Mauri Mändoja andis ülevaate lugude noppimisest igapäevaelust ja raamatu saamisloost. Luges ette mõne katkendi illustreerimaks ramatut.
Esmakordselt kirjutati meie Palunõiast 106 aastat tagasi ja seda tegi Jüri Naelapea Olav Roodi nime all. Nüüd on Palunõiale kuju andnud ka meie kunstnik Roland Seer ning Mari Hiiemäe on selle raiunud kivisse garantiiga 900 aastaks. Oleme kindlad, et Palunõid elab õnnelikult Kõllimäel koletise koopas edasi, meie kõigi rõõmuks.
Kuulajaid jätkus istuma ja vaatama ka kõrvalruumidesse kus kohalikku ajalugu nii seintel kui riiulites.
Juttu jätkus kauemaks kohvilaua ääres. Omaküpsetatud leiva tõid meile maitsmiseks Arula mõisamaal sündinud Partside suguvõsa järglased.
Loodame, et meie Palunõid leiab koha ka nende kõige eestlaslikumate muinasjututegelaste seas, kelle hulka kuuluvad Kaval-Ants, Rehepapp, Kalevipoeg ja Vanapagan. Nende seast hääletama kutsusid Tallinna Kirjanduskeskus ja Vikerraadio Eesti kirjanduse päeval, 30. jaanuaril 2024. aastal.
