Soome Laiakivi on taasavastatud ja muutumas matkajate meelisobjektiks. Mauri Mändoja, toetudes emeriitprofessor E.Pirruse ja akadeemik A.Raukase uuringutele, on koos tegusa maaomaniku A.Antonsiga, suure töö ära teinud. Kivi ümbruse on Soome talu tormimurrust puhastatud ja metsaservas ilutseb infotahvel.
Mine ise ja vaata kui suur on Soome Laiakivi.
Soome
Laiakivi on siia jõudnud jääajal kui Euroopat kattis kuni 2 km
paksune jääkiht.
Soome
Laiakivi kivimilisel koostisel - ei ole piisavalt selgeid erijooni,
mis võimaldaks rahnu päritolukohta Soome kaljukivimite lähtealal
täpsemalt määrata. Arvestades mandrijää üldist liikumissuunda
Eesti territooriumil võib arvata, et kivi saabus Otepää alale otse
üle Soome lahe umbes Tallinna -
Loksa vahemikus. Ka Soome lõunakaldal
paljanduvate kivimite seas puuduvad üheselt määratavad
juhtkivimid. Igal juhul on Soome Laiakivi läbi teinud pika rännutee liikuva liustikujää sisemuses, millest annab
tunnistust rahnu kõrge ümardumisaste ja välispinna siledus. Nende
tunnuste valguses pakubki Soome Laiakivi erilist huvi, kui Otepää
kõrgustiku suurim, sest nii suuri rahne on viimase jääaja jooksul
jõudnud Lõuna-Eestisse üpris vähe.
Aastal
2001 algatati rahvusvaheline projekt optiliselt stimuleeritud
luminestsentsnähtuste ja berülliumimeetodi kasutamisvõimaluste
selgitamiseks mitmesuguste geoloogiliste ülesannete lahendamiseks.
Arvestades rahnude viibimist otsese päikesevalguse mõjusfääris ja
nende kestvat viibimist kosmilise kiirguse all.
Otsustati
täpsustada, millal uuritavad rahnud liustikust välja sulasid. Soome
Laiakivi juurest linnulennult umbes kahe kilomeetri kaugusel Äidu
Rehekivi uuringud näitasid, et ümbruskond vabanes mandrijää
kohutavast koormast - mis oli kohati 1500-2000 m paks -
13 031+-1037 aastat tagasi. Eesti alal kestis liustikumassi
sulamine umbes 2000 aastat. Kogu Eesti territoorium vabanes
mandrijääst lõplikult 11 100 aastat tagasi.
“Sinililled
ei valeta, aga päristõde on kivides.”
A.
H. Tammsaare
Kombestikust
minevikus Soome Laiakivi juures.
Ümbruskonna
karjapoisid käisid Soome Laiakivi juures kiviveeretamise
mängu, „katškiid“, mängimas. Pulmade ja muude pidustuste ajal
käidi kivi juures ning räägitakse, et noorpaarid jalutasid ümber
kivi.
Pärimuse
jätja: Ivo Kongot
