16.juulil
2015 tähistasime Arulas oma küla mehe F. Sannamehe 120
sünniaastapäeva. Puuvõlurite puust sümboolne liivakell, mille
peal skulptori töökas käsi, sai pandud Sannamehe mälestuskivi
ja pingi kõrvale tema sünnitalus Madsal.
Käsi, mis peatab aja, et
mõtleksime mehele, kes oma andekusega ja oma kätega on
modelleerinud paljusid kuulsusi. Teame ju,
et aeg lendab linnutiivul ja peatada teda võimalik pole. Meil kõigil
on oma liivakell ja meie elukilludki kukuvad sealt mineviku
mustrisse. Hea, kui on inimesi, kes neid üles nopivad ja kokku
panevad.
F.
Sannamehe rikkalikke elukillukesi oli tulnud meenutama ja Sannamehe sünniaastapäeva tähistamisest osa
saama hulk rahvast. Istutatud sai Ahti Tiirmaa poolt toodud põõsasmaranad. Ahti aretis on ka põisenelas "Ferdi".
Nagu pildilt näeme austas meie üritust isegi Jõulumemm.
Avasõnad ütles Mauri Mändoja. Seejärel laulis ansambel Roosid Ferdi-aegseid laule. Mauri rääkis ka Ferdi kodutalust ja meie küla suurest tahtest omaaegse suurmehe andele väike kummardus teha. Tutvustamist väärisid meile appi tulnud skulptorid, kunstnikud, kunstiõpetajad ja erilised tänusõnad kuulusid koolide kunstiõpetajatele, kes võtsid vaevaks suvepuhkuse ajal oma laste töid meil eksponeerida.
Kunstiajaloolane
Enriko Talvistu aitas meil piiluda kaugete aegade taha ja noppida
veel teadmata kilde skulptorist, kes oli tulnud lihtrahvahulgast, aga
mitte olnud lihtne mees. Ta ei saanudki lihtne mees olla, sest õppis
Kõrgema Kunstikooli Pallase I lennu koosseisus. Ühel kursusel koos
Eduard Wiiralti, Kuno Veeberi ja Natalie Mey'ga. Tänu neile peeti
seda ka kõige tugevamaks lennuks.
Ferdi Sannamehe tööde näitus Madsal.
Pildil: Piret Paluteder, Mauri Mändoja, Enriko Talvistu.
Talvistu
rääkis Sannamehe esimesest tellimusest monumentaalkunsti alal, mis
oli mälestussammas Eesti Vabadussõjas langenud õpetajatele ja
õpilastele Tallinna reaalgümnaasiumi hoone juurde, mis valmis 1927.
a sügisel. Selle kuju taastamise raskustest tolle aja arusaamade
valguses. Kõmu tekitas alasti mehe kuju. Ühed pidanud seda
viisakusvastaseks ja teised kommenteerisid: mees sai endale küll hea
mõõga aga mitte midagi niuete ümber, et nii paljalt ei lähe
võitlusse isegi paapualased!
Sannamees
oli ka väljapaistev maalija, nii nagu Wiiralt ka suurepärane
skulptor. Kuulsime kuidas 1923 täiendas
Sannamees end Dresdenis kujur Albikeri juures, 1932-33 Pariisis. Ta
oli Kunstnike Liidu asutaja, õppejõud, professor.
1937 toimus Tallinnas Sannamehe
personaalnäitus, kus oli 95 skulptuuri ja 115 joonistust. Näitusel
oli väljas pronksportreed A. H. Tammsaarest, M. Metsanurgast, A.
Gailitist, A. Kitzbergist, Ed. Vildest, jne.
1937 avati Tahkurannas
Sannamehe loodud bareljeef Konstantin Pätsile. Sannamehe loodud
pead ja büstid olid väärika hoiakuga täis pinget ja hinge
sügavust, aga samas ei hoidnud ta kokku ka portreteeritava iluvigade
arvelt, seega tema tööd on ehedad ja elavad. Oleme uhked meie
„Tõistre Värdi” üle.
Väga
huvitav oli kuulata lugu aastast 1938 „Üks väike suur töömees”,
kus suurtest kivimürakatest jagusaavale väiksele mehele isegi piip
suurena tundub ja kes
skulptori kätele teretamisel ei vaadanud, tundus ikka, et tal
seemisnahksed kindad käes on.
Tiia Vali pisiplastika töötuba.
Lutsu
turismitalus sai samuti tutvust teha fotonäitusega Sannamehe töödest.
Tiiu Esnar puulõike töötoas.
Toimus pisiplastika konkurss-näitus. Sammalhabe ja Kingpool.
Vanemuised Pelgulinnast
Puka kunstikooli laste tööd
Teravmeelsete pealkirjadega Otepää laste tööd.
Tallinna Tugikeskusest Juks. Naised.
Pühajärve miniplastika plastiliinist
Otepää moenäitus
Arula küla hobitegijad: mees piibuga ja küpsis.
Paluperast oli kohal Helen Ilves oma näitusega lisaks koolilastele.
Aili Vahtrapuu ja Tiiu Esnar enne näitust mõtisklemas. Kuidas seda kõike hinnata? Lootsime "F.Sannamees 120" tähistamisele vähemalt 120 tööd aga tuli märksa rohkem.
Aili Vahtrapuu, Tiia Vali, Tiiu Esnar, Enriko Talvistu
Tõnis Kriisa savi töötoas
Meie suurimad tänud
kunstnikele-skulptoritele Hannes Starkopfile, Tõnis Kriisale, Aili
Vahtrapuule, Tiiu Esnarile, Tiia Valile, kes oma nõu ja jõuga meile
abiks olid.
Tänud puuvõluritele Ott Oleskile ja Karl Purgale, kes oma
oskusi puufiguuride loomisega näitasid.
Rebast sai vaadatud juba Lutsul mitmest küljest ja tundus, et rebanegi vaatas ümbrust.
Mõtlesime, miks mehed armastavad veeäärseid tegevusi, eks ikka sellepärst, et näkke näha.
Siia ta Arula oja kaldale, Lutsu veskitammi läheduses, valmiski.
Õhuakrobaadid ei jõudnud päeva lõpukski maanduda ja tiirlesid ikka edasi.
Aili Vahtrapuu ja Hannes Starkopf Lutsu suures toas vestlemas. Jutuks ikka Sannamees.
Päeva kokkuvõte toimus juba kõva vihmavalingu saatel telgis. Tiiu Esnar andis ülevaate töödest. Tänati kõiki koole ja hobitegijaid. Hannes Starkopfi käepigistus kuulus tänukirjade ja diplomite juurde. Välja oli pandud ka kinkekaardid.
L. Palutederi eriauhind läks Tallinna Täiskasvanute Tugikeskusse.
Kunstihuvilisi perekondi jätkus igasse töötuppa ja küsiti kas järgmisel aastal teeme jälle sellised töötoad.
Meile olid Madsalt suureks abiks Raido Mägi, Eve Koser ja Kalju Saaremäe. Aitäh!
Meie
ettevõtmist toetas Eesti Kultuurkapital, Otepää vald ja projekti
rahastatakse ka siseministeeriumi kohaliku omaalgatuse programmi
vahenditest.