Ilmjärve kirik ja Arula

 3.augustil õnnestus triatloni jalgratturite vahelt läbi lipsata ja Ilmjärve jumalailmutamise kirikusse jõuda kus toimus Jumalik liturgia.

Natuke kiriku ajaloost.

 Kirik on ehitatud 1873.aastal Baltimaade kindralkuberneri kindraladjudant Albedinski eestvõttel kroonumõisa maa peale, Püha Sinodi eraldatud rahaga. Kiriku plaani valmistas ja ehitamist juhtis insener-arhitekt Baumann. Ikonostaasi Ilmjärve kirikule kinkis Peterburi kaupmees Dmitri Stepanovitsch. Kiriku kaks suurt kella kaalusid vastavalt 42 ja 18 puuda. Mõlemad kellad olid keiser Aleksander II poolt kingitud.

Ehitus oli maakivist, risti kujuline, viie torniga ja köetav. Kiriku juures asub 6 ha suurune surnuaed, milline õnnistati 1849.aastal.

1925.aastal oli kirikus siseremont ja restaureeriti kujusein.

Osa peresid ja Arula lapsed, kes käisid Äpsi õigeusu abikoolis, olid ka Ilmjärve kirikuga seotud.

1846, kui esimene luterlane õigeusklikuks salviti, samal aastal võeti luteriusust õigeusku 3152 inimest ja pandi alus kogudusele.

Kiriku ümber ja kirikus on äratehtud suur töö, et täna selline ajalooline sündmus saaks toimuda.

Kõdunenud põranda alt on tulnud nähtavale ilus kalasabamustriline parkett.

1944. aasta sõjategevuses oli kannatada saanud nii katus, osa torne ja sisustus. Uskumatu mis tänaseks on ära tehtud ja korrastatud aga palju tööd on kindlasti veel ees.

 Liturgial teenisid EAÕK metropoliit Stefanus ja teised EAÕK vaimulikud.

Üle pikkade aastakümmnete oli jälle võimalik Ilmjärve kirikut näha ka seest.

Ilmjärve kogudus oli üks esimesi vene apostlik-õigeusu kogudusi, mis 1848. a. asutati.

Siia on kuulunud ka Laatre ja Sangaste kogudus, vastavalt haldusjaotusele. Jumalateenistusi peeti alguses ligi kolmel aastal selleks kohandatud kellatornita abihoones, mis ei meenutanudki kirikut ja

3 väikest kirikukella rippusid tulpade otsas.
 1848. aastal müüs krahv von Berg ajutise kiriku Sangaste peremehele Grünerile, kes sellest elamu ehitas. Ilmjärve kroonumõisa ehitatud viie torniga väikeses puust kirikus peeti jumalateenistusi 1884.aastani.

Taimi Käos kirjutas Ilmjärve kirikust 2007 aastal nii:

Väätsa talu peremees Mats Saks Sangaste vallast Mäekülast, Ants Must Laukülast ja Kaga Rein (perekonnanimi teadmata) Pühajärvelt võtsid 1841. aastal ette ohtliku teekonna Riiga piiskop Irinarhi (Popovi) juurde, et minna õigeusku vastu võtma.

Mehed läksid jalgsi, leivakotid seljas, kadakased kepid käes, pastlad kaenla all (et need enneaegu ära ei kuluks, pandi jalga alles õhtul, ilma viluks minnes). Nad sammusid kõrvalteid mööda läbi metsade, soode ja rabade, et kinnivõtjatest mööda hiilida. Riiga nad jõudsid ja said, mida hing igatses.

Kodus sattusid aga mõisniku viha ja põlu alla. Ants Must sai Pihkvasse põgeneda ja elas seal pool aastat. Mats Saks varjas end sõbraliku rehepapi abiga mõisa rehes kogu suve, naine kandis talle öösiti süüa. Kõige halvemini käis Kaga Reinu käsi – ta vangistati ja peksti mõisniku käsul surnuks.

Ilmjärve koguduse asutamise päevaks loetakse 4. (16.) aprilli 1846, kui esimene luterlane õigeusklikuks salviti. Samal aastal võeti luteriusust õigeusku 3152 inimest ja pandi alus kogudusele.

