15.
juulil 2005. a. võeti Struve meridiaanekaar UNESCO maailmapärandi
objektide nimekirja.
Struve Meridiaanikaare mõõtmised Eestis
30. juulil 1816 alustas Struve oma töid Arula (Arrol) punktis Meegastemäel.
Eestist
on nimetatud Struve meridiaankaare UNESCO maailmapärandi objektideks
Simuna - Võivere baasjoone otspunktid ja Tartu Tähetorni hoone.
Kaitse all olevaid Struve punkte 10-st
riigist kokku 34 objekti.
Struve Meridiaanikaare mõõtmised Eestis
Kokku
valiti Eestis mõõtmisteks 20 põhipunkti, 2 abipunkti (Rakke ja
Viru-Nigula) ja baasjoon.
Struve
meridiaanikaar on triangulatsioonimõõtmiste ahel Hammerfestist (Norras) kuni Izmailini (Ukrainas), mis läbib 10
riiki kogupikkusega üle 2800 kilomeetri.
Meridiaanikaare
pikkuse mõõtmine teostati ajavahemikul 1816 - 1855 astronoom
F. G. W. Struve juhendamisel. Mõõtmiste suur täpsus tolle aja
kohta (täpsusega ± 12 m), näitas esimest täpset pikka
meridiaanikaare osa mõõtmist. Meridiaanikaar koosnes 258
kolmnurgast 265 põhipunktist. Kahjuks ei olnud kõik
meridiaanikaare punktid kindlustatud, või olid kindlustatud
ebapiisavalt, ning paljud neist on praeguseks hävinud.
Kes
oli Arula mõisnik kui mõõdeti meridiaanikaart 200 aastat tagasi
punktis Arrol?
August
v. Wulf suri 1788. aastal ja tema pärijad müüsid mõisa 1.
oktoobril 1812. aastal 40000 rubla eest rittmeister Adolph
von Wulfile, kes valduse 1821. aastal mitmeks osaks jagas.
16) Arrol (Arula)
punkt
Punkt
on olnud kasutusel 1904. ja 1933. a riigi geodeetiliste põhivõrkude
rajamisel. Viimane ülevaatus 06.1991.a. Koordinaatide järgi
määratuna asub Struve punkt sellest 2366 m kaugusel NW suunas.
Harimäelt alustas Struve oma meridiaani mõõtmisi 200 aastat tagasi 29. juulil 1816.
Mats Traat on kirjutanud Harimäest, kus asus samuti üks Struve signal punkt:
Harimäelt alustas Struve oma meridiaani mõõtmisi 200 aastat tagasi 29. juulil 1816.
Mats Traat on kirjutanud Harimäest, kus asus samuti üks Struve signal punkt:
Harimägi
Mats Traat (1936)
Vaata ja
imesta:
lõppematu
mets lõpeb
pilgule
avaneb puust eesti Eiffel
Üllatusvaade
tornist
lõikab laialt
lahti laotuse
nii kaugele
kui silm ulatub
üle
hüljatushalja Liivimaa
kus maastik
minetanud mineviku –
siit ülalt
tahaks valju häälega lugeda
soojad
vihmapiisad haavlitena
rabisemas
vastu selga
läbistamata
tajumust
tolmlevast
rukkist
Kadunud
krahv
kõva
kuulmisega
puhub
jahilossi ees sarve
kõneleb
kevadel 1906
pärast
punast aastat
Sangaste
kihelkonnakooli lõpetajatele
grüünes
lõkketule ääres
asjust mida
muuta ei saa
paneb
südamele: õppige pillimängu
Vihm
tugevneb toksib transis rähnina
torni
käsipuud
kõmisevat
taevatreppi
läbi
tulevikuähma ei tungi
tänapäevlase
tühinägelik pilk
tõesti haub
vapustusi aeg
kas uusi
vanu
oleneb
vaatepunktist
