200 aastat Struve meridiaanikaare mõõdistamise algusest

15. juulil 2005. a. võeti Struve meridiaanekaar UNESCO maailmapärandi objektide nimekirja.

30. juulil 1816 alustas Struve oma töid Arula (Arrol) punktis Meegastemäel.

Eestist on nimetatud Struve meridiaankaare UNESCO maailmapärandi objektideks Simuna - Võivere baasjoone otspunktid ja Tartu Tähetorni hoone. Kaitse all olevaid Struve punkte 10-st riigist kokku 34 objekti.

Struve Meridiaanikaare mõõtmised Eestis

Kokku valiti Eestis mõõtmisteks 20 põhipunkti, 2 abipunkti (Rakke ja Viru-Nigula) ja baasjoon.

Struve meridiaanikaar on triangulatsioonimõõtmiste ahel Hammerfestist (Norras) kuni Izmailini (Ukrainas), mis läbib 10 riiki kogupikkusega üle 2800 kilomeetri.

Meridiaanikaare pikkuse mõõtmine teostati ajavahemikul 1816 - 1855 astronoom F. G. W. Struve juhendamisel. Mõõtmiste suur täpsus tolle aja kohta (täpsusega ± 12 m), näitas esimest täpset pikka meridiaanikaare osa mõõtmist. Meridiaanikaar koosnes 258 kolmnurgast 265 põhipunktist. Kahjuks ei olnud kõik meridiaanikaare punktid kindlustatud, või olid kindlustatud ebapiisavalt, ning paljud neist on praeguseks hävinud.

Kes oli Arula mõisnik kui mõõdeti meridiaanikaart 200 aastat tagasi punktis Arrol?

August v. Wulf suri 1788. aastal ja tema pärijad müüsid mõisa 1. oktoobril 1812. aastal 40000 rubla eest rittmeister Adolph von Wulfile, kes valduse 1821. aastal mitmeks osaks jagas. 

16) Arrol (Arula) punkt 

Punkt on olnud kasutusel 1904. ja 1933. a riigi geodeetiliste põhivõrkude rajamisel. Viimane ülevaatus 06.1991.a. Koordinaatide järgi määratuna asub Struve punkt sellest 2366 m kaugusel NW suunas.

Harimäelt alustas Struve oma meridiaani mõõtmisi 200 aastat tagasi 29. juulil 1816.
 Mats Traat on kirjutanud Harimäest, kus asus samuti üks Struve signal punkt:

Harimägi

Mats Traat (1936)

Vaata ja imesta:

lõppematu mets lõpeb

pilgule avaneb puust eesti Eiffel

Üllatusvaade tornist

lõikab laialt lahti laotuse

nii kaugele kui silm ulatub

üle hüljatushalja Liivimaa

kus maastik minetanud mineviku –

siit ülalt tahaks valju häälega lugeda

Olevikku Nordlivländische Zeitungit

soojad vihmapiisad haavlitena

rabisemas vastu selga

läbistamata tajumust

tolmlevast rukkist

Kadunud krahv

kõva kuulmisega

puhub jahilossi ees sarve

kõneleb kevadel 1906

pärast punast aastat

Sangaste kihelkonnakooli lõpetajatele

grüünes lõkketule ääres

asjust mida muuta ei saa

paneb südamele: õppige pillimängu

Vihm tugevneb toksib transis rähnina

torni käsipuud

kõmisevat taevatreppi

läbi tulevikuähma ei tungi

tänapäevlase tühinägelik pilk

tõesti haub vapustusi aeg

kas uusi vanu

oleneb vaatepunktist