Esimene kirik asus Sangaste vallas Mäekülas ja ametlikuks nimeks oli Sangaste kogudus. Jumalateenistust peeti selleks ehitatud majas. Ehitusmaterjali maja tarbeks andis Sangaste mõisa omanik von Berg. Talumehed vedasid mõisnikult saadu kohale ja ehitasid ajutise kahe aknaga kiriku, millel puudus alusmüür ja mis oli viis sülda pikk ja neli sülda lai (10,67 × 8,53 m). Kellatorni polnud, kolm kella rippusid tulpade otsas. Kuigi ehitis meenutas rohkem heinaküüni kui kirikut, peeti selles aastatel 1846–1848 jumalateenistusi.

17. detsembril 1847 oli liikmeid nii palju, et kogudus jaotati kaheks iseseisvaks koguduseks: Ilmjärve ja Laatre.

Ilmjärve kroonumõisa maa-alale ehitati 1848. aastal sinodi raha eest väike viie torniga puust kirik. See pühitseti issanda ilmumise auks. Koguduse liikmeid oli selleks ajaks üle 3000. 1849. aastal õnnistati kiriku juures sisse ka surnuaed.

Kui kirik Mäekülas tegevuse lõpetas, siis Berg müüs sealse ajutise kiriku ühele Valga tiislerile, kes kasutas materjali oma isikliku maja ehitamiseks. Peagi sai selgeks, et Ilmjärve kroonumõisa maale ehitatud kirik on kitsas. Jumalateenistusi peeti 1848.–1873. aastani.

Uus maakivist tellisääristega kirik ehitati 1873. aastal Püha Sinodi eraldatud rahaga ja Baltimaade kindralkuberneri kindral-adjutant Albedinski eestkostmisel insener-arhitekt Baumani kavandi järgi. Kirik pühitseti 6. jaanuaril jumalailmumise auks.

Kujuseina kinkis Peterburi kaupmees Dimitri Stepanovitš. Samal aastal kinkis keiser Aleksander II kaks suurt kella – üks 48 puuda, 32 naela ning teine 18 puuda, 35 naela raske. Ehitati ka kirikuteenrite elumajad.

Preestrid, diakonid ja köstrid töötasid kiriku juures asuvais koolides tasuta. Preestrid olid kõikide kirikukoolide juhatajad kogu kihelkonnas. Selline kord oli kehtiv igas õigeusu koguduses üle Baltimaade. Rahvaharidust pidasid vaimulikud oma õilsaks ülesandeks.

Ilmjärve kogudusel oli rohkesti koole. Ilmjärve kihelkonnakool tegutses aastatel 1851–1919. Abikoolid olid Ilmjärvel (1874–1889), Laukülas (1861–1918), Tsäpste-Pisastes (1861–1918), Pringis (1863–1869), Kureveres (1865–1907), Keenis (1869–1901) ja Restus (1869–1889).

1921. aastal pühitseti sisse uus surnuaed.

Kogudust on teeninud Pihkva vaimuliku seminari lõpetanud preestrid Aleksandr Poletajev (1845–1858) ja Nikolai Tsetikov (1858–1874) ning Riia vaimuliku seminari lõpetanud preestrid Aleksei Sverev (1874–1881), Sergei Azelitski (1881–1893), Aleksander Vassiljev (1893–1898) ja Dionisi Oberpahl (1898–1917).

Imjärve koguduse silmapaistvaim preester oli Aleksander Eller, kelle rahvas Priipalust ära kutsus. Ta töötas Ilmjärvel aastatel 1918–1936. Aleksander Ellerit peeti tubliks koolmeistriks. Õigeusu lauluraamatutes on suur hulk tema kirjutatud laule. Õigeusu häälekandjas Uus Elu olid tema kirjutatud artiklid. Ta kirjutas luuletusi, kutsus võõraid preestreid ja laulukoore esinema – peeti vaimulikke kontserte ja kontsertjumalateenistusi.

