Otepää lahtised meistrivõistlused ja Valgamaa orienteerumispäevakute lõpetamine Madsal 9. oktoobril

 Otepää lahtiste meistrivõistluste start orienteerumises anti Meegastel, Struve Arula punkti juures.

Volli enne ühisstarti kaarte jagamas.

Anneli Arro, Liivi Parik, Pille Illak ja Leili Prants finišis.

Pärast võistlust Valgamaa orienteerumispäevakute lõpetamine Madsal.

Roland Seer punasel vaibal

Rootsi-Eesti animafilmi "Amalimbo" piduliku esilinastuse eel mõõtsid punast vaipa peaprodutsent Johanna Lind (fotol vasakult), noor näitleja Margaretha Ulfendahl, kunstnik ja peaanimaator Roland Seer, režissöör Juan Pablo Libossart, helilooja Åsa Carlson ja kaasprodutsent Marianne Ostrat.

Vaata artiklit:

http://kultuur.postimees.ee/v2/3831597/fototabamus-eestlased-veneetsia-filmifestivali-punasel-vaibal?_ga=1.239926657.3410371.1417253590

Seenenädal tuleb taas

Mürgiste ja söödavate seente näitused ja teemapäevad Pühajärvel, Otepääl.

13. septembril kell 11.00-14.00 teemapäev Pühajärve Põhikoolis.

(läbiviija Margit Turb).

Kutse täikale

                                                  Miti küla traditsiooniks muutuv täika. 

 Võimalus pagasnikutäikast osa võtta.

Naabrid kutsuvad.

-------------------------------------------------------------

Roland Seer Veneetsia filmifestivalil.

Rootsi-Eesti ühistööna valminud lühianimafilm "Amalimbo" valiti 73. Veneetsia rahvusvahelise filmifestivali Orizzonti lühifilmide võistlusprogrammi. "Amalimbo" stsenarist ja režissöör on Stockholmis elav argentiinlane Juan Pablo Libossart ning kunstnik ja peaanimaator on eestlane Roland Seer. Veneetsia filmifestival on maailma vanim filmifestival ning koos Cannes’i ja Berliiniga üks kolmest maailma olulisimast filmifestivalist.

73. Veneetsia Rahvusvaheline Filmifestival toimub 31. augustist 10. septembrini Itaalias. Eestist on Veneetsia filmifestivalil osalenud varasemalt 2007. aastal Veiko Õunpuu “Sügisball” ning 2008. aastal Tanel Toomi lühimängufilm “Teine tulemine”.

Soome Laiakivi - Otepää kõrgustiku suurim

Soome Laiakivi on taasavastatud ja muutumas matkajate meelisobjektiks. Mauri Mändoja, toetudes emeriitprofessor E.Pirruse ja akadeemik A.Raukase uuringutele, on koos tegusa maaomaniku A.Antonsiga, suure töö ära teinud. Kivi ümbruse on Soome talu tormimurrust puhastatud ja metsaservas ilutseb infotahvel. 

Mine ise ja vaata kui suur on Soome Laiakivi.

Soome Laiakivi on siia jõudnud jääajal kui Euroopat kattis kuni 2 km paksune jääkiht.

Soome Laiakivi kivimilisel koostisel - ei ole piisavalt selgeid erijooni, mis võimaldaks rahnu päritolukohta Soome kaljukivimite lähtealal täpsemalt määrata. Arvestades mandrijää üldist liikumissuunda Eesti territooriumil võib arvata, et kivi saabus Otepää alale otse üle Soome lahe umbes Tallinna - Loksa vahemikus. Ka Soome lõunakaldal paljanduvate kivimite seas puuduvad üheselt määratavad juhtkivimid. Igal juhul on Soome Laiakivi läbi teinud pika rännutee liikuva liustikujää sisemuses, millest annab tunnistust rahnu kõrge ümardumisaste ja välispinna siledus. Nende tunnuste valguses pakubki Soome Laiakivi erilist huvi, kui Otepää kõrgustiku suurim, sest nii suuri rahne on viimase jääaja jooksul jõudnud Lõuna-Eestisse üpris vähe.

