post_id=82891804&pob_action=show_post_images&pob_cat_id=10985&pob_image_id=0d79e7aa627187ea6fd2fc42db5e8bca&pob_browser_offset=&pob_view_language_id=#0d79e7aa627187ea6fd2fc42db5e8bca.jpg


20 detsember 2020

Mauri Mändojale jõuluküünal

 Täna saab Külatänaval igast külast üks inimene jõuluküünla. 


ARULA tee  meie 600-nda juubelini – aastad ja inimesed. 

Tuli üks mees ja küsis:  "Kas paneme asja idanema? "  Emalätte taevasse ulatuv kivi oli juba alusel ja "Emaläte" kivisse sisse raiutud. Allikani viis omatehtud kivine tee. Emalättest võtame vett, kas teeme väikese puhastuse ka? 

Tuli üks mees ja küsis: "Kas suurt kivi metsas olete näinud - Soome Laiakivi?". Kas teeks õige kivi ümbruse korda, uuriks kivi Jääajal tulekulugu, teadlaste abiga, uuriks karjalaste "katškii" ehk munade ja kivikeste kivil veeretamise lugu, paneks tahvlikese paika?

Tuli üks mees ja küsis: "Kas Anuristikivi juures olete käinud? Lähme ma näitan kus Anu istus kui oli surmani väsinud päevatööst. Istumisjälgki kivil. 

Tuli üks mees ja ütles: "Ristimäe kivi sai põllult välja kaevatud ja ammuste Arula - Palupera valdade  piiripost sinna kõrvale pandud. Kas teeme ta nähtavaks? 

Tuli üks mees ja ütles:  "Arulale peaks sünnitunnistuse välja andma. Vanal papüüruse rullil."  

Tuli üks mees ja ütles:  " Ferdi Sannamehe 120 sünniaastapäeva tähistamisest võtab osa kogu ta pere ja Enriko Talvistu ja Hannes Starkopfi kohalekutsumise võtab oma kanda."

Tuli üks mees ja ütles: " Kas teate, et orelimeister Ernst Carl Kessler sündis 210 aastat tagasi Arulas?  Ehitas üldse 120 orelit s.h. ka Otepää kirikule?  Kas osaleme Kesslerile pühendatud festivalil?" 

Tuli üks mees ja ütles: "Osaleme kogu perega maailma kultuuripärandi objekti,  GPS-i vanaisa,  Struve kaare - Arula punkti taasavamisel  ja filmime üritust."

Tuli üks mees ja ütles: "Paneks Madsal skulptor Ferdi Sannamehe pingi teisele otsale naabrimehe puulõikemeister Leopold Kompuse tahvlikese. 

Tuli üks mees ja rääkis: "Nägin tänaval Mats Traati, tervitasin teda Arula rahva poolt. Viisin  talle sünnipäeval lille ja olime selles ruumis ainukesed, kes Arulas käinud ja elanud."

Tuli üks mees ja ütles:  "Nii palju on lugusid Arulast, kas teeme raamatu?  Päästame pärimusi, mul mõned veel on."

Tuli üks mees ja ütles:  "Arula pidu tulemas? Minu perest nagu ikka pane 10 inimest kirja. Tuleme kõik." 

Tuli üks mees ja ütles: "Kõllimetsas on suur ja sobiv kivi ARULA 600. juubeliks, kas paneme selle oma ajalukku?" 

Seda loetelu võiks jätkata.

Kes on see mees? Kas selline mees on üldse olemas kellele kõik korda läheb mis  Arulas tehti, mis Arulas tehakse, mida Arulast räägitakse, mis Arulast saab? 

Jah, see mees on MAURI MÄNDOJA

Ta on olemas. Ta tegutseb. Talle läheb kõik korda. Me tunneme teda. Me tunnustame tema tegemisi. 

Möödunud aastate ahel

 meile kullast tähtpäeva tõi. 

Küllap tööde ja murede vahel, 

õnnele-rõõmule ruumigi jäi.