1925. aastal oli kirikus siseremont ja restaureeriti kujusein.

1944. aasta sõjategevuses kannatas kiriku katus, osa torne ja sisustust. Kirikut on mitu korda rüüstatud. 1979. aastal rööviti armulaua karikas, armulaua leibade taldrik ja muid armulaua talituse hõbedast esemeid. Varaste saagiks langesid suur aujärje evangeelium ja vasest käerist. Kaduma läksid ka Kristuse surilina ja 12 keskmise mõõduga pühakuju.

Sama aasta 16. oktoobril langes varaste saagiks kujuseinast neli ümmargust pühakuju, kolm kuju altarist ja kaks kuninglike uste kõrvalt.

Pärast Aleksander Ellerit teenisid kogudust Martin Raid (1936–1937), Koann Värk (1937–1949) ja Arkadi Must (1949–1973, kuni surmani). Edasi hooldas kogudust mitraülempreester Valentin Savin kuni 1994. aastani, st surmani. 2000. aastal asus kogudust hooldama isa Orenti Mägi, 2005. aastast töötab seal Margus Raissar.

Muinsuskaitse Valgamaa vaneminspektor Mari-Liis Paris ütles, et Ilmjärve kirik on seepärast omapärane – vaatamata pommitabamustele ja rüüstamistele on see arhitektuuriliselt autentsena säilinud.

Otepää külade päev Pilkuse külas

Pilkuse külas toimus palaval suvepäeval nii mõndagi.

Külavanemad toodi kohale.

Rahvast oli kohal peale Pilkuse küla ka Vana Otepäält, Kappermäelt, Arulast.

Kohvik ootas juba pidulisi.

Võistlus käib. Kuidas küll õunaga kurikat ümber lüüa?

Kes saab pikema kartuli koore?

 Naiste sangpomm ja võistlejaid oli mitmeid.

Lõpuks ujuma Pilkuse järve.

Pärast laulupidu päikese tõusu ootel

Päikese tõusu oodates.

Kokku said Vidrike, Arula ja Otepää Aedlinna rahvas.

Mida kõrgemalt vaatad, seda imelisem on.

 Varajane tõusmine tasus ära.

Vidrike Jaanitulel

27 juuni oli see päev kui Vidrike küla tegi jaanituld

 ja kutsus ka teiste külade rahvast sellest osa saama.

Väike Kantso tallu.

Vidrike kandis on tänu looduse maalilisusele üles võetud 

episoodid filmist "Nipernaadi",

"Sügis", "Sigade revolutsioon" ja "Tants aurukatla ümber". 

Siit algavad elamusmatkad Kooraste järvede ahelikus, kus on lähestikku nõnda palju järvi: Vidrike, Voki, Lambahanna, Naha, Sinika, Lubjaahju, Liinu, Alopi, Oti tiigid ja Kooraste järv. Siis allikaterikas Uikatsi järv, Kooraste Suurjärv, Linajärv, Kõverjärv, Mutsina järv, Palojärv.

Lõpuks oli suvi saabunud ja nautisime täiega õhtut.

Kantsomäe tornis käisime nautimas vaadet Vidrike järvele.

Võtsime osa viktoriinist ja saime teada palju üksikasju kohalikust ajaloost.

Hingematvalt ilus loodus, tore seltskond, rikkalik laud ja nii tekkibki igatsus uuesti kohtuda. 

Arula küla poolt tervitab Mauri Mändoja Vidrike külavanemat Ivika Nõgelit. 

Arula ja Vidrike külad on kuulunud koos Pühajärve sovhoosi, kus 

direktoriteks olid Vidrikest Marika Oeselg ja Rein Metsar. See oli Pühajärve valla ajal.

  Nautisime liigirikast taluaeda. Siin jätkus õite ja värviküllust silmapiirini.

Rebase talu dendro- ja aiapäev

28.juuni.2014 kell 10.00 toimus

"Rebase talu dendro- ja aiapäev II" Rebase talus Valgamaal

Oli võimalus kuulata aiandusloenguid, tutvuda kollektsiooniga, tegelda rohevahetusega

ja osta soodsalt istikuid.

