Tere. Tore, et siin oled!

Blogis anname ülevaate Arula küla tänastest tegemistest nii pildis kui sõnas.

26 august 2018

Raamatu esitlus

Arula külaselts väärtustab oma inimeste pärimusi. Need väikesed mälukillukesed on tulevikus lastelastele hindamatu väärtusega. Nende lugejad saaksid nagu terekäe ammulahkunud esivanematelt. Ainult kirjapandu elab edasi. Kõik ülejäänu ununeb ja kaob jäljetult.

Lutsu tallu oli kohale tulnud kõik huvilised, kel reede õhtul 19.00, veel pärast päevatööd, võhma jätkus. See oli esimene raaamatu esitlus.
 Teine esitlus tuleb neljapäeval, 30. augustil, kell 16.00 Otepää Linnaraamatukogus. 
Olete kõik oodatud.

Ene Kelder õpetab kuidas vigu nähtamatuks muuta. Me usaldasime sõnu aga nad mängisid meile ikka vingerpussi! 

6.minutit lugemist pidi vähendama südame löögisagedust, lihaspingeid ja aitama paremini uinuda, eriti veel siis kui see puudutab sinu kodukohta ja selle ümbrust. 
Volli rääkis esituse eelselt meie küla meestest, kes on ikka midagi Arulast eluks kaasa saanud. Mats Traadist, kes lapsepõlves Kuudsemäelt ja üldse Arulast sai niipalju emotsioone kaasa, et on tuhandeid lehekülgi kirjutanud. Ernst Carl Kessler sai oma 120. oreli ehitamiseks niipalju helisid Arulast põue ja oma aega, et need kajavad siiani Otepää kirikuski. August Vellneri igatsus suuremate vete järele, tegi ta Eesti hüdroloogia isaks ja väikese riigi kogu Euroopas tihedaima hüdromeetrilise vaatlusvõrguga maaks. Ferdi Sannamees võttis Arulast kaasa igatsuse ilu ja kunsti järgi. Tegi ta ju meie kuulsaima Reaali poisi. Tulevane kolonel, soomusrongide juht, Karl Parts sai Arulast kaasa suure vabaduseiha ja sõjamehe tõsise, töise vaimu. Puulõikemeister Leopold Kompus rääkis ja kirjutas Arulast erilise soojusega hinges. Ja see ei ole veel kõik... Neid inimesi on veel ja veel aga sellest edaspidi. 

Piret Paluteder pajatab oma isa Mauri Mändoja kunagisest kirjatükist alguse saanud mõttest, et raamat tuleb kunagi ikka kirjutada, korjatud pärimustele toetudes. Ta räägib, kuidas mõtted muutusid ja jõuti sellisesse faasi, kus kirja pandi palju rohkem lugusid kui planeeriti. Ikka lood ja objektid Arulasse suunduvate teede äärest. Pidime selle kõik mahutama 100. leheküljele. Pilte oli juba mitme raamatu jagu. Valik oli väga raske. Otsustasime ka Arula ütlemised "rosinatena" lisada. Roland Seeri fantaasiaküllased illustratsioonid meeldisid väga ja nii kõike lisades tuli raamatut mitu korda muuta ja küljendada. Pealkirigi muutus mitu korda. "Kõik teed viivad Arulasse" aga sobis kõige enam ja nii see jäigi. Iga pildi juures oli ju lugu. Toimetamist jätkus kõigile: kellel oma tööde, kellel puhkuse kõrvalt. Tänud kõigile.

Siia lõppu üks Arula lugu. Kaks meest ärkavad kõrvalises kohas pingil üles. On hämar. Üks küsib: Ega sa ei tiia, kas om ommuk, vai joba õdak? Saab vastuse: Ei mina ei tiia, ma ela kaugembal. 
Oli tore raamatutest hoolivate inimestega kohtuda ja eriti siis kui nad kõik on nagu omad. Täname KOP-i, kõiki toetajaid ja koostöötegijaid, raamatu ilmumisele kaasaaitajaid. Raamatu trükkimist rahastas Rahandusministeerium SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali  (KÜSK) vahenditest. 

