Tere. Tore, et siin oled!

Blogis anname ülevaate Arula küla tänastest tegemistest nii pildis kui sõnas.

04 mai 2013

Arula esmamainimise 594. aastapäevast.

2013 aasta on pühendatud kultuuripärandile. 
                                                 
Kultuuripärand on oma esivanematelt päritud elutarkus, elamise ja olemise viis, mis teebki ühest eestlasest eestlase. Me elame koos oma kultuuripärandiga, ei mõtle sellele, ega pane tähelegi, iseenesest mõistetavalt käime marjul ja seenel, keedame moosi, teeme süüa, toimetame aias, peame jõulusid ja sünnipäevi, nagu see on ikka meie suguvõsas kombeks olnud. Me ei saa neid oskusi, ega ka teadmisi käega katsuda.  Kõik see püsib meie peas, meie mälus.
Me ei saa vaimset pärandit kaitsta nagu mõnda esemelist mälestist. Külapidu, suurim kogukonna kokkusaamine, on hea võimalus meie kõigi mälu värskendada, meie paikkonna ajalugu meenutada, see on parim viis traditsioonide säilitamiseks ja ühistunde loomiseks, nooremate järeltulijate kaasahaaramiseks.
2013.aasta külma ilma kevadpeole tuli üle 100 inimesi, lapsi isegi 20 ringis. Äravitsutatud suur telk, et tuul teda minema ei viiks, pingid istumiseks, lõke, tuult trotsiv „sääse suvemaja“,  käsitöönäitus, ajaloomaterjal ja kõik muu oli külarahva poolt valmis pandud. Oma abikäe  peo ettevalmistamiseks pakkusid siin Risto ja Airika, Mauri, Esti ja Juhan, Mart, Aivar, Silvia, Jaak, Eike ja Volli jt.



 Ahti Tiirmaa tuli väga omapärase pärnapuuga, mille istutasime koos Lutsu järve kaldale. Jaak Eensalu ja Raivo Paavel olid toonud õllenõud kaasa ja omavalmistatud, siidiselt vahutav märjuke nendes, meeldis kõigile ja õllevalmistajaid kiideti tublisti. Kõige vanim jook ongi õlu, see oli vanarahva kõige tähtsam rituaalne jook, mida tarbiti kõigil perekondlikel sündmustel. Õlle pruulimine oli maagiline toiming, sest selle käigus sai puhtast veest kosutav ja ergutav jook, mida looduses ei leidunud.
 Õnneks hakkab külapoe-ümbruse õllekultuur otsa saama ja üha enam tõuseb ausse kodus valmistatud õlu.                                
Must ja valge tants
Huanita Arula külapeol esinemas
                                                    

 Showtantsijad tõid meile vallatult rõõmsat külakosti oma esinemisnumbritega. Nende juht Aime Vilu pani kogu Arula rahva võimlema ja tantsima. Meie peolaud kattus nagu muinasjutus kuidagi nähtamatult. Laual ei puudunud ka omaküpsetatud must leib, mida peetakse Eesti toidukultuuri aluseks, tänapäevaselt oli leiba küpsetatud rosinate ja erinevate seemnetega, kuid nii nagu muistegi – ikka ka pekitükkidega. Paljud olid küpsetanud maitsvaid kooke, ikka oma pere traditsioonide järgi.
 Peo naelaks oli Karlssoni meenutav lennuaparaat, Paabu juhtimisel, kust visati alla Arula sünnitunnistus,



 mille luges ette Mauri Mändoja, lisades olulisi meenutusi Arula ajaloost muinasajast tänapäevani, koos meie maadelt leidude loeteluga ja rõhutades asjaolu, et alates 20.08.1991.aastast, kui toimus Eesti iseseisvumise taastamine, on kõik see, mis toimub Arulas, ja kas üldse toimub, meie endi teha. Mauri etteastet kuulasid tähelepanelikult nii noored kui vanad, sest Mauri isamaaline, ajalooline ja mõtlemapanev kõne vääris tähelepanu ja suur õnn, et selline inimene oma kogukonnas tegutsemas on. Arula küla ajalugu ulatub väga kaugete aegade taha ja eelmiste põlvkondade elu ja tegevuse jälgi maastikul on veel ikka näha: kiriku ja kalmekohad, ohvri ja ristikivid, asulakohalt leitud potikillud, sõrmused, sõled, odaots jne. vanad talukohad, kiviaia jupid, allikad, aimatavad metsateed, iidsed puud, vanad mõisahooned ja vundamendi künkad. Me kõik oleme pärinud oma perelt just meile olulised kombed, teadmised, oskused, oleme saanud need pärandiks oma esivanematelt ja minevikult.


 Arula on õnnelik kogukond, sest meil on noori tublisid liikmeid, meil on parimas eas töömehi, meil on vanemaid elukogenumaid liikmeid. Oma vanarahva pärimuse tundmine on aga lihtsaim võimalus leida oma koht tänases keerulises maailmas. Praegu on oluline leida see miski, mis meid seoks ja ühendaks. Vaimne pärand on osa meie kõigi elust ka tänapäeval ja omi oskusi, kombeid ja tavasid antakse edasi põlvest põlve. 
Külapidu on aga parim viis oma kogukonnale meeldetuletamiseks, kes meie oleme täna ja mis toimus enne meid.
Need olid külarahva mõtted peost:
Üles kirjutanud Silvia Mägi, kelle esivanem oli Arula õigeusu koolis õpetaja, Äpsil. 
Armin Miti pildid on siin: http://arminmitt.com/
Teised fotod Ristolt, Margitilt ja Eikelt.
Arula külapeo pildid
 
Orienteerumises osales 30 peolist ja nad läbisid kõik 10 KP-d
Rajameister : Voldemar Tasa
[VALIK]
Koht Nimi Tulemus
 1.   Rainis                                                  00:20:03 10p
 2.   Mirjam, Ants,Kristiina, Alvar, Ain, Silja, Jaanus, Aire 00:23:45 10p
 3.   Raivo, Kristjan, Marge                                  00:25:40 10p
 4.   Ramona, Liisa-Mari, Jaak                                00:27:30 10p
 5.   Kaiti, Armin                                            00:29:59 10p
 6.   Andrus, Liivi                                           00:32:20 10p
 7.   Martin, Simon                                           00:32:23 10p
 8.   Airika, Elo                                             00:35:09 10p
 9.   Raivo, Marina                                           00:36:50 10p
10.   Rainer, Berit                                           00:38:07 10p
11.   Astrid, Piret                                           00:38:28 10p

© Tak-Soft 2001-2012 http://www.tak-soft.com SIME:4.38 [2012.908] @ 27.04.2013 19:20:22 Lutsu Talu