Seda imelist aeda peab ise külastama ja siin jätkub istikuid igale maitsele ja soovile.

 

Täpsem asukoht www.rebasetalu.net
Rohkem infot tel. 5286605 Ahti Tiirmaa
Kohtumiseni

Nõmme Vanameeste Klubi Arulas

 Arula küla tegemisi käis vaatamas Nõmme Vanameeste Klubi.

Elurõõmu, uudishimu ja tegutsemistahet täis rännumehed Emalättel.

Loe lähemalt klubi tegevusest siit:

http://nommevanameesteklubi.blogspot.com/

Arula koolide lood 

Huvi meie Arula raamatukese vastu on olnud suur ja tagasiside positiivne. 
 Kõigest sellest muidugi on hea meel.

Raamatu lugejate tagasiside:

Eike, lugesin Su raamatut. Sa oled vägeva tööga hakkama saanud, Arula kooli ajalugu läbi aegade oli ka mitte Arula elanikul huvitav lugeda. See kingitus rõõmustas seda saades, veelgi enam lugedes, aitähh!

...

See raamat peaks olema igas Arula peres ja nüüd on teada, mida kinkida Arulaga seotud inimestele.

...

Ei teadnudki varem, et Arula oli nii vana, rahvarikas, ajalooliselt tähtsate ja huvitavate inimeste kogukond. Loodame, et ka järg tuleb talude lugude näol koos pildigaleriiga.

...
Projekt on rahastatud siseministeerium kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest. Tänud veelkord Eesti Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupile, KÜSK-ile ja Valgamaa KOP-ile, kõigile toetajatele ja koostöö tegijatele. Tähtis osa on toonasel ja praegusel külarahval, kelle mälestusi kinnitavad pildid ja ajaloodokumendid. Aitäh!

595 aastat Arulat paberil

Nii see juhtus, et 10 korda päevas vaatasime ja rääkisime ilmast. 

Kas ta ikka laseb meil mõistlikult pool päeva õues viibida. 

Tulemas ju meie selle aastaste ühiste tegemiste lõpetamine ja pidu ikka ka.

Alustasime seekord Arula Emalätte juurest.

Laual ootas juba ajalooline krahv L.Mellini kaart Liivimaa atlasest ja
 katke F.R.Kreutzwaldi "Maarahva kalendrist" aastast 1844.

Mauri Mändoja rääkis oma esmasest kokkupuutest Emalättega ning samba tegemise ja toomise loost. Põhjalik uurimus oli tehtud L.Mellini Eesti kaardistamise ajaloost.

"Hõbevalge" annetamine lättele. 

Ristot turvavad Mauri ja Teet. Ristot me annetada ei tahtnud.

 Selle imeilusa kompositsiooni mõtles välja ja teostas perekond Kluge Kopli talust. Tänud neile.

Tänati tegijaid. 

Nendeks olid AS Valmapp esindaja Kalle Põldmägi, 

koduuurijast entusiast Mauri Mändoja ja Alliku talu rahvast, kelle esindaja oli Kalle Raba.

 Külavanem Voldemar Tasa tänas ka toetajaid: Otepää ja Puka valda.

Meiega koostööd tegid AS Valmapp, Otepää Looduspark. Emalätte korrastustööde finantseerija oli Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).

Nii sünnivad Arula rahva suured asjad, mis kaugeltvaatajale on väikesed.

Meid oli kokku 48 kes ilma soojaks mõtles.
Täname kõiki.


Miks on allikas tähtis meie elus?

Eestlased on maausku inimesed ja meie jaoks on allikad ajalooloselt olulist rolli mänginud. Vesi on allikas selge, külm ja kosutav.

 

Allikavesi pidi kinkima joojale mõistust ja tarkust. Allikad olid pühad kohad ja eestlased on uskunud, et allikaveega pritsimine kosutab inimest ja varjab teda pahede eest. Alguses olnud igal veel parandav vägi küljes. Esimest päeva karjamaalt koju tulnud karjast ja esimeselt künnilt tulnud meest kasteti kindlasti veega. Allikate vett tarvitati silmade arstimiseks, lastetuse raviks, mille puhul allikale ühtlasi hõbevalget ohverdati.