Aastal 2001 algatati rahvusvaheline projekt optiliselt stimuleeritud luminestsentsnähtuste ja berülliumimeetodi kasutamisvõimaluste selgitamiseks mitmesuguste geoloogiliste ülesannete lahendamiseks. Arvestades rahnude viibimist otsese päikesevalguse mõjusfääris ja nende kestvat viibimist kosmilise kiirguse all.

Otsustati täpsustada, millal uuritavad rahnud liustikust välja sulasid. Soome Laiakivi juurest linnulennult umbes kahe kilomeetri kaugusel Äidu Rehekivi uuringud näitasid, et ümbruskond vabanes mandrijää kohutavast koormast - mis oli kohati 1500-2000 m paks - 13 031+-1037 aastat tagasi. Eesti alal kestis liustikumassi sulamine umbes 2000 aastat. Kogu Eesti territoorium vabanes mandrijääst lõplikult 11 100 aastat tagasi.

“Sinililled ei valeta, aga päristõde on kivides.”

A. H. Tammsaare

Kombestikust minevikus Soome Laiakivi juures.

Ümbruskonna karjapoisid käisid Soome Laiakivi juures kiviveeretamise mängu, „katškiid“, mängimas. Pulmade ja muude pidustuste ajal käidi kivi juures ning räägitakse, et noorpaarid jalutasid ümber kivi.

Pärimuse jätja: Ivo Kongot

Matk Struve kaare Simuna-Võivere baasjoonel

Head Struve kaare sõbrad!

Kutsume Teid laupäeval, 27. augustil matkale. Kohtume Simuna punktis kell 11. 

Rohkem infot:

https://www.facebook.com/events/1568838226746509/

Liivika Harjo koos perega Meegastemäel Arula punkti uurimas.

Struve Meegastel ja Arulas

Täname kõiki, kes osalesid Struve Arula punkti taasavamisel, kaunil Meegaste talu õuel. 

Avasõnad Teadlaste Ümarlaua poolt ütles majandusdoktor ja ajaloohuviline Hillar Kala, kes oli ka ürituse initsiaator. Kõige väiksemate kohaletulnutega oli meid kokku  62. Päev oli päikesepaisteline, ettekanded kaasahaaravad ja kui kohvilauda jõudsime, siis tuli alles pilditegemise mõte.

Valju Aloel pildid: http://valjualoel.pixieset.com/struvegeodeetilisekaaremeegastepunktitaasavamine/

Vaata Struve punkte Eestis:
http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=UU41&user_id=at&bbox=384994.735095869,6388742.98303372,750768.876051287,6609862.29601379&setlegend=UU41_STRUVE=1,UU41_topo=0,UU41_ajarel=1&LANG=1

Tõnu Tämm on ehitanud Meegastele Struve Signali Arrol 3x vähendatud koopia. Kõrval on eksponeeritud Struve kaare tugipunktid Eestis ning ortofoto koos Tartu Maratoni põhiraja ja õue läbiva Tartu Rattamaratoni rajaga.

 Vaata Meegaste talu pilte:

https://www.facebook.com/MeegasteTalu/photos/a.1083587141696233.1073741837.423316497723304/1083588238362790/?type=3&theater

Puka vallavanem Andrus Looskari tänab kõiki. Ta on ise võimatuks osutunud ülesanded teoks teinud. Uhked viidad Pukas, Pühajärvel ja Meegastel on paigas. Üks kuu tihedat kirjavahetust, helistamisi, parendamisi ja piirkonnas ongi uus turismiobjekt koos teeviitadega valmis. 

Trükisoe infostend saabus 15 min enne ürituse algust kohale. Ennastsalgava panuse andis Otepää Turismiinfokeskus,  Ene Reedi eestvedamisel. 

Pärast maavanema Margus Lepiku ja Arula Külaseltsi esindaja Voldemar Tasa sõnavõttu, saadeti neli sümboolset sõnumit pallidega taevalaotusse. Kes tahab aimu saada sellest pidulikust momendist, võib kuulata taustaks kõlanud trompetihelisid:

 youtube.com/watch?v=Y1ceWbSWaxQ 

Meridiaanikaare mõõtmisest rääkisid teadlased: astronoomiadoktor Tõnu Viik, geodeesiaprofessor Jüri Randjärv, ajaloodoktor Lea Leppik ja teised. Külaliste hulgas olid ka astronoomid Helle ja Jaak Jaaniste. Kahepeale kokku on nad panustanud astronoomia populariseerimisse üle 60. aasta. Muinsuskaitsest oli kohal Riin Alatalu. Kes on Rahvusvahelise kultuuripärandi komitee ICLAFI asepresident. Ta loodab leida rahvusvahelisest praktikast Eesti jaoks häid eeskujusid ja lahendusi nii seadusandluse kui rahastamise küsimuses. 