 Elu on viis, mida luuakse koos,

 ühise naeru ja tegude loos. 

Sarnased mõtted ja ühised teod, 

üksteiselt sooja otsivad peod!  

Need on meie inimesed. 

See ongi Arula!  

30 november 2020

Kas sa külatänavale tuled?

 20.detsembril on võimalus minna tulekumas talveõhtule Otepää südames

Kõrsikute kontsert ja kõik muu on ootamas.

20.12, pühapäeva õhtupoolikul kl 15-18 toimub Otepää keskväljakul (karu kuju juures) traditsiooniline Talvepealinna avamine tänavu küllpisut teisenenud, väiksemal kujul (plakat kirja lisas). 
Sündmuse raames kuulutatakse välja talvepealinna avamine, toimub Otepää kohalike müüjate talveturg ning juba teist aastat järjest on kohal ka juba Otepää külad telkide ja sümboolikaga. 
Jõuluhõngune õhtu tipneb Kõrsikute kontsertiga.

Palun anna 1. detsembriks teada (vastates käesolevale e-kirjale), kas Sinu küla soovib tänavu Külatänaval osaleda?

Huvitatud külade esindajatega korraldame peatselt kokkusaamise.
Lisaküsimuste korral palun helista
Liisa Kaasikule 5116612


27 november 2020

Tunnustati parimaid vabaühendusi ja kogukondade eestvedajaid. Õhtu reisimuljetega Mehhikost ja Paapuast

 MTÜ seminar ja tunnustussündmus Märka Tegusaid Ühendusi toimus üheksandat aastat, selle aja jooksul on konkursile esitatud 125 kandidaati ja tunnustatud 43 ühingu tegemised.

Tunnustamisele eelnes inspiratsiooniseminar, mille raames rääkis tegutsemisinnu loomisest ja hoidmisest koolitaja Harald Lepisk.

Seminari Märka Tegusaid Ühendusi korraldas Valgamaa Arenguagentuur koostöös Valgamaa Kodukandi Ühendusega  ja  selle toimumist toetavad Valgamaa Omavalitsuste Liit ning Kodanikuühiskonna Sihtkapital.


Konkursi Valgamaa MTÜ ja Väärt Kodupaik 2020 üheks nominendiks oli ka Arula kogukond. 

Seminari Märka Tegusaid Ühendusi korraldas Valgamaa Arenguagentuur koostöös Valgamaa Kodukandi Ühendusega  ja  selle toimumist toetavad Valgamaa Omavalitsuste Liit ning Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Konkursi Valgamaa MTÜ ja Väärt Kodupaik 2020 nominendid:

 Puka Kogukond  Aktiivsed eestvedajad, eripalgelised üritused ja nad on pidevalt pildil. Nad teevad kõike ikka sooja südame ja hingega! Väga meeldib, et hoiavad elu maal tegusana, sest tihti jääb mulje, et siinkandis toimub rohkem, kui linnas. Tänu projektidele on võimalik kohalikul huvigrupil erinevatest sündmustest osa saada taskukohase hinnaga. Eile anti teada, et kogukonna eestvedajale Anneli Uffertile andis rahvastikuminister Riina Solman üle kodanikupäeva aumärgi.

 Vidrike kogukond

Erinevad külaüritused, kuhu on oodatud ka kaugema kandi rahvas. Palju noori tegusaid peresid, ettevõtjaid. Vidrike tegutseb ja innustab tegutsema ka naaberkülasid. Lisaks jäädvustab oma tehtu nii filmilindile kui raamatusse.

 Kuigatsi - 2 erinevat kandidatuuri seadmist

Kuigatsi külamaja on alati köetud, mõnusalt soe, perenaine alati naeratav ja heatahtlik ning kaasatud meeskond hoiab kokku. Käima on lükatud erinevad ringid, traditsioonilised kokkusaamised ja üritused, kus koduselt tunnevad end nii kohalikud kui kaugemad külalised.