Vahi talu uus elanik

Vahi tallu tuli suvel uus elanik

Siin pakuti talle varjupaika põua ja suvekuumuse eest.
Paavo tehtud pildid.

18 august 2018

Kõik teed viivad Arulasse?


Kõik teed peaksidki saabuval reedel Arulasse viima. Nimelt 24. augustil kella 19.00 on kõik oodatud raamatu esitlusele Arula külla, Lutsu tallu. Raamatu ilmumine - see oli pikk, kohtumisküllane arutluste ja muutmiste aeg, alates projekti kirjutamisest, elluviimisest ja muudatuste tegemisest, nii pildi kui tekstimaterjalides. Trükikurat ei maga kunagi, veendusime selles ise. Sellest kõigest räägime reedel Lutsul.

Raamatu trükkimist rahastas Rahandusministeerium SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali  (KÜSK) vahenditest.Täname KOP-i, kõiki toetajaid ja koostöötegijaid raamatu ilmumisele kaasaaitajaid. 

17 august 2018

Oreliehitaja Kessler ja tema aeg





14. augustil võisime nautida Otepää Maarja kirikus kontserti "Sõnadeta laul".
Esinesid Merle Kollom orelil ja Lembit Saarsalu saksofonil.

Festivali raames toimus kultuurilooline konverents Tartus 15. augustil.

Nii mõnedki Arula inimesed võtsid sellest osa. Miks? Sest Kesslerist vaimustunud organist Helika Gustavson-Rätsep leidis üles õiged jäljed ja on kildhaaval avastanud uusi seiku meistri elust järgmisi fakte.

Alles hiljuti arvati, et Kessler pärines Saksamaalt. Kessler on ju meil Arula mõisas sündinud 1808. aastal, kingseppmeistri pojana. Perekond oli vist saksa verd. Kuigi ka Kreutzwaldi isa oli kingsepp...

Isa saab möldriks ja lapsed saavad haridust. Ernst Carl õpib Tartu kreisikoolis ja 1826. aastal leeri minnes on ta tuntud pillimeistri Maieri õpilane. Mitmel korral Sakasamaal täiendanud, hakkab ta ehitama oreleid ja pakkumistest puudu ei tule. Erinevalt teistest jätkub Kessleri oreleid kõikjale, Eesti- kui Liivimaale ja kaugemale. Kuna tema orelitel oli eriline kõla ja need püsivad hästi hääles, siis olid pillid hinnalised. Rõngu kiriku oreli eest sai Carl Ernst 1500 ja Torma oma eest saab 2460 rubla.
Kui ta on 1838. aastal abiellunud paidelanna Fanny Elisabeth Rollwageniga, sünnib perre 11 last, kellest 10 jõuavad täisikka. Kessleri kodu oli vaimne ja ta jõuab koolitada oma kahest pojast arstid, ühest cum laude lõpetanud apteekri, ühest vanade keelte kandidaadi.

Kessler ja aeg
Arvati, et Kessleri päevadest on saamas traditsioon.
Eestlastele oli Kessleri eluaeg suurte muutuste aeg, sest see oli pärisorjuse kadumise aeg. Toimusid Pühajärve ja Mahtra sõjad, saab lugeda Eesti Postimehe proovinumbrit ja Koidula esimest raamatut "Ojamölder ja tema minija".

Kas me teame?
Kõige kaugemal ehitatud orel asub Alaskal, Sitka linnas. Alaska kuulus siis Vene keisririigile.
Ehtne kullatis kaunistas Tartu Maarja kiriku Kessleri orelit.
Tartu ülikooli kirikule ehitatud 28 registriga orel oli Kessleri suurim töö.
Taagepera kirikus on Kessleri viimane ehitatud orel, valmis 1863.
Kolm ehtsat Kessleri orelit on: Karksis, Otepääl, Taageperas.

Ülikooli aulas nägime lustimängu "Kessleri viled ehk orelimeistri pöörane päev"