E.C.Kessleri siluett (J.E.Panck 1853).
"Keel ja kirjandus" 1967, nr. 7
Ernst Carl leeritati 11. aprillil 1826. aastal Tartu Jaani kirikus. Tollal 17-aastane noormees õppis juba Tartus pillimeister Maieri juures. Umbes 1830. aasta paiku rändas Kessler välismaale, kust naasis hiljemalt 1834. aasta jaanuariks. On tõenäoline, et oreliehitust õppis ta välismaal. Nõuab veel uurimist, kui kaua täpselt, millises riigis ja millise meistri käe all.
Kessler abiellus Paidest pärit Fanny Elisabeth Rollwageniga, kelle isa Wilhelm Ludwig Rollwagen pidas kooliõpetajaametit.
Ernsti ja Fanny perre sündis seni leitud andmete kohaselt seitse last, kolm poega ja neli tütart. Ernst Carl Kessler suri 8. augustil 1863 südamerikke tagajärjel, olles vaid 55-aastane.
Ernst Carl Kessler töötas Tartus 19. sajandi keskel, ta ehitas elu jooksul umbes 120 orelit.
Need olid enamasti väikesed 5–8 registriga pillid, mis olid ehitatud kirikute ja koolimajade jaoks, aga ka koduorelid.
Suurim tema ehitatuist säilinud töödest on Otepää kiriku 12 registriga orel.
Säilinud orelid on Alaskas Sitkas, Nõmme Rahu kirikus, Otepää Maarja kirikus, Karksi Peetri kirikusja Taagepera Jaani kirikus.
Kessler ehitas väikesi, kuid kvaliteetseid oreleid.
Kessleri oreleid
1834 Rõngu
1839 Puhja
1839 Torma
1842 Urvaste (orel asub lahtivõetuna kiriku ruumes)
1843 Saarde
1844 Võnnu (asub Tallinnas Nõmme Rahu kirikus)
1844 Sitka (Alaskal, säilinud)
1844 Viljandi Jaani (pandi 1900. aastal müüki)
1844 Alatskivi
1848 Karksi Peetri (säilinud)
1848 Paide
1848 Kärla
1850 Halliste (hävis põlengus 1863. aastal)
1853 Otepää (säilinud)
1853 Paistu
1854 Harju-Jaani
1856 Kursi (pandi müüki)
1857 Räpina
1860 Tartu Ülikooli kirik
1863 Taagepera (säilinud)
Andmete koguja: Helika Gustavson-Rätsep
https://sakala.postimees.ee/2153631/ernst-carl-kessleri-oreleil-on-laitmatu-kola
https://sakala.postimees.ee/2153631/ernst-carl-kessleri-oreleil-on-laitmatu-kola