Taagepera Külaselts

Ühingu eestvedajad võtsid riski ja esitasid taotluse Rahvakultuuri Keskusele, et korraldada 07.juulil  Laulu ja XX tanstupeo raames rahvapidu Valga maakonnas. Seega lisaks sellele suurele koostegemisele tähistatakse igakuiselt sünnipäevi,  2020 Tõrva tulepäevadel käidi oma telgiga väljas, traditsioonide jätkamine Taagepera moosipäeva näol, ühine Jaanipäeva tähistamine koos lastele mängudega ja šašlõki küpsetamine, saviring. Ja veel: erinevad koolitused joogatunnid, Mulgimaa peremäng. Rõõm, et küla elab!

 https://mail.google.com/mail/u/0/#inbox/FMfcgxwKjdvNbkrhTrkxVzcfQMhhPWJK 

Otepää valla eestvedajad Arulast, Kuigatsist, Pukast, Otepäält

Konkursile Valgamaa MTÜ ja Väärt kodupaik laekus 16 kandidaati, suurema tunnustuse pälvisid neist kolm: MTÜ Kungla, mille noored loovad ja hoiavad oma õnnemaad, Ritsu Külaselts kui kogukonnale uue hingamise tooja ja Hargla piirkonna külad väärt kodupaik 2020 ja Eesti Külaliikumise Kodukant aasta küla 2021 kandidaat Valgamaalt. Eelmainitud ühingutest valmisid ka tutvustavad videoklipid, mis aitavad nende tegevusi tutvustada ja mis laetakse avalikuks jälgimiseks Youtube keskkonda:



https://www.youtube.com/watch?v=7rouAhSNR1c 


Reisimuljeid jagati Järve talus. 

Oli üks novembrikuu õhtu kui Merike näitas pilte reisist Mehhikos. See kõik oli juhtunud enne kui koroona tuli.

Õhtul jagas muusikalist meelelahutust Merikese tütar Liina Tsimmer. 

Mehhiko muljeid kuulamas 

Mehhikos moodustavad rahvast suure osa noorukid vanuses 0-24, mida iseloomustab sealne suur sündimus. Naiste osakaal on alates 25 aastaselt meeste omast suurem. 
Väiksema osa rahvastikust moodustavad vanemad inimesed, mis viitab lühikesele keskmisele elueale ja vanemaealiste väiksele osatähtsusele. 

Mehhiko omapäraks on kiire rahvastiku kasv ning väga noor elanikkond. Igal aastal kasvab Mehhiko rahvastik 2 miljoni inimese võrra, kes kõik vajavad varsti tööd. 
Mehhiko tähtsaimad ekspordiartiklid on tööstuses produtseeritud kaubad, nafta ja naftasaadused, hõbe, puuviljad, köögiviljad, kohv ning puuvill. 
Mehhiko tähtsaimad ekspordipartnerid on Ameerika Ühendriigid 80,5%, Kanada 3,6%, Saksamaa 1,4% 
  
Siin on kohaslikud kalamehed õhtuse saagiga. puhastavad kaldal ja müüvad maha.  

Mehhiko aladel on elanud paljud iidsed tsivilisatsioonid, näiteks olmeegid, maiad ja asteegid. Viimased asusid Mehhiko alale elama 13. sajandi paiku ning ehitasid oma pealinna Tenochtitláni samale kohale, kus praegu asub México linn. 
Suurema osa asteekide tsivilisatsioonist hävitasid 16. sajandi alguses hispaanlased. 
Tänapäeval moodustavad põlisameeriklased riigi 110 miljonist elanikust ligikaudu 7%. Ligikaudu 60% rahvastikust on mestiitsid – indiaanlaste ja hispaanlaste järeltulijad. 

San Pedro linnapilt

Esti Belizes


Väga huvitav oli kuulata kahe naise 5 päeva matkamuljeid Paapuatest. 

