Tere. Tore, et siin oled!

Blogis anname ülevaate Arula küla tänastest tegemistest nii pildis kui sõnas.

05 märts 2011

40. Tartu maraton 2011

40. Tartu maraton 20.02.2011 läbis järjekordselt ka Arula küla.

Rajaskeemi saad vaadata siit

Lühiraja start (31 km) anti Arula küla südamest.



Fotod: Lühiraja start Arulast 20.02.2011

Finish statistika 40. Tartu Maraton 63 km
Mehi 4305 Keskmine vanus 39
Naisi 472 Keskmine vanus 38
Kokku 4777 Keskmine vanus 39

Finish statistika 40. Tartu Maraton 31 km
Mehi 926 Keskmine vanus 39
Naisi 707 Keskmine vanus 38
Kokku 1633 Keskmine vanus 38

Külastage meid jälle!

Arula külapidu 30.04.2011 Lutsul

Märkamatult on varsti käes meie esimese külapeo aastapäev. Teeme selle kokkusaamise nüüd meeldejäävaks tavaks ja saame sellel aastal kokku 30.04.2011.a. Lutsu talus kell 15:00.

Kutsutud on kõik, kes tunnevad ajaloolist sidet selle kandiga või on seotud tänaste toimetamistega. Siin on suur võimalus kohtuda vanade tuttavatega või leida hoopis uusi.

Teeme lõket, kosutame keha talutoiduga, lustime ja tunneme ennast mõnusalt.

Tulles võta kaasa rõõmus meel, kutsu ühes ka lapsed, pista taskusse vähemalt 7 eurot (täiskasvanutele), too peolauale natuke meelepärast kohvikõrvast (nt.koduküpstatud koogike, puuvili või midagi mida oled sügisel purki teinud ja mida soovid teistega jagada).
Soe söök on teid juba ootamas.

Peo heaks kordaminekuks teata varakult oma osalussoov ja tulijate eesnimed (nimekaardi tarvis) aadressil
arulakyla@gmail.com või telefonil 5218653 Eike Tasa Lutsu talu perenaisele.

Osalustasu võid kanda
a/a nr.10202008060005 SEB
Voldemar Tasa

Kui leiad aega ja tahtmist ootame sind ka ettevalmistustoimkonda.

Kohtumiseni 30.04.2011 Lutsul

Detail käsitööst: liniku valmistas Paklamäe talu perenaine Emiilie Mekk

Pintsliga tõmmatud Eesti - Arula maastik

"Pintsliga tõmmatud Eesti" ilmub eraldi raamatuna eesti- ja inglise keeles 2011. aasta juunis. Raamatus on 150 maastikumaali reprot ning kaardid, mille abil on võimalik igaühel minna maalil kujutatud maastikke vaatama.
Raamatu autorid Andres Eilart ja Aavo Kokk lisavas sinna ka Kalju Nagel, „Lõuna-Eesti Arula maastik“, 1988.a., koos plaanitava tekstiga.
Rohkem loe sellest ettevõtmisest www.maastikumaal.ee


Repro:Kalju Nagel, „Lõuna-Eesti Arula maastik“, 1988.a.

Arula on üks põnevamaid teeriste Otepää kõrgustikul. Üks teeharu läheb Pühajärvele, teine Sihvale ja kolmas Pukka. Pühajärve tee on kõige käänulisem ja meeleolukam. Talvel tõelist pingutust nõudev, et autoga üldse teel püsida. Mitte ainult Otepää kõrgustikul, vaid Eestis üldse on raske leida teist sarnast.

Nii Pühajärve kui Sihva poolt tulles läheb tee enne ristmikku üsna kitsaks, teeb järsu pöörde ümber Arula mõisasüdame ja laskub järsult Arula oja orgu. Mõisahooned on lagunenud, kuid kunagi oli siin Otepää kihelkonna suurim ja rahvarikkamaim mõis. Suured olid ka talud, näiteks oli 18. sajandil igas talus keskmiselt 20-30 elanikku.

Arulast ei saa mööda see, kellel on asja Eesti tuntuimasse mäesuusakeskusesse Kuutsemäel. Kuid sealkandis olles tasub kindlasti ka korraks möödujal peatuda Lutsu turismitalus, mis on Arula Sihva tee ääres. Vaated on kaunid ja orienteerumisspordiga tegelenud pererahvas oskab kohalikust loodusest jutustada rohkem kui kes iganes teine.

Eesti üks usinamaid maastikumaalijaid Kalju Nagel on Pukast Otepää poole liikudes roninud Otepää kõrgustiku nõlvast üles ja jõudnud Meegaste mäele. Ning pannud molberti üles umbes seal, kus risti üle maante läheb Tartu suusamaratoni trass. Kui määruste päraselt startinud suusataja on siia jõudnud, siis on ta sõitnunud juba ligi 30 kilomeetrit ja natuke rohkem on veel lõpuni minna. Kusagil maalil oleva metsase mäekünka taga on Arula teerist. Kaugemal sinetab Sihva kandis olev Juusamägi.

Erilise elamuse saavad need, kes tabavad kevadel õige hetke ja lähevad Tartu maratoni trassi mööda jalutama siis, kui lumi on just sulanud. Aga kuna maratonirada on nii ehitatud, et vesi ei pääseks seda uuristama ja lumi on suusarajal ju kinni trambitud, sulab lumi siin palju hiljem kui mujal. Valge soolikas lookleb üle poriste põldude ja on hea peal kõndida.

Tartlasena oli Kalju Nagel tuntud ja populaarne kodulinna vaadete maalija, aga ka tubli administraator, kes vedas Kunstnike Liidu Tartu osakonna liidrina Tartu Kunstnike Maja ehitust, mis valmis 1959. Aastal. Ateljeed said 19 kunstnikku, kortereid 12, näitusesaale oli 3. Näitusi aastas 5-6.
Enamus Kalju Nageli tema töödest valmis Lõuna-Eesti künklikel maastikel, sekka motiive Saaremaast Peipsini. Nagel ise on öelnud: “Ma vaimustun ilusast maastikust ja ma ei saa midagi maalida, kui ma ei ole vaimustatud.”