Arulas oodati rahvast Lutsu endisesse veskisse. Meie veskipärandi hoidmine seisneb veskilugude ülerääkimises ja meelde tuletamises, et meie Arula külas oli sajand tagasi töötamas mitu vesiveskit. Siin oli ka Eesti hüdroloogia rajaja professor August Velneri sünnikoht.
Oli aeg kui vesiveskil oli väga tähtis koht inimeste igapäeva elus. Talumehed teadsid millal ja kus missugust jahu jahvatatakse, vastavalt sellele valiti veski.
Kui Arulas olid veskid kadunud käidi Hellenurmes jahu jahvatamas, olime ju kunagi ka üks Palupera vald. Praegu piirdub Valgamaa veskite nimekiri 143ga aga kunagi oli neid tunduvalt rohkem.
Hellenurme veskis, ainukeses veejõul töötavas vesiveskis Eestis, toimus 20.septembril MTÜ Veskivaramu kümneaasta tegevuse tähistamine. Kokku olid tulnud kõik veskihuvilised üle Eesti.
Veskiemand Mae Juske kostitas meid oma vastvalminud Leivakojas, andis ülevaate Veskivaramu tegevusest.
Kuulasime veskipärandi uurijate Arvo Järveti ja Riho Vahtre ettekannet vesiveskite ajaloost ja tänapäevast. Räägiti veel veskite maastikulisest väärtusest, veejõuseadmetest, taastuvenergia arengu suundadest. Seda kõike vürtsitas Contra oma vahepaladega.
Sellist elamust, mis me saime töötavast veskist ja veskiemanda toimetamisest selles omarenoveeritud tööstuspärandis, peab ise nägema. See on võimas!
http://www.veskimuuseum.ee/index.php?page=paketid
