Tere. Tore, et siin oled!

Blogis anname ülevaate Arula küla tänastest tegemistest nii pildis kui sõnas.

19 detsember 2017

Ahti Tiirmaa Arulaga seotud aretised

Ahti Tiirmaa on aastaid teinud tublit tööd ja aretanud uusi põõsasmarana ja põisenela sorte. 
Nüüd siis Jõuludeks järgnev kingitus:
Maalehe nõuandelisas "Targu talita" nr 50 14.detsembril 2017 on Ahti teinud ülevaate oma suurest aretustööst ka meile. Suvisel aianduspäeval oleme varmad vaatama ja ostma liike mille sordinimed on pandud pühendusega olulistele ja kallitele inimestele või austades oma kodukohta.

16 detsember 2017

Valgamaa tänuüritus

Väike Oliver. 
Valgamaa rahvas hääletas aasta teoks nelja -aastase Tõrva poisi Oliver Kõvaski etteasted telesaates "Väikesed hiiglased". Oliver, kes endale suure hulga inimeste südameid võitis, pälvis tiitli veenva ülekaaluga. Tema poolt hääletas üle 500 Lõuna-Eesti Postimehe lugejat. Kokku osales hääletuses 2026 inimest. Auhinna andis üle aasta teo nominatsiooni autor, endine Valga maavanem Margus Lepik, kes tänas kõiki, kes tal seitsme aastase maavanemaks olemise ajal on aidanud  maakonna traditsioonilisi üritusi korraldada ja läbi viia.
Kultuurikeskusesse kogunes saalitäis tublisid sportlasi, kultuuritöötajaid, noori, sotsiaaltöötajaid ja terviseedendajaid, kelle tegemisi ja panust märgati ning kes tunnustamiseks välja valiti. Üle 150 inimese märgiti ära. Oli ka palju tänulikku publikut.
Seda kõike kajastati Lõuna-Eesti Postimehes. 
Tänuürituse lavastajaks oli Astrid Hallik. Kontsertosas esinesid Põlva spordi- ja tantsukool Meie stuudio, Kabu vilistlasrühm ja Konguta naisansambel Mesi. Õhtujuhtideks olid Luunja Aidateatri näitlejad Mafalda ja Loreida.

Arula kandi rahvast võtsid pidust osa Kaire Jaanus, Kaja Mõts, Eike ja Voldemar Tasa. Valju Aloel tegi pilti. Sirje Lemmik oli juba tööle rutanud kui pildi tegemiseks läks.
Tunnustamisürituse pildid ja lugu ajalehes:

Veel üks teade:

 Valga Maavalitsuse ja   SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali  (KÜSK) ning MTÜ Arula Külaseltsi vahel sõlmiti 21.11.2017 leping, lähtuvalt Valga maavanema 14.11.2017. a korraldusest nr 1-1/17-327, millega rahuldati toetuse saaja taotlus  „Raamatu „Arula vaatamisväärsuste lood“ trükkimine“ rahastamiseks.
Raamatu trükkimist rahastab Rahandusministeerium SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali  (KÜSK) vahenditest.
Oleme rõõmsad, et saame hakata raamatuga tegelema ja meid on märgatud.

29 november 2017

Mats Traat sai 81

Peaaegu nagu romanss
~~~
Mine kolkasse, süüta seal küünal
vakstuga laual, kust küüritud kiri.
Kaasa paberit võta üks küünar,
tuju, mis pole veel lobjakast viril.
Talumajja aplaagrisse asu,
unusta linnade muusika hele,
head ja halba heaga tasu
ja mõtle kuuskede rohelusele.
~~~

FOTO: Peeter Langovits
Mõned luuleread Mats Traadi sulest:

Mu aastad kas ei lähe linnas raisku
     kui liha, millel puudub sool?
Neis aastais vedasid sa vilja Pukka,
     töö oli sinu ülikool.
~~~
----------------------------------
Ei karda talu ammu ühtki kratti.
     Kõik põllud – paljas karjamaa.
Kuid sinu hiirelõhnast kaeramatti
     ei siiski maha matta saa.
~~~~
----------------------------------
Su sõrmed kui saarepuuoksad,
nad sebinud rohus ja juustes,
kaeras, rahas ja mullas, jah, mullas.
~~~~

 Mats Traadi 80. sünnipäeval peetud kõnes, ütles Jaan Undusk:"Mitte ükski nimekas eesti poeet ei ole avaldanud nii palju luulekogusid kui Mats Traat ja mitte ükski tuntud prosaist ilmselt nii paljuromaane kui tema.
 Selles tohutus ja samas üllatavalt nivookindlas tekstikorpuses võib ära eksida igaüks, niisiis antagu andeks, kui ka mina."

23 november 2017

Roland Seer ja koomiksid

Täna näidati Ringvaates kuidas koomikseid teha. Grete Lõbu uurimas kuidas koomiksid valmivad.

Animatsioonirežissöör ja -kunstnik Roland Seer ja tema õpilane Mette-Mari Kaljas tõestasid, et koomikseid võib joonistada igal teemal, kaasa arvatud kutseharidusest.
Ringvaate stuudios joonistasid õpetaja ja õpilane Euroopa kutsehariduse nädala raames tunni ajaga koomiksi. Homme, 24. novembril korraldab Tartu Kunstikool 24 tundi vältava koomiksimaratoni, mille jooksul peavad osalejad joonistama 24-leheküljelise koomiksi.
"Olen midagi sarnast mitu korda teinud - see on enesega psühholoogiline võitlemine," tunnistas Seer viidates asjaolule, et kogu kunst peab sündima kohapeal ja ilma ettevalmistuseta.
Juba lapsepõlvest peale koomikseid armastav kunstnik kinnitas, et koomiks on rohkem kui lehesabas ilmuv nali. "On graafilisi novelle, mis on täiesti tõsiseid," ütles ta. "Eestis on koomiksikultuur seni üsna kidur."
Otse õpetaja silme all nähtavaid edusamme teinud Mette-Mari Kaljas arvas, et koomiksid jäävad tulevikus pigem harrastuseks, oma kutsena näeb ta graafilist disaini ja animatsioon

Märka Tegusaid Ühendusi

Valgamaa parimad MTÜ-d said tunnustuse
 Valgas Tiina Loomemajas toimus Valgamaa MTÜ-de aastaseminar Märka Tegusaid Ühendusi, mille raames tunnustati maakonna tublimaid MTÜ-sid.
Konkursile Valgamaa MTÜ ja Väärt kodupaik 2017 laekus 14 kandidaati, tunnustuse pälvisid MTÜ Epre Arendus, MTÜ Mäe Koda, MTÜ LC Tõrva Mari ja väärt kodupaigana tunnustati Nõuni kogukonda.
Tunnustatute tegevusi tutvustavad videoklipid on leitavad siit:
https://www.youtube.com/watch?v=N_QUTvRshuw
https://www.youtube.com/watch?v=JivwnBIM7os&t=1s
https://www.youtube.com/watch?v=3EzvzqxztfA
https://www.youtube.com/watch?v=Fqq15Ba_R3M&t=57s


Teised esitatud kandidaadid olid Taagepera küla, Arula küla, Vidrike  küla, MTÜ Valga Arvutikeskus, Stuudio Tiina, Valgamaa Parkinsoni Haigete Selts, Otepää Naisselts, Karula-Lüllemäe Tervise ja Spordikeskus,   Valga Muuseumisõprade Selts ja Mulgi Mekk MTÜ.
MTÜ seminar ja tunnustussündmus Märka Tegusaid Ühendusi toimus kuuendat aastat, selle aja jooksul on tunnustamiseks esitatud  82 ühingut ning tunnustatud 32 ühingut.
Tunnustamisele eelnes seminar, mille raames rääkis talu- ja blogi pidamisest Valgamaal Mart Kase Kalde talust. Mõniste Muusikapesa toimetamistest andis ülevaate Kadri G Laube ning Tiina Loomemaja saamisloost ja majas toimuvatest tegevustest kõneles Tiina Saarmann.
