Teeme ära üritus 28. aprillil kell 12.00 Emalättel

Arula küla teeb oma "Teeme ära" talgud 28. aprillil. Koguneme kell 12.00 Emalätte juurde. Osa saavad minna ka Arula kivi ja Kessleri tamme juurde. 

 Võtame kaasa töökindad ja rehad. 

Talgusuppi sööme Lutsul

 Teeme ära talgutest kirjutatakse: 

Sel kevadel kogunevad kümned tuhanded Eestimaa inimesed juba seitsmeteistkümnendat aastat Teeme Ära egiidi all, et kaasa aidata oma kodukandi elu edenemisele. 2008. aastal peetud suurest Teeme Ära prügikoristusest ning sellele järgnenud 2009. aasta mõttetalgutest kasvas välja üle- eestiline Teeme Ära talgupäev, mis tänavu toimub täpselt samal kujul juba 15ndat korda. Seepärast otsustasime nimetada 2024. aasta sümboolselt ka talgukultuuri aastaks. Tänavu pööratakse koostöös Päästeametiga tähelepanu kodukandi veekogude ohutusele, et aidata ennetada traagilisi veeõnnetusi. 

 Teeme Ära talgupäeva eestvedaja Henrik Raave sõnul käivad talgukevade ettevalmistused kõikjal üle Eesti. „Tänavu võtame fookusesse koduümbruse veeohutuse, elurikkad õppeaiad ja kultuurielamused, sest need teemad on sel kirjul talgukevadel meie jaoks kõige tähtsamad,“ rääkis Raave. „Muidugi saab talgutöid teha iga kogukonna äranägemise järgi kõikvõimalikel teemadel nagu ikka, olgu selleks siis heakorra- või külatalgud, korteriühistu või looduskaitse talgud, prügikoristus või hoopis mõttetalgud.“ Talguid saab kirja panna ja valida talguveebis www.teemeara.ee 

 Kohtumiseni

Arula uus külavanem Marika Saar

 Armas külarahvas! 

Oleme valinud Arulale uue külavanema. Marika Saar Suureniidu talust on valmis meie kõigiga koos tegutsema ja meie oleme valmis jagama kõiki külaga puudutavaid probleeme temaga.

Marika Saar 

Marika Saar on Tartu Ülikoolis õppinud proviisoriks ja töötanud apteekrina Pärnus Saare apteegis ja Pärnu haigla apteegis. Praegu on ta kliinilise proviisorina ametis Tartu Ülikooli Kliinikumis ning kliinilise farmaatsia nooremlektorina Tartu Ülikoolis. Arulasse Suureniidu tallu kolis Marika elama 2018. aastal, kuid siinkandis on elanud tema esivanemad juba mitu põlve.

Marika on löönud kaasa meie küla pidude korraldamisel ja orelimeister E.C.Kessleri plaadi sisseõnnistamisel Otepää kirikus.. 

Oleme kindlad, et meeldiv koostöö külarahvaga jätkub. 

Ka Lutsu talu uksed on alati avatud kõigile ja oleme valmis külarahvaga kokkusaamisi meie suures toas korraldama. 

Vaata ka Otepää valla leheküljelt:  https://www.otepaa.ee/kulavanemad

Meie Arula kooli juhatajast kui kirjanikust Alide Ertelist on kirjutatud ajakirjas "Keel ja Kirjandus"

 

Arula kooli juhataja 1914-1916 

Elu nagu algebra 

Alide Elise Ertel, ka Aliide Ertel, sündinud 25. VII 1877 Sangaste kihelkonnas Laatre vallas (mõisaaegse nimetusega Foelck) Soome talus, surnud 20. XII 1955 Pukas Ala-Linnamäe talus

Kirjanikutee algusaja allegoorilise pala uhkes üksinduses kasvanud, teistega liitumast keeldunud ja viimaks üksikuna hukkunud tammest on Ertel lõpetanud järgmiselt: „Kellegil ei olnud tema õitsvast elust kahju, keegi ei mälestanud teda järele, sest keegi ei olnud teda ju tundnud, ja ta ei teinud kellegile oma elus ei hääd ega paha. 

