Tere. Tore, et siin oled!

Blogis anname ülevaate Arula küla tänastest tegemistest nii pildis kui sõnas.

24 oktoober 2018

Leonhard Praks sündis Arulas 107 aastat tagasi

Täna tuli selline kiri:

Teatan kurbusega, et 18.10.2018 lahkus jäädavalt Austraalia koondise
vil! Leonhard Praks c.37-II, sünd. 10.09.1911.

Leonhard Praks sündis Tartumaal Palupera vallas. Hiljem lõpetas
põhikooli, õhtugümnaasiumi ja astus sõjakooli, kus elas üle
lõhkeaineplahvatuse, mille tõttu hukkusid paljud kaaskadetid. 1934.
aastal lõpetas politseikolledži ning 1937. aastal alustas õpinguid Tartu
Ülikoolis. Sel ajal sai temast ka korp! Ugala liige. 1939. aastal
edutati Leonhard tööle Tartu kriminaalpolitseisse. 1940. aastal
Nõukogude annektsiooni ja sellele järgnenud okupatsiooni tingimustes
kaotas kriminaalpolitseinik Praks oma töö politseiametnikuna ning pidi
end metsatöölisena varjama. Teises maailmasõjas osales Leonhard Praks
Saksa sõjaväes ohvitserina. 1944. aastal sai ta Narva kaitselahingute
käigus haavata ja siirdus taganevate vägedega Saksamaale. Saksamaalt
suunati Leonhard edasi Tsehhimaale ohvitseride õppejõuks, kus ta sattus
korduvalt punavägede kätte vangi, kuid tal õnnestus siiski jõuda
Bayerisse, ameeriklaste okupatsioonitsooni. Seal kohtas ta taas oma
abikaasat ja tütart. Koos elati mitu aastat eestlaste põgenikelaagris
kuni 1949. aastal avanes võimalus Austraaliasse emigreeruda, kus tuli
uut elu taas nullist alustada. Tutvuse kaudu sai Praks peatselt koha
riigi trükikotta raamatuköitjaks.  Kahe aastase sundusliku töökohustuse
lõppedes läks tööle Siseministeeriumi maamõõdu joonestajana, kuni sai
alalise töökoha kartograafina ja kaartide joonestajana. Lõpetas töö
vanema kartograafina 1976. a septembris.

Sellega seoses on korp! Ugalas tänasest kuni matusepäevani (26.10.2018)
lein.

Mälestades

ksv! Andres-Kristjan Kuura
s/s scriba
Korp! Ugala


Leonhard Praks 

102. aasta sünnipäev. Leonhard Praks abikaasa Lainega Austraalias Canberras. 
Leonhard sündis 10. septembril 1911 Arula külas, Lutsu talus, 107 aastat tagasi. Parimad tervitused siiakanti saatis ta ilusa selge käekirjaga ja ikka kirja teel nagu vanasti. Inglise kuninganna on saatnud Praksidele nii sünnipäevade kui ka pulma-aastapäevade puhul oma auaadressid.  

Leonhard Praks jalgrattaga Otepää trükikoja ees. Siin trükiti esimene Otepää Teataja. Kõik tolleaegsed Arulas toimunud pidude piletid trükiti siin trükikojas. Arulas on Praksimägi. Siin elanud Prakside pere andis selle nime. Omanimelist mäge on isegi Austraaliast vaatamas käidud.





19 oktoober 2018

Põlva valla külavanemad tulid üle piiri Arulasse

Meil oli hea meel, et saime kohtuda Põlvamaa külavanematega Lutsu talus. Parasjagu räägib külavanem Voldemar Tasa küla tegemistest. Ennem oldi juba käinud Otepää vallavalitsuses, kus saadi kuulata kuidas Põlva vallas külade arendamine toimub ja kuidas neil on korraldatud külavanemate koostöö. Eike Tasa tutvustas meie raamatut "Kõik teed viivad Arulasse".

Jutud räägitud, siirduti Madsale

Madsal heideti pilk Arula kõlakojale ja paluti külavanematel teha mõned hääleharjutused. Eike Tasa rääkis siin nii Ferdi Sannamehest kui teistest Arulas sündinud inimestest. Edasi suundus seltskod Kappermäe Seltsimajja, Vidrike ja Pedajamäe külla. Plaanis oli veel külastada Sangaste taluturgu, Puka kogukonda ja Puka sügislaata.


10 oktoober 2018

Reaali poiss ja meie Ferdi Sannamees

Loodame, et sel aastal saab tunnustust meie Ferdi Sannamees. Peeter Volkonski räägib 300 mälestuskivi või -plaadiga tähistatud sünnipaigast. Seoses projektiga "Sünnipaik". 
Kolme aasta pärast saab Eesti rahva muuseumil olema virtuaalne kaart, kust näha, millised Eesti suurmehed kus sündinud on.

Reaali poiss

Reaali Poiss on vabadussõjas langenud Tallinna õpetajatele ja õpilastele pühendatud mälestusmärk. Mälestusmärgi valmistamiseks vajaminev raha koguti paljuski korjandustega, samuti toetasid ehitust Tallinna linn, Eesti riik ja Kultuurkapital.Kuju autorid olid skulptor Ferdi Sannamees ja arhitekt Anton Soans. Esialgne kavand nägi ette keskse kuju kõrvale veel kaht kuju, mis kujutanuks kaht surmavalt haavatud sõdurpoissi. Monumendi alus pidi suurenema selle võrra, et oleks jätkunud ruumi Vabadussõjas langenud õpetajate ja õpilaste nimede raiumiseks graniiti. Kolmest kujust valmis vaid keskmine. Modelliks kujule oli Tallinna Poeglaste Kommertsgümnaasiumi õpilane Harry Nurmet. Metall Poisi jaoks saadi endise Peeter Suure monumendi kätest ja saabastest. 

Monument avati pidulikult 13. novembril 1927. aastal, kohal oli nii tähtsaid riigimehi, välisriikide saadikuid kui kõik koolid lippudega ja tuhanded linnaelanikud.1940. aastal võeti Nõukogude võimu korraldusel ausammas maha, taaspüstitati järgmisel aastal Saksa okupatsiooni ajal. Kuju püsis kooli ees kuni 1948. aastani, mil Nõukogude okupatsioonivõim kuju hävitas.Enne monumendi taastamist oli ühiskonnas pikk vastasseis, kus üks pool soovis algse kuju taasloomist ja teine pool “murtud” kuju loomist. 1993. aastal lõid skulptor Vambola Mets ja arhitekt Rein Heiduk uue monumendi algsete kavandite järgi. Kooli esimese korruse koridoris on aga Ekke Väli “Monument monumendile,” mis kujutab Poissi pärast pommitabamusi