Seminari Märka Tegusaid Ühendusi korraldas Valgamaa Arenguagentuur koostöös Valgamaa Kodukandi Ühendusega, sündmust rahastasid Kodanikuühiskonna sihtkapital ja Valga Maavalitsus.

12 september 2017

Mae Juske kutsub kõiki Hellenurme

Krabatimäng Hellenurme vesiveskis
Vana vendi legend, ajatu lugu saatanlikust veskist ja hulkurpoiss Krabatist: veskisellist ja nõiameistri õpilasest.
Igaüks meist peab vähemalt kord elus Krabatimängu päriselt läbi mängima. Tuleb otsustada, kas tiireleda eluveskis veskirattana ja lasta end voolul juhtida, või lõhkuda kindel voolusäng ja astuda koos armastatuga vabasse aga ebakindlasse maailma.
Aga nüüd! Nüüd mängitakse Krabatimängu täitsa ehedas vesiveskis, väga sarnases kohas, kus kunagi aastakümneid tagasi härra Preussler Krabati lugu alustas. Ja veel vägevamaks teeb need etendused see, et T-Teater jätab Krabati ja selle toreda mänguga Hellenurme Vesiveskis hüvasti. See tähendab seda, et Hellenurmes on täiesti viimane võimalus sellest maagilisest seiklusest osa saada.

11 august 2017

80 aastat tagasi Kuudsemäel

1937. aasta Postimees kirjutab, et Arulas Kuudsemäel toimus kaitseliidu purilendurite lennuharjutuslaager.
http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=wabamaa19370913.1.5
Ligi poolsada purilennukit Kuudsemäel.
Ilmselt sellepärast Arula noormehed on ehitanud ka ise purilennukit ja sellega Kuudsemäelt proovinud alla lennata. Sellest rääkisid Juhan Seer ja Jaan Lain.




25 juuli 2017

Arula film "EV100 igas külas"

Tere head sõbrad!

Paul tegi Arula filmi kallal veidi veel tööd ja nüüd saame öelda, et see on valmis. Panen siia lingi, kust saate filmi ka endale alla laadida.
Avalikkuse ette tuleb see klipp Maapäeval, 5. augustil, Vana-Võidus, „EV100 igas külas avaüritusel“. Kuuldavasti pidi kohal olema ka proua president.
Suur aitäh teile kõigile, et aitasite kaasa filmi valmimisele!
Kõlavaid laule ja kaasahaaravaid etendusi uuel laululaval!
Tervitustega 
Aili

04 juuli 2017

Ernst Carl Kessler sündis Arulas

Ernst Carl Kessler (1808-1863) oli Eesti üks tuntumaid 19. sajandi oreliehitajaid, kes ehitas aastatel 1833-1863 vähemalt 123 orelit üle Eesti ning kaugemalegi.

E.C.Kessleri siluett (J.E.Panck 1853). 
"Keel ja kirjandus" 1967, nr. 7


Ernst Carl Kessler sündis 1808. aasta juulis või augustis Tartumaal Arulas, saksapäraselt Arrolis. Tema isa Johann Friedrich Kessler pidas kingsepa- ja möldriametit. Arvatavasti asus perekond 1818. aastal elama Tartusse, sest selle aasta 20. juulil võeti Ernst vastu Tartu Kreiskooli kolmandasse klassi.
Ernst Carl leeritati 11. aprillil 1826. aastal Tartu Jaani kirikus. Tollal 17-aastane noormees õppis juba Tartus pillimeister Maieri juures. Umbes 1830. aasta paiku rändas Kessler välismaale, kust naasis hiljemalt 1834. aasta jaanuariks. On tõenäoline, et oreliehitust õppis ta välismaal. Nõuab veel uurimist, kui kaua täpselt, millises riigis ja millise meistri käe all.
Kessler abiellus Paidest pärit Fanny Elisabeth Rollwageniga, kelle isa Wilhelm Ludwig Rollwagen pidas kooliõpetajaametit.