Maa-ameti geodeesiaosakonna nõunik ja UNESCO Struve meridiaanikaare koordineerimiskomitee liige, tehnikadoktor Karin Kollo meenutas igaaastast matka Simuna-Võivere baasjoone otspunktide vahel.

 Eesti Geodeetide Ühingult tuli juba 2010. aastal ettepanek kujundada igal aastal toimuva ja mõlemaid otspunkte hõlmava ürituse traditsioon, kuhu kaasataks ka laiemat üldsust. See annaks põhjust UNESCO kultuuripärandisse kuuluvaid objekte sagedamini laiemalt tutvustada ning Struve tegevusest ja selle olulisusest tihedamalt juttu teha.

Meie meeldivast keskustelust võtsid osa MTÜ Iru Ämma Klubi liikmena Arno Kannike, Taheva vallavalitsusest Monika Rogenbaum ja Hille Tamman. Arno Kannike filmis kogu üritust ja loodame, et ta jagab seda ka meiega.

Tähelepanelik vaatleja 

Tulevikuks head koostööd soovides MTÜ Võivere Tuuleveski Struve punkti rahvaga.  

Loodus pakub imelisi võimalusi.

Fotod E.Tasa

Valgamaalane kajastas üritust.

Mine vaata ka lavastust: "Julie ja tähed"

http://www.vanemuine.ee/repertuaar/julie-ja-tahed/

Loe lavastusest: http://www.vanemuine.ee/artiklid/uhe-naise-luhike-kuid-sarav-tahelend/

Struve kaare ajaloolise signaaltorni avamine

Lugupeetud loodusesõber ja Struve kaare huviline!

2016. aasta juuli lõpus möödub 200 aastat ajast, mil Lõuna-Eesti mägedelt algas Liivimaa astronoomilis-trigonomeetriline mõõdistamine, millest kasvas välja hilisem maailma kultuurilukku jõudnud Struve pika meridiaanikaare mõõtmine.

Kutsume Sind reedel, 29. juulil kell 14.00 

tollase sündmuspaiga ühte kaunimasse tsentrisse – 207 m kõrgusele Meegastemäe tippu, kus Meegaste turismitalu õuel toimub

 STRUVE KAARE AJALOOLISE SIGNAALTORNI  AVAMINE.

Ootame kõiki Struve kaare sõpru. 

Tervitustega esinevad Valgamaa ja kohalike kogukondade juhid.

Ajaloolisi sündmusi meenutavad ja kommenteerivad teadlased Hillar Kala, prof. Jüri Randjärv, Tõnu Viik jt.

Kellel aega, jõudu ja huvi jätkub, on oodatud kell 16.00 samas toimuvatele mõttetalgutele, et üheskoos arutada Struve kaare punktide põhjal loodus- ja kultuuriturismi toodete/ marsruutide väljaarendamist.

Otepää 900

Otepää 900. juubeli pidustuste raames toimub 2. juulil 2016 festival "Nuustaku-Pariis",

 mis on kantud ideest - enne, kui lähed Pariisi, käi ära Nuustakul!
  Kogu kava vaata www.otepaa.ee/otepaa900

http://www.otepaa.ee/kaart

Struve punkt Meegastel

 Nii leitigi Karin Kollo abiga õige Struve meridiaani punkt Meegaste mäel. Meegaste turismitalu peremees Tõnu Tämm lööb vaia paika. Siia see uus Signal tuleb. Foto E.Tasa

Mauri Mändoja ja Voldemar Tasa on seda ajaloolist hetke tunnistamas. Kõik elame kaasa, oli ju punkti nimigi Arula (Arrol). Ikka Arula mõisa järgi. Seda ettevõtmist toetas tolleaegne Arula mõisnik 
 rittmeister Adolph von Wulf

***
 Käisime ka Harimäel Struve punkti otsimas. Torni juures parklas oli ilus vaade Tartu Maratoni rajale ja võis ette kujutada, "kui seda metsa ees ei oleks",  kust paistis Arroli signal Meegastel, kust Helme kiriku torn, Hummuli, Essemäe ja Opekalnsi signal.

