Tere. Tore, et siin oled!

Blogis anname ülevaate Arula küla tänastest tegemistest nii pildis kui sõnas.

30 november 2013

Frants Seer ja Ajujaht ETV-s


Frants Seer tegeleb puidust vannide valmistamisega.

Oma järjekindla tööga jõudis ta TV saates "Ajujaht" finaali, hoiame talle edaspidigi pöialt. Edu sulle!

27 november 2013

Märka Tegusaid Ühendusi

Järjekordselt toimus Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses konverents "Märka Tegusaid Ühendusi".
Oodatud olid kõik MTÜ-de esindajad ja toetajad. Pärast maavanema sõnavõttu jagas humoorikalt enesekehtestamise soovitusi Veikko Täär. Jätkati kogemusloo ja mõttenurgaga teemal "Mis meid tegutsema paneb" ja "Kuidas tegutseda rasketes oludes".


 Selle aasta "Valgamaa MTÜ ja Väärt Kodupaik 2013" nominentide tunnustamine ning nende tutvustus jätkus väga harivas ja sõbralikus õhkkonnas.

 MTÜ Arula Külaseltsi esindus - Airika Pikk, Mauri Mändoja, Voldemar Tasa ja Esti Seer võtsid vastu meie rahvale toreda tunnustuse.
    Oli au saada ühele pildile Valgamaal tänumedali pälvinud maaelu eestvedaja Aili Keldoga ja Peeter Kanguriga, kes on tiitliga "Kogukonna pärl" pärjatud pereisa 15 pere hulgas üle Eesti.
Otepää Aedlinna või Vaevaküla esindus: Maimu Ilves, Enla Odamus, Silvia Mägi ja Ene Kelder.
Nõuni küla esindajad: Dairi Lehiste,Merilyn Viks, Marika Viks, Jaan Reidolf, Katrin Kõiv.



 Veikko Tääri värvikas esinemine.
Pildid Airikalt

Meegaste tuulik Arula mõisamaal


Siin saame näha pilti eelmise sajandi algusest Meegastel.
Kui kellelgi on mälestusi Meegaste mäel olevast tuulikust ja oskaks ka midagi selle ajastu kohta öelda, andke teada.
See uhke pilt on tehtud E.Einasto poolt septembris 1927 aastal. Siin käis palju turiste ja uudistajaid.

Ka Arula mõisa vesiveskit käidi vaatamas.
 Siin mõisa südames oli kaks tammi, üks Perajärvest väljavoolul ja teine veskitamm.
1921-1927 oli Arula vesi- ja jahuveski Peeter Miksi käes rendil ja mõõdistatud. Miks töötas mõisas möldrina juba 1907.aastast. Huvitav on lugeda sisseseade ja inventari nimekirja kus oli kirjas:
Vesiratas puust, pealt löödav, peavõll puust, kuiv ratas puust, kivi pill kandilisest rauast, kedrevars puust, kivi tõrs ühes kolu ja raamiga puust, elevaator kannude ja rihmaga, kahe kastiga ja tuule passiga puust, jahu kast puust, veepais (ainult vesirenni jaoks ilma liiasilma tammita) puust, kivide ja mullaga tädetud.
1927-1929 oli omanikuks Johan Jänes, siis Peeter Pihlau, kellele müüdi koht 12 hektariga1935 aastal.