595 aastat Arulat paberil

Nii see juhtus, et 10 korda päevas vaatasime ja rääkisime ilmast. 

Kas ta ikka laseb meil mõistlikult pool päeva õues viibida. 

Tulemas ju meie selle aastaste ühiste tegemiste lõpetamine ja pidu ikka ka.

Alustasime seekord Arula Emalätte juurest.

Laual ootas juba ajalooline krahv L.Mellini kaart Liivimaa atlasest ja
 katke F.R.Kreutzwaldi "Maarahva kalendrist" aastast 1844.

Mauri Mändoja rääkis oma esmasest kokkupuutest Emalättega ning samba tegemise ja toomise loost. Põhjalik uurimus oli tehtud L.Mellini Eesti kaardistamise ajaloost.

"Hõbevalge" annetamine lättele. 

Ristot turvavad Mauri ja Teet. Ristot me annetada ei tahtnud.

 Selle imeilusa kompositsiooni mõtles välja ja teostas perekond Kluge Kopli talust. Tänud neile.

Tänati tegijaid. 

Nendeks olid AS Valmapp esindaja Kalle Põldmägi, 

koduuurijast entusiast Mauri Mändoja ja Alliku talu rahvast, kelle esindaja oli Kalle Raba.

 Külavanem Voldemar Tasa tänas ka toetajaid: Otepää ja Puka valda.

Meiega koostööd tegid AS Valmapp, Otepää Looduspark. Emalätte korrastustööde finantseerija oli Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).

Nii sünnivad Arula rahva suured asjad, mis kaugeltvaatajale on väikesed.

Meid oli kokku 48 kes ilma soojaks mõtles.
Täname kõiki.


Miks on allikas tähtis meie elus?

Eestlased on maausku inimesed ja meie jaoks on allikad ajalooloselt olulist rolli mänginud. Vesi on allikas selge, külm ja kosutav.

 

Allikavesi pidi kinkima joojale mõistust ja tarkust. Allikad olid pühad kohad ja eestlased on uskunud, et allikaveega pritsimine kosutab inimest ja varjab teda pahede eest. Alguses olnud igal veel parandav vägi küljes. Esimest päeva karjamaalt koju tulnud karjast ja esimeselt künnilt tulnud meest kasteti kindlasti veega. Allikate vett tarvitati silmade arstimiseks, lastetuse raviks, mille puhul allikale ühtlasi hõbevalget ohverdati.

Alati viidi allikaile puhtaid ohvreid ja võetud vett ei tohi kunagi tagasi kallata. Kui kallad üle kopsiku kõrva vett välja, jäävad peres kellelgi kõrvad haigeks. Ka üle käe ei tohi vett valada, siis tuleb majas riid.

 

Vesi ja tuli on ilmas kõige vanemad. Ei tohi vee vagadust kiidelda ega tulega naljatades ümber käia öeldi vanasti. Allikad on puhtuse sümbolid, vastasel juhul ei taha nad enam jääda endisele kohale. Räägitakse, et inimene kes leiab allikale viiva raja, on tagasi pöördudes rikkam.  
Siit Emalättelt on käidud vett võtmas ja juba iidsetest aegadest peale kasutati allikavett nii ravi- kui joogiveena.
Suvi on tulemas, leidke see kaunilt korda tehtud koht, et nautida seda ühe küla koostegemise vilja.

Mauri allikajutud aameniga kinnitatud, siirdus rahvas Lutsu turismitallu, et ühineda kõigi ülejäänud Arulasse tulnud pidulistega.

Nüüd siis Lutsule

  Siin olid ootamas meie puuriida majas meened. Sellel aastal  erinevad kruusid kirjaga:
Arula 1419
Emaläte 1776
Kõik ikka esmamainimise ajad. Nüüd võimalus Emalättest vett võtta oma kruusiga.

Esialgu nägi meie külapilt välja selline. Hiljem tuli rahvast juurde ja osa ka lahkus.

Naised ja lapsed pildil.

Kõik mehed keda õnnestus peoplatsilt leida. Neid jätkus majja ja metsa.

Ka põllede näitus oli Silvia Mägi abiga valmis. Silvia, Marju ja Ene kõike ülevaatamas.

Majas oli lapiteki näitus ja raamatu "Arula koolide lood" esitlus. Raamatut tutvustas Eike Tasa.

 Raamatut jätkub kõigile soovijaile. Projekt on rahastatud siseministeeriumi kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest. Täname Eesti Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgruppi, KÜSK-i ja Valgamaa KOP-i, kõiki toetajaid ja koostöö tegijaid.

Ahti Tiirmaa kinkis Arulale haruldase sahhalini pihlaka ja aitas õigesse kohta istutada.

 Lapsed rassisid takistusrajaga batuudil.

Airika, Jane ja Berit kanuuga järvel.

Mitme pere rahvas kohtus orienteerumisrajal.

Staaride paraadil laulsid ABBA, Alla Pugatšova, Üllar Jörberg, Anne Veski, Heli Lääts, Tiiu Tulp ja Miley. Vaadake ise kes on kes.

Ilves 3 start oli Arulas Ilvese talu maadel
 

MTÜ OK Ilves poolt korraldatav Eesti suurim orienteerumisvõistlus ILVES-3 .

Viimase päeva start Arulas 4. mail perekond Ilvese

 Lõuna talu maadel. 

Siit on näha, et tegemist oli rahvusvahelise võistlusega.

Mart jäädvustas selle ürituse meie jaoks.

Kaks šveitslast osalesid ka meie peol.

Orienteerumist nägime Lutsu talu MOBO rajal.

  Mis on MOBO?

MOBO ehk mobiiliorienteerumine teeb võimalikuks läbida orienteerumise püsiradu kaasaegselt, asendades traditsioonilised abivahendid uute, tänapäevaste (nuti)seadmetega. Kolm ühes mobiiltelefon asendab kaarti, kompassi ja märkeseadet.
MOBO on sobiv kõigile, kes hindavad sportlikke eluviise ja on huvitatud tehnoloogiast. MOBO ei ole lihtsalt järjekordne mäng telefonis, vaid see pakub nii mõõdukat füüsilist koormust kui arendab orienteerumisoskusi. MOBO rada võib läbida üksi või koos sõpradega, endal sobival ajal ja viisil.