2015. aastal tähistatakse Euroopas tööstuspärandi aastat ja Muinsuskaitseamet kutsub kõiki huvilisi tänavustel Euroopa muinsuskaitsepäevadel tutvuma meie tööstuspärandiga.
Eesti on väike ja minevikus valdavalt põllumajandusest elatunud maa, ometi on meie ajaloos väga põnev peatükk ka tööstusel.
Kas olete mõelnud sellele, mida tähendab „Rauaniit“, kust on saanud oma nime Sitsi mägi, Niidi, Lõime jne tänavad Tallinnas või Viskoosa Hiiumaal. Kui palju meil on veski- liitelisi koha- ja perekonnanimesid? Kas teadiste, et Eestis on juba 18. sajandil toodetud peegleid ja portselani, 20.sajandil allveelaevu ja võidusõiduautosid? Et Eestis on olnud üle 3000 tuuliku ja ligi 800 vesiveskit, et 19. sajandil kulus enamus kartuli- ja viljasaagist mitte söögiks vaid hoopis viinavalmistamiseks?
Ligi 10% Eesti 6000st ehitusmälestistest on otseselt seotud tootmisega – viinavabrikud, meiereid, veskid, masina- ja laevaehitustehased, linavabrikud ja puuvillamanufaktuurid, paberitööstused jne. Tööstusega on aga seotud ka töölisasumid ja –asulad, teede- ja raudteedevõrk jne jne.
Tööstustel on ajaloos seega olnud suurem mõju inimeste argiipäevale ja eluolule kui me täna tajume. Säilinud lubjaahjud, viinavabrikud ja telliselöövid räägivad põnevaid lugusid ja on enamasti olulised maamärgid. Tööstusehitised on siiski üldjuhul oma olemuselt asised ja otseselt seotud tehnika arenguga. Sestap on selle mälestiste liigi saatus keerulisemgi kui kirikutel, mõisatel või uhkeldavatel elamutel, mille väärikus on sageli põhjalikult süvenematagi näha.
Muutunud maailmas on suur osa tuhandetele inimestele tööd ja leiba andnud hooned jäänud kasutuseta.
Mitmed neist mastaapsetest ehitistest on osutunud suurepäraseks näiteks vana ja uue ühitamisel. Nii on Fahle maja ja Rotermani kvartalis sündinud võimas sümbioos ajaloost ja tänapäevast. Samas tuleb tunnistada, et suur osa tööstuspärandist on sisuliselt hävimas. Kultuurimälestiste riiklikku registrit analüüsides torkab teravalt silma, et valdav enamus avariilistest mälestistest on just nimelt viinavabrikud, meiereid ja veskid. Kibeda tõdemusena tuleb tunnistada, et paljud tööstusmälestised on avamatagi „avatud mälestised“, kus juurdepääsu takistavad vaid ohtlikud varingud ja rinnuni nõgesed....
Ligi pooled Eestis riikliku kaitse alla võetud tööstuspärandist on vesi- ja tuuleveskid. Suur osa nende omanikest on tõelised veskifanaatikud, kes hoiavad ja tutvustavad pärandit, aga olulisem veelgi on see, et nad tegelevad tõsiselt veskite kaasaegse kasutusega, taastuvenergia tootmisega ja tasakaalu otsimisega loodusressurside kasutamise ja loodus- ning pärandihoiu vahel. Seetõttu teeb ka Muinsuskaitseamet tänavustel muinsuskaitsepäevadel koostööd veskiomanikke ja –huvilisi ühendava MTÜga Eesti Veskivaramu ja avatud tööstuspärandi päeval 12. septembril on avatud kümned ja kümned veskid kõikjal üle Eesti.