Ernsti ja Fanny perre sündis seni leitud andmete kohaselt seitse last, kolm poega ja neli tütart. Ernst Carl Kessler suri 8. augustil 1863 südamerikke tagajärjel, olles vaid 55-aastane.

Otepää kirikus on Ernst Kessleri orel aastast 1853. Ühe manuaali ja 16 registriga. Remonditud põhjalikult aastal 1989, muuhulgas paigaldati kompressor. Häälestati viimati Hardo Kriisa poolt 2009 aastal. Kasutatakse suvepoolaastal igal pühapäeval ja talvel pühadel. Talvekirikus asub harmoonium, mis heas seisus. Orelit on varem kasutatud kontserttegevuseks.
Ernst Carl Kessler töötas Tartus 19. sajandi keskel, ta ehitas elu jooksul umbes 120 orelit.
Need olid enamasti väikesed 5–8 registriga pillid, mis olid ehitatud kirikute ja koolimajade jaoks, aga ka koduorelid.

Suurim tema ehitatuist säilinud töödest on Otepää kiriku 12 registriga orel. 

Säilinud orelid on Alaskas Sitkas, Nõmme Rahu kirikus, Otepää Maarja kirikus, Karksi Peetri kirikusja Taagepera Jaani kirikus.
Kessler ehitas väikesi, kuid kvaliteetseid oreleid.
Kessleri oreleid
1834 Rõngu
1839 Puhja
1839 Torma
1842 Urvaste (orel asub lahtivõetuna kiriku ruumes)
1843 Saarde
1844 Võnnu (asub Tallinnas Nõmme Rahu kirikus)
1844 Sitka (Alaskal, säilinud)
1844 Viljandi Jaani (pandi 1900. aastal müüki)
1844 Alatskivi
1848 Karksi Peetri (säilinud)
1848 Paide
1848 Kärla
1850 Halliste (hävis põlengus 1863. aastal)
1853 Otepää (säilinud)
1853 Paistu
1854 Harju-Jaani
1856 Kursi (pandi müüki)
1857 Räpina
1860 Tartu Ülikooli kirik
1863 Taagepera (säilinud)

20 juuni 2017

Arula kõlakoja avamine Madsal

18.juunil toimus Arula külas, Madsal, kõlakoja avamine. 
Kinnitati pidulikult tahvel "EV100".

Pildil on külarahvas koos esinejatega. Foto: Maris Ojasuu

Madsal laagris olevad lapsed olid meile 18. juuniks toreda kava kokku pannud

Seda kõike juhtis Kaire Nurja kes teadis esinejate kohta kõike

Sel päeval toimus ka Arula filmi tegemine 

Kõlakoja näol on kingitus EV100-le
Arula kogukonnal ja külalistel on nüüd kooskäimise koht. 

Siin saab koos väärikalt külapidu pidada, sportida, juttu vesta, külalistega kohtuda. 
Nii ilusat ja uhket esinemiskohta pole meil Arula mail kunagi olnud. Alles see oli, kui tuldi mõttega välja, ja siin see ongi.

Tubli Tartu Kalevi rahvas koos Madsa laagriga oli meile nõus esimesed esinemised tegema ja kõlakoja proovile panema.
 Esimesena laulis meie hõbehäälne Robin Tirooli kägu.  

    Arula külavanem Voldemar Tasa kinkis kõlakojale termomeetri, et esinejate temperament ikka kontrolli all oleks. Ta tänas Otepää külade kogukondi kes aitasid kõlakoja valmimisele kaasa.




Piruett sillas

Koosveedetud aeg aitab kaasa ja annab võimaluse pärandi säilimisele, rikastab meie kohalikku elukeskkonda. Arulal ja Madsal on olnud pikk ja väärikas ajalugu. Peaaegu 600 aastast lugu on võimalik jälgida kui teete jalutuskäigu meie blogi ajalooveebi.



 

   Arula rahvas soovis: palju ilusaid hetki siinolijatele ja tulevikus tulijatele! 








Veel meie plaanidest:
Järgmisel, 2018. aastal, tahame trükki anda Mauri Mändoja raamatu "Arula päästetud pärimused".
Valmistume Arula 600. juubeli tähistamiseks 2019. aastal. Arula ajaloo raiume siis kivisse.

Õhtu lõpetamisel käisime Soome Laiakivil munade veeretamise mägu mängimas 

