Tere. Tore, et siin oled!

Blogis anname ülevaate Arula küla tänastest tegemistest nii pildis kui sõnas.

28 oktoober 2014

Simunapäev

Vanasti öeldi, et Siim teeb sillad – see tähendas, et umbes sel' ajal algas maa ja veekogude külmumine. Ja see oli ikka hea asi, sest sügisene pori ja vihm tegi maa hullusti pehmeks ja ei lasknud eriti kuhugi inimesel ega loomal kõndida või midagi raskemat vankritega vedada.




Simunapäev märkis seega talveteede tekkimise algusaega.
Nüüd võis hakata vähehaaval suurema metsateo riistu ja asju valmis sättima ja vargsi pilke puulatvade poole heitma.
Kui aga simunapäeval vihma sadas, siis usuti sügisest pori ja vett veel mõnda aega kestvat.


Väga ammustel aegadel arvati juba simunapäev olema hingedeaja lõpuks.
Usuti, et hinged saavad just sel' päeval mööda vastvalminud ja habrast jääsilda üle vee oma paikadesse ära rännata. Selle päeva olevat hinged lahkumiseks valinud just seepärast, et see simunapäevane jääkirmetis veel nii noor ja õrn on - siis pole hingedel tarvis karta, et keegi uudishimulik siit maailmast neile teisele poole salaja järgi hiilib.

Küll aga võtsid noored neiud tänasel päeval ette teekonna ojade ja jõgede äärde, et simunapäeval paigaletarduva vee pinnalt oma tulevase kaasa peegeldust leida.
Ja ikka hõbedat pidi veevaimudele selle kena pildi eest kingiks viima.
Tüdrukud teadsid, et kui antav hõbedatükk läbi selle kerge jääkirmetise niimoodi vette kukub, et ainult kukkumiskohale pisike avaus sisse tuleb ja vetepind muul moel häirituks ei saa, siis on veel eriti suurt ja pikka õnne oodata ja kõik sellel ööl nähtavad uned pidavat täiesti tõeks saama.
Vanarahvas uskus, et simunapäeval ei tohi karja välja ajada isegi kui ilmapoolest oleks saanud. Räägiti, et Siim jäätab üksiti koos muude vetega lehmade piima ka ära ja siis esimeseks jõulupühaks on piima majast läinud

25 oktoober 2014

Arula kooliaja puudutuse ime


Saigi teoks plaan teha pink, millel tahvlike Arula koolidele, Siinse haridustee alguse 250. aastapäeval.
Me nautisime seda hetke, et teame meie Arula koolide kohti ja imeläbi on säilinud ka endise Rebaste kooli maja. Ilm oli ilus ja igati soosis meie ettevõtmist.

  Saime päikeselisele mälestuspingile panna koos tahvlikese.

Liidia Saarmann koos Mats Traadi Pommeri aia ja ajaga. Igal leheküljel tuttavad kohad. Vähemalt teavad Helgi ja Liidia öelda kus üks või teine hoone, viljapuu, sündmus toimus. 


r 
Kohal olid inimesed kõigist kolmest vallast. Nii Paluperast, Pukast kui Otepäält. Täname lahket pererahvast, kes kostitasid meid kuuma kisselli ja võrratute pirukatega.


Kooli juures kasvab vana mänd ja tema on näinud paljutki. Mis jutte siin ja koolis räägiti 250 aastat tagasi? Meil on omad mälestused ja mälestuste mälestused ja kõik kirjutatu meie kandi kohta.

Aastaarv 1827 viib meid aega 187 aastat tagasi. Väga auväärne. 
Toomas Uibo tegi ettepaneku, et aastal 2017 paneme pingile tahvli:
50 aastat viimase kooli sulgemisest või 190 aastat selle maja esimesest kindlustusest.

Hoidkem mälestusi ja koolide lugusid, vähemalt mõndagi neist. Kõik lood on kordumatud ja kõik inimesed väärivad oma lugusid.

 See kõik on aja puudutuse ime! Kooliaja puudutus, mida me tunneme siin ja praegu!

Arula koolide lugusid saame kõik lugeda sel aastal ilmunud raamatust, mille kaanepildil oleva kivi juurde panime pingi ja jäädvustasime oma kohaloleku. Pärast jätkus raamatu " Arula koolide lood" tutvustus ja arutelu Lutsu talus. Paljud, kes said juba raamatuga tuttavaks Arula külapeo esitlusel, soovisid seda suguvõsas arutamiseks ja levitamiseks. Raamatut tutvustas Eike Tasa.
Täname Eesti Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgruppi, KÜSK-i ja Valgamaa KOP-i, kõiki toetajaid ja koostöötegijaid raamatu ilmumisele kaasaaitajaid. Projekt on rahastatud siseministeeriumi kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest.




10 oktoober 2014

Arula koolihariduse algusest 250 aastat

Saame sügisel veel kokku!
Sel aastal möödub 250 aastat Arulas koolihariduse algusest.
Mõtlesime kooliaegade mälestuseks, ühistööna valminud pingile, tahvlikese panekut 25. oktoobril kell 13.00 kunagise Rebaste kooli juures. 

Praegu elab seal Anne Heinap, kelle tütred Helgi ja Liidia on lahkesti nõus meid oma talu mail vastu võtma.
Autod saab jätta Emalätte juurde. Sealt tuleb 200 meetrit edasi jalutada pingini.
Hiljem teeme väikese kohvipausi Lutsul, räägime huvitavatest seikadest Arula koolides ja Arula mail.
Võimalus on muretseda raamat Arula koolide lood, kel seda veel pole.
Võta ka sõber kaasa.

Arula Emaläte suvel

Arula Emalättel käisid noored, Miina ja Roland Järve talust, oma ühise elutee algust tähistamas.

Mauri Mändoja räägib Emalätte ajaloolisest tähtsusest Arula kogukonnas sajandeid tagasi. See püha paik võlub oma salapära ja tänapäeva kandunud lugudega paljusid.


Naabreid vaatamas

  Käisime Hargla kultuurimajas vaatamas naiste kootud kardinaid, linikuid ja kuulasime mis tehtud mis teoksil.

Nägime Kaldavere talus omatehtud vesijalgratast ja kaigastest disgolfivõrku, mängisime rohutirtse.

 Lapsele kiik ja isale jõusaal.


17. Tartu Rattamaraton



  Kes siis Maratonist midagi ei tea. Pakkumine suurem kui nõudlus.

Nõudlus suurem kui pakkumine või on tasakaalus.

Kes rattaga, kes jalgsi, kes telefoniga.

Valgamaa orienteerumispäevakute lõpetamine


Autasustamine ja loosimine.

Kõik kes maldasid pildistamise äraoodata. 
Need inimesed lihtsalt ei kujuta oma elu ette ilma, et aegajalt metsas ei viibitaks. Iga kord orienteerumisrajale minnes ootab sind ees rajameistri poolt ette valmistatud uus väljakutse. Kunagi ei ole see samasugune kogemus, vaid alati kordumatu. Raskeks tööks ei saa seda ka kindlasti nimetada, sest see on enda vaba tahe – ise on ju see huviala endale valitud ning teatakse, mille nimel, mis eesmärkidel ennast liigutatakse. Arula külas on huvitavaid orienteerumisüritusi juba aastaid peetud.