 Struve koduõpetaja ajast ja Sangastes elamisest on kirjutanud Tõnu Viik:   Struve oli krahv Bergi poegade koduõpetajaks. Nii veetis ta oma suved Sangastes ja ilmselt seal küpses ta plaan edaspidi ka maamõõtmisega tegelda. On teada, et ta Sangastes harjutas maamõõdukunsti, sest 1812.aasta suvel võttis Vene armee patrull ta kinni, kahtlustatuna salakuulamises Prantsusmaa kasuks. Sest kui ikka üks ratsamees mingi keerulise aparaadiga – Struve oli nimelt oma raha eest ostetud Troughtoni sekstanti proovimas – ringi kappab, siis on ta ilmtingimata Prantsuse spioon! Asi lahenes alles Pärnu sõjakohtus. 

Loe veel: http://www.egu.ee/uploads/userfiles/file/geodeet/geo32_viik.pdf
Loe veel: http://reisiajakiri.gomaailm.ee/struve-geodeetiline-kaar/
Vaata ja kuula: http://www.uttv.ee/naita?id=20771&keel=eng
Teised obsarvatooriumid:   http://www.muuseum.ut.ee/vveraamat/pages/12_1.html

***

 Heino Kängsepa sõnul asus praeguse Harimäe vaatetorni asupaigas veel eelmisel sajandil jahimaja, mille ruumides käisid peale jahimeeste koos ka ärksamad ja ettevõtlikumad kohaliku haridus- ning seltsielu edendajad.
Loe: http://elu24.postimees.ee/161164/uus-malestusmark-meenutab-restu-kandi-hiilgeaegu

 ***

Eesti Loodus 2/2013  lk.10
 http://www.eestiloodus.ee/arhiiv/Eesti_Loodus02_2013.pdf

Harimäel asus üks Wilhelm Struve kindelpunktidest, kui ta 19. sajandi alguses määras esimest korda Eesti ala kõrgussuhteid. Praegusajal on Struve rajatud tornist säilinud vaid kivialus.

 Hiljem paiknes siin Sangaste krahvi jahiloss. 

*** 

 Struvest veel:  http://www.muuseum.ut.ee/vveraamat/pages/4_3.html 

 

Harimägi

Mats Traat (1936)

Vaata ja imesta:

lõppematu mets lõpeb

pilgule avaneb puust eesti Eiffel

Üllatusvaade tornist

lõikab laialt lahti laotuse

nii kaugele kui silm ulatub

üle hüljatushalja Liivimaa

kus maastik minetanud mineviku –

siit ülalt tahaks valju häälega lugeda

Olevikku Nordlivländische Zeitungit

soojad vihmapiisad haavlitena

rabisemas vastu selga

läbistamata tajumust

tolmlevast rukkist

Kadunud krahv 
kõva kuulmisega

puhub jahilossi ees sarve

kõneleb kevadel 1906

pärast punast aastat

Sangaste kihelkonnakooli lõpetajatele

grüünes lõkketule ääres

asjust mida muuta ei saa

paneb südamele: õppige pillimängu

Vihm tugevneb toksib transis rähnina

torni käsipuud

kõmisevat taevatreppi

läbi tulevikuähma ei tungi

tänapäevlase tühinägelik pilk

tõesti haub vapustusi aeg

kas uusi vanu

oleneb vaatepunktist

2005 aastal

Rebase talu Aia- ja Dendropäev

25.juunil 2016 algusega 10.00 toimub

 "Rebase talu Aia- ja Dendropäev IV" Rebase talus Meegaste külas Valgamaal.

* Taimede tutvustamine aias

* Väike rohevahetus

* Huvitav taimede oksion

* 2 aiandusloengut

* saame tutvuda mõne huvitava aiaprofiga

Rohkem infot www.rebasetalu.net või telefonil 5286605

Ahti Tiirmaa uus aretis:

ROSA RUGOSA   "Mats Traat"