Selle mängu võitja oli meie Robin

Soome talu oli meile rohkem kui kilomeeter imelist teed muruks niitnud üle oma heinamaa. Emalättel ootas meid Alliku talu rahvas. Täname ürituse ettevalmistajaid ja läbiviijaid.
Oli tore päev! 

25 mai 2017

Kevadisest Arulast ja Pühajärve koolist

Kured ootamatult sadanud lumel aga lapsed käivad ikka veel koolis.

20. mail toimus Pühajärve koolis, kus praegu käivad ka Arula lapsed, vilistlaste kokkutulek 
Siin on antud 160 aastat kooliharidust. Tänu kooli õpetajatele ja kooli vilistlastele sai nautida huvitavat kontserti ja koolile kingitud stende, mis kajastasid koolijuhte, koolielu tähtsündmusi ja kõikide lendude lõpupilte. Vanim oli 1938. aastast. Stendid seadsid trükivalmis kooli vilistlased Ülle Kübarsepp ja Eike Tasa. 
Saad lugeda lähemalt: 


Ema ootamas

.
Kobraste tööpõld on lai. Jätkuks ainult puid.

Sookured ümber maja

Üks tants käib kogu aeg hoolimata lumest ja rahest.

Oh imet, mis koerakuudi katuse alt välja tuli.



24 mai 2017

RMK Valgamaa orienteerumispäevak Arulas

RMK Valgamaa orienteerumispäevaku start oli 3 mail Järve talu vastas, Ruusa talu põllul.

Otepää lapsed Tehvandi staadionil.
24. mai oli aga ülemaailmne orienteerumispäev. Eelmisel aastal osales 81 riigist 252 927 orienteerujat, siis sel aastal oli meid rohkem.

Or päevakul plaani pidamas. Millist rada valida.

Kes jooksis rajal, kes ootas

Kes aitas punkte maha võtta

10. mail toimusid Valgamaa koolide individuaal-võistkondlikud karikavõistlused orienteerumises Pühajärvel.
Päike meelitas ka täiskasvanuid tänuliku publiku hulka.

Arula inimesi võis siingi abilistena kohata

Ilves 3 Arulas Madsal

Ilves3 Madsal

Üks startidest oli valmiva Kõlakoja kõrval

Kaart õigest ämbrist ja metsa
Kolla ja Volli

03 mai 2017

Pidu Arulas


Oi, kulla armsad inimesed - küll on tore meenutus! :) Aitäh! :)
Imetlusväärne, et nii vahvalt on jäädvustatud kõik sündmused ning olete nii tegusad! :)
Teie tegemisi vaadates ja teie imelisel külapeol olnuna tulevad meelde lauluread:
"Oo, Eestimaa, oo, Eestimaa, kuni su küla veel elab, elad sina ka!"
Täpselt nii see ongi! 
Kui Eestimaal on sellised külad nagu Arula ja sellised inimesed nagu teie külas, siis saab ka Eestimaa püsida ja õitseda - te teete väga tänuväärset tööd, vedades eest külaelu ning innustades ja tunnustades inimesi oma kogukonnas. :)
Aitäh teile! :)

Tänu ja tervitustega
tegusat toimetamist soovides
Aireééeéé
LendTeater

Selgituseks:
Nüüd on ilmunud ka novellikogu ''Kuni su küla veel elab...''. Autoriteks Valgamaa ASU talust pärit ajaloolane Jaak Sarapuu ja samast pärit doktor Mihkel Zilmer, onu - ja tädipoeg. Sellest raamatust on ka read ''ku om su küla, siis om su eng rahul".
45 aastat tagasi laulis M.Zilmer tolle aja kuulsaimas ansamblis Rajacas, koos ansamblikaaslastega kirjutasid nad laulule sõnad ja M.Zilmer kirjutas laulule viisi, nii  sõnad kui ka viis on originaalkujul raamatus äratrükitud.M.Zilmer on öelnud, et küla ongi Eesti elu tuum, linn on lihtsalt lõbustuskeskus. Soovitame soojalt kõigil lugeda, sest see raamat pidi rääkima iga eestlasega, kellel on Eestimaal ükski nurgake, kuhu peitu pugeda argimurede eest.