Paapuad on Lääne-Melaneesia algasukad Uus-Guineal, vähesemal määral Bismarcki ja Saalomoni saartel. 

Ja nii see algas
Turul kõnnib läbi rahvahulga meie mõistes paljas mees – tema ainukeseks rõivaesemeks on koteka ehk pudelkõrvitsast valmistatud peenisetorbik. 
Meid võttis see hetkeks kohmetuks, aga teiste turuliste jaoks ei olnud siin midagi imekspandavat. 
 Suurem osa selle ümbruse rahvastest kannab tänapäeval humanitaarabiga saadud värvilisi ja räbaldunud rõivaid, aga veel 20 aastat tagasi kanti siin kõikjal koteka't ja rohuseelikut. 

Meie soov oli võimalikult ehe kogemus ja seetõttu võtsime matka ette omal käel. 

Seljas suur matkakott ning näpuvahel kohapealt saadud hädapärane kaart,  suundusime üles mägedesse.
 
Meie eesmärk oli  minna kaugemale kui enamik huvirändureid kes teevad kas päevamatku linna ümbruses või lähevad veidi kaugemale koos kohaliku teejuhiga. Eesmärgiks seadsime 2.5 päeva üht kallast mööda ülesvoolu ja sama palju allavoolu teist kallasrada tagasi.

Mägirada käies tervitasid kõik vastutulijad viisakalt, naeratasid ja andsid kätt. Sageli küsiti meie matkaplaanide kohta ning vahel pakuti seljakotist võetud suhkruroo või lõkkes küpsetatud bataadi näol reispassi. 

Mägipaapuate külad koosnevad väikestest heinakuhje meenutavatest hüttidest, mida ümbritsevad kaunid kivimüüriga piiritletud aiad. 
Hüttide katused on valmistatud heinast ning seinad puidust. Muldpõrandat katab paks kiht heina, millel on mugav istuda ja magada. Ruumi keskel asub tulease, millel olev lõke annab sooja ning kus valmistatakse süüa.  
Naisel on peas rätikutaoline kott. Seal oli võimalik lapsi magama kiigutada ja neid peas kanda kui käotsas olid muud kandamid

Päevad veedetakse peamiselt ümberkaudsetel põldudel töötades või uusi maa-alasid põlluks aletades. Mägipaapuad kasvatavad peamiselt bataati, jamssi ja tarot – erinevaid kartulit meenutavaid mugulvilju.

Pimeduse saabudes hakkab hüttide heinast katusest suitsu tõusma – on õhtusöögi aeg. Pere istub ümber lõkke ning askeldatakse toidu kallal. Vahel harva pakuti meile söögiks riisi või hautatud kapsast, 
aga lõviosa ajast oli hommiku-, lõuna- või õhtusöögiks lõkkes küpsetatud taro või bataat.

 Esimestel kordadel maitsesid nimetatud mugulad hästi ja eksootiliselt, kuid kui neid süüa kümnendat või viieteistkümnendat korda,  hakkavad meie ärahellitatud maitsemeeled streikima. 
Tee, mis tahad, aga alla ei lähe. Pererahvas aga sööb neid sellise õhinaga nagu meie esimesel korral – toit ei ole siin maitseelamuse saamiseks, vaid eluks vajalik kütus.
 Igal perel on küll oma siga, kellega eluaset jagatakse, aga see tapetakse mõne väga olulise sündmuse korral ja süüakse koos kõigi külaelanikega. 

Pildistamise eest tuli vahel maksta paar euri. Mõni mees jooksis oma jõeäärselt põllult mäest üles kahe valge matkaja juurde, et lasta pilti teha, näidata soovi suitsu järgi. 
Kui põlev tikk kukkus maha süüdates kulu ja meie, kaks naist, saime kustutamisega hakkama, oli mehel väga kahju, sest põlenud maa oleks kevadel ilusat roheliselt tärkavat rohtu kandnud. 

Teine kordki kuulame kui keegi reisimuljeid jagab.