Alati viidi allikaile puhtaid ohvreid ja võetud vett ei tohi kunagi tagasi kallata. Kui kallad üle kopsiku kõrva vett välja, jäävad peres kellelgi kõrvad haigeks. Ka üle käe ei tohi vett valada, siis tuleb majas riid.

 

Vesi ja tuli on ilmas kõige vanemad. Ei tohi vee vagadust kiidelda ega tulega naljatades ümber käia öeldi vanasti. Allikad on puhtuse sümbolid, vastasel juhul ei taha nad enam jääda endisele kohale. Räägitakse, et inimene kes leiab allikale viiva raja, on tagasi pöördudes rikkam.  
Siit Emalättelt on käidud vett võtmas ja juba iidsetest aegadest peale kasutati allikavett nii ravi- kui joogiveena.
Suvi on tulemas, leidke see kaunilt korda tehtud koht, et nautida seda ühe küla koostegemise vilja.

Mauri allikajutud aameniga kinnitatud, siirdus rahvas Lutsu turismitallu, et ühineda kõigi ülejäänud Arulasse tulnud pidulistega.

Nüüd siis Lutsule

  Siin olid ootamas meie puuriida majas meened. Sellel aastal  erinevad kruusid kirjaga:
Arula 1419
Emaläte 1776
Kõik ikka esmamainimise ajad. Nüüd võimalus Emalättest vett võtta oma kruusiga.

Esialgu nägi meie külapilt välja selline. Hiljem tuli rahvast juurde ja osa ka lahkus.

Naised ja lapsed pildil.

Kõik mehed keda õnnestus peoplatsilt leida. Neid jätkus majja ja metsa.

Ka põllede näitus oli Silvia Mägi abiga valmis. Silvia, Marju ja Ene kõike ülevaatamas.

Majas oli lapiteki näitus ja raamatu "Arula koolide lood" esitlus. Raamatut tutvustas Eike Tasa.

 Raamatut jätkub kõigile soovijaile. Projekt on rahastatud siseministeeriumi kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest. Täname Eesti Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgruppi, KÜSK-i ja Valgamaa KOP-i, kõiki toetajaid ja koostöö tegijaid.

Ahti Tiirmaa kinkis Arulale haruldase sahhalini pihlaka ja aitas õigesse kohta istutada.

 Lapsed rassisid takistusrajaga batuudil.

Airika, Jane ja Berit kanuuga järvel.

Mitme pere rahvas kohtus orienteerumisrajal.

Staaride paraadil laulsid ABBA, Alla Pugatšova, Üllar Jörberg, Anne Veski, Heli Lääts, Tiiu Tulp ja Miley. Vaadake ise kes on kes.

Ilves 3 start oli Arulas Ilvese talu maadel
 

MTÜ OK Ilves poolt korraldatav Eesti suurim orienteerumisvõistlus ILVES-3 .

Viimase päeva start Arulas 4. mail perekond Ilvese

 Lõuna talu maadel. 

Siit on näha, et tegemist oli rahvusvahelise võistlusega.

Mart jäädvustas selle ürituse meie jaoks.

Kaks šveitslast osalesid ka meie peol.

Orienteerumist nägime Lutsu talu MOBO rajal.

  Mis on MOBO?

MOBO ehk mobiiliorienteerumine teeb võimalikuks läbida orienteerumise püsiradu kaasaegselt, asendades traditsioonilised abivahendid uute, tänapäevaste (nuti)seadmetega. Kolm ühes mobiiltelefon asendab kaarti, kompassi ja märkeseadet.
MOBO on sobiv kõigile, kes hindavad sportlikke eluviise ja on huvitatud tehnoloogiast. MOBO ei ole lihtsalt järjekordne mäng telefonis, vaid see pakub nii mõõdukat füüsilist koormust kui arendab orienteerumisoskusi. MOBO rada võib läbida üksi või koos sõpradega, endal sobival ajal ja viisil.