Selle aasta piltide link     https://flic.kr/s/aHskZ5EBTB

''Ku om su küla, siis om su eng rahul"

29. aprillil  2017.  peeti Arulas külapäeva, millega tähistati ka Arula  598 aastapäeva. Üle kuuekümne inimese trotsis vihma ja külma ja võttis vaevaks tulla Lutsu turismitallu, et nautida kõike seda, mida külaaktiivil  lahkelt pakkuda oli. Vanim osavõtja oli 92 aastane ja noorim alles nelja kuuseks saav. Nagu külapeol ikka, oli süüa-juua piisavalt ja tegevustki jätkus huvilistele.  Aastatega on külaselts leidnud endale ka hulk häid sõpru. Parksepast  pärit  proua Helju Kalme on Võru  Kreutzwaldi muuseumi muinasjutuvestja ja tal tuligi neid lugusid kui varrukast, nii noortele kui vanadele. 
Elvast pärit lauluansambel ’’Roosid’’  on  juba  mitu aastat külapeol oma ilusatel  lauludel kõlada lasknud. Nii Helju Kalmel kui Roosidel on Arulaga juba lapsepõlves seos olemas.
  ’’Lendteater’’  tuletas abielupaaridele meelde killukesi argielust, sest me vahel ei märka enam ise ka, kuidas kaasa elu põrguks muudame.  
  Esimeses klassis käiv hõbehäälne laulumees Robin Kluge polnud seekordki argade killast, vaid tema heliseval häälel lauldud  ’’Tirooli kägu’’  võttis imetlusest tummaks kõiki kuulajaid.   Lapsed said soovikohaselt omale ka maske värvida, villasest lõngast jänkusid ja tutte meisterdada ja muinasjututädi jutte kuulata.                                                                                                        
Aasta jooksul on Arula rahvas nii mõndagi teinud. Oma küla poiss Ronald  Seer, Tartu Kunstikoolist, aga on juba omajagu ilma teinud. Tema animafilm ’’A Game of Identiti’’ võitis mullu Roomas Itaalia noorte kunstibiennaalil publikuauhinna.

Meie pärandi ja muistendite uurija Mauri Mändoja on panustanud Arula ajaloo uurimisse. Soome Laiakivi on saanud väärilise tahvli. Maaomanik Ain Antons on hoidnud korras nii Otepää suurima rändrahnu ümbruse kui juurdepääsu teed. Matkajad naudivad tehtut.                                                                                                           
Rahvaseast kostis hõikeid: ’’Medalit sooviks näha.’’                        
Muidugi, esimesel aprillil, Otepää sünnipäeval omistati Arula külavanemale Voldemar Tasale  Otepää valla medal. Volli, kui tagasihoidlik külamees, küll protestis, et ilma külata poleks külavanematki, aga aplaus oli õiglane. Liikumise Kodukant läbiviidud uuring kinnitas, et kogukondade tugevus sõltub paljuski sellest, kui tihe ja sisukas on kogukonna ning kohaliku omavalitsuse koostöö ja kuidas väärtustatakse eestvedajaid.                                                    
2016. aastal tunnistas ka Valga Spordiliit ja Eesti Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp   MTÜ Arula külaseltsi kui parimat tervist edendavat kogukonda.  Omaküla rahvast võib tihti näha nii suusa- kui rattarajal, kanuutamas ja mujalgi. Orienteerumisürituste, kui ka Tartu Maratoni ürituste ajal lüüakse kaasa nii korralduses, kui radade tegemises. 
Tunnustati omakülamehe skulptor Ferdi Sannamehe päeva läbiviimist. Selline kultuuriüritus ei ole külas võõras.                                                                                  
30.juulil 2016 toimus Struve  Arula punkti taasavamine Meegaste turismitalu õuel, mida võivad kõik huvilised ka ise vaatama minna.  Tartu Ülikooli   majandusdoktor ja Eesti Loodusuurijate Seltsi koordinaator Hillar Kala andis Arula külaseltsile üle tänukirja Struve meridiaanikaare 200 juubeliks tehtud tööde ja abi eest.                                                                               
Arula külaseltsi olulisemaks eesmärgiks ongi just küla omanäolisuse säilitamine, oluliste kultuuri-  ja looduslike objektide heakord, mille nimel on juba suur töö ära tehtud, kuid palju põnevat on ees.                                                                                     
  Arula küla on rahulik, turvaline  ja kahtlemata suure ajaloolise pärandiga  keskkond, mida küla kogukond väärtustab ja vastavalt oma suutlikkusele  säilitada püüab.                                                            
Olgu kõik tänatud, kes peole tulla said ja nii ei olnud korraldajate pingutused asjata. Ikka rõõmsameelset osavõttu ja kaasaelamist ühisettevõtmistes.
Rikkaliku Arula ajalooga ja kõigi tegemistega saab tutvuda: http://arulakyla.blogspot.com.ee/
Arula külaseltsi fännklubi nimel
Silvia Mägi

10 aprill 2017

29. aprillil tähistame Arula 598. aastapäeva

Kohtume 29. aprillil kell 14.00 Lutsul. Tule meie külla vanade tuttavatega kohtuma ja uusi leidma. 
Tule, tule perega, tule sõbraga ja osale, muidu jääd Arula asjadest ilma! 
Pärast aastast pausi on suur rõõm taaskord kokku saada, et mõnusasti aega veeta. Rääkida mõned lood, kuulata teisi ning võtta üheskoos aeg maha.  

Tulles võta suvi ja rõõmus meel südames kaasa ning oleks suur rõõm kui soovid midagi ka teiste kokkutulnutega jagada. Too peolauale natuke meelepärast kohvikõrvast nt. koduküpsetatud koogike, puuvili või midagi sügisel purki tehtut ja mida soovid nüüd teistega jagada.
Meene ja soe söök on teid juba ootamas. Saame kanuutada, orienteeruda, vaadata Lendteatrit...

Peo heaks kordaminekuks võid teatada oma tulekust aadressil arulakyla@gmail.com või tel.5218653.
Meie ühist pidu võid toetada (10.- ) EE311010202008060005 SEB Voldemar Tasa, selgitus Arula pidu, nimed. Lapsed kuni 12 aastat tasuta. Kui võimalik anna ikka teada, kas oled tulemas. 
Tule, tule perega, tule sõbraga ja osale, muidu jääd Arula asjadest ilma! 
Osakem üheskoos rõõme korrutada, muresid jagada, unistusi liita ja pettumusi rahustada, siis oleme ikka tugevamad.

14 märts 2017

Järgmise aasta jõulufilmi tehakse Arulas

"Eia jõulud Tondikakul" castingu trailer - YouTube

Järgmise aasta jõuludeks valmib Eestis jõulufilm "Eia jõulud Tondikakul". Esimene tutvustav treiler valmis Arula külas Lutsu talu ümbruses. Siin plaanitakse üles võtta suurem osa uuest linateosest.
Anu Auna kirjutatud helge koguperelugu:
 http://kultuur.err.ee/315802/jargmise-aasta-lopuks-valmib-eesti-enda-joulufilm

28 veebruar 2017

Meie Robin Laulukarusellil

Robini tubli esinemine Laulukarussellil:
http://media.err.ee:81/etvvideod/2017-02-12-LK-robin_kluge.mp4

Robini tubli esinemine Laulukarussellil.
Robin sai edasi poolfinaali aga jäi salvestuse ajaks haigeks. Sellega said teised osalejad parema võiduvõimaluse.