Üksi oli ta elanud, üksi elutormidega võidelnud, kuni ta jõud katkes, üksi surnud ja üksi lamab ta sääl, kuni ta kord põrmuks ja mullaks saab, üksi, ainuüksi!” (A. E. 1901: 45) Nii nagu kirjeldatud tammepuu, on ka Ertel oma võitlustes jäänud suuresti üksi. Ta ei leidnud mõistmist oma perekonnas, kolleegidest õpetajate, kohalike elanike, lugejate seas ega kirjanike ringkonnas. Teda siiski tunti ja ta ei ole ka tänapäeval täielikult unustusse vajunud. 

Alide Ertel väärib meelespidamist kui julge ja iseteadlik naiskirjanik XX sajandi algusest.  

A.Ertelist kirjutas Taimi Grauberg, Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi magistrant 

Vaata kogu artiklit:

https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/35783

Arula rahvas Tartu Maratonil

 Kultuslik suusapidu tõi jälle kokku tuhandeid spordisõpru kõigist Eestimaa nurkadest ja maailma kõige kaugematest paikadest.

President külastas Matu TP-d 

Meenutati ammuseid suusasõite

Meeleolu oli hea ja ilm ilus!

Vaata ka: https://www.facebook.com/watch?v=3207374089442311

------------------------------------------

ARULA  KÜLA  ÜLDKOOSOLEK

Arula küla üldkoosolek toimub pühapäeval 17.märts 2024.a algusega kell 14.00 Lutsu talus

Kavas:

1. Aruanne eelnevast

2. Arula külavanema valimine

3.Tulevikuplaanidest

 

11. veebr kl 12 Lutsu talus Palunõia koosolek

 Jätkame Arula küla kolmanda raamatu koostamist

Esimene oli Arula koolide lood (2014), teine Arula päästetud pärimused (2018).

Pärimuste raamatus oli lugu Palunõiast ja tänu kunstnik Roland Seerile teame, milline ta välja näeb. Roland andis loa kasutada tema loodud kujutist - Palunõida võib rõõmsalt joonistada, koomiksi sisse panna, kampsuni sisse kududa või temast hoopis savikuju teha.  

Palunõid külmkapi magnetil

Kolmanda raamatu peategelane on Palunõid ja sisuks on tema räägitud lood. lmselgelt ei räägi Palunõid ise midagi. Meie paneme talle sõnad suhu, joonistame ta koomiksisse või pildile,

Arula inimesed ise otsustavad, kellega on Palunõid nendes lugudes ja piltides koos.

Ootame jätkuvalt loomingut ja kaastööd:  Tekstid, lood, luuletused, mõistatused, ütlused, anekdoodid jne

Pildid, fotod, fotolavastused, koomiksid, kollaazid, skulptuurid, installatsioonid, illustratsioonid, esemed, kujundused jne

Plaan on hoida mahtu nii, et pool on tekst, pool illustratsioonid/fotod. Eks näis, kas õnnestub.

Ajakava:  

2024

11. veebr kl 12 Lutsu talus Palunõia koosolek 

mai-juuni - tekstid/pildid kokku koguda, kokku kirjutada ning teha ära suurem osa toimetaja töö 

september- detsember - toimetamine, testlugemine, tagasiside kasutamine, kujundamine (kunstnik Anna Otsolainen on nõus kaasa lööma), küljendamine

2025

trükifaili loomine, trükkimine

Teksti toorikut saab kasutada inspiratsiooniks joonistuste, kujukeste, koomiksite, kollaazide jne tegemiseks, looduse pildistamiseks. Tehtud esemed (näiteks Palunõia kujutisega kindad vms) saab üles pildistada.  Palunõid on seni jõudnud rändrahnule, külmkapi magnetile, turukotile, kohvikruusile.

Kui ei soovi kirjutada, aga loete meelsasti, olge palun nö testlugejaks ja andke toorikule tagasisidet. Kuna see ei ole valmis tekst, saab tagasisidet ka rakendada.

Oodatud on ettepanekud, ideed, mõtted.

Mitu pead on ikka mitu pead.

Piret Paluteder 

P.S. Tekst on saadetud kirjaga külaelanikele, kes võiksid aidata